Kõrgtasemel vähiuuringud ja -ravi

Saame tuttavaks

Enda tervise eest saab hoolt kanda jälgides lihtsaid üldtuntud tervisetõdesid.

Ennetus

Kahtluse korral säilita rahu! Iga kahtlus ei tähenda veel haigust ja vähk on aina enam ravitav.

Kahtlus

Diagnoos võib olla ehmatav, kuid tänapäevane tipptasemel ravi aitab jätkata täisväärtuslikku elu. Elu ei jää seisma!

Ravi

Regulaarne järelkontroll annab meelerahu ja kindlustunde eluga edasi minna.

Järelkontroll

Sinu toetus loeb! Kõige olulisem on lähedaste abi ja oskus suhelda.

Lähedasele
Meist
Ennetus
Kahtlus
Pahaloomulised kasvajad
Ravi
Järelkontroll
Lähedasele

Kõrgtasemel vähiuuringud ja -ravi

Saame tuttavaks

Iga patsient on meile oluline!

Põhja-Eesti Regionaalhaigla vähiravil on pikad traditsioonid ja väärikas ajalugu, oleme patsiente aidanud alates 1946. aastast Eesti Onkoloogiakeskuses. 

Meie multidistsiplinaarsed suure kogemusega ravimeeskonnad kasutavad patsientide raviks vaid kõige kaasaegsemaid ja personaliseeritud vähiravi meetodeid. 

Uudised

Hiiumaa haigla

Kodulähedane keemiaravi jõudis Hiiumaale

Regionaalhaigla alustas juulis Hiiumaal kodulähedase onkoloogilise keemiaraviga, 14. juulil said esimesed hiidlased Hiiumaa Haiglas keemiaravi protseduurid.

Loe lähemalt
Vahur Valvere

Onkoloog Vahur Valvere: juba väike kogus alkoholi suurendab vähitekke riski

Jaanipühad on tulekul, mis tähendab osade inimeste jaoks võimalust rihm lõdvaks lasta ning lõkke ääres tavapärasest rohkem alkoholi pruukida. Siin tasub aga olla ettevaatlik. Tervise Arengu Instituudi esialgsetel andmetel suri 2021. aastal ainuüksi alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 695 inimest. Lisaks kinnitavad teadlased, et alkohol suurendab märgatavalt vähki haigestumise riski. Iga kümnenda vähijuhtumi põhjuseks on alkohol Valvere sõnul on Eestis vähihaigestumus kahjuks endiselt tõusutrendis ja igal aastal diagnoositavate vähi esmajuhtude arv läheneb juba 9000-le. “Mul küll puudub täpne statistika, mitu vähi diagnoosiga haigusjuhtu on Eestis konkreetselt seotud alkoholi tarvitamisega, kuid arvestades eestlaste suhteliselt kõrget alkoholi tarbimise määra ühe elaniku kohta, saab tõmmata paralleeli Maailma Terviseorganisatsiooni andmetega, mis toovad välja, et umbes 12 protsenti kõigist vähijuhtudest on seotud otseselt alkoholi tarvitamisega,” märgib onkoloog. Sellise statistika juures on eriti kurb tõdeda, et viimaste aastate jooksul on alkoholi tarbimine eestlaste hulgas järjepidevalt tõusnud. Kui Eesti Alkoholipoliitika rohelise raamatu järgi on eesmärgiks seatud viia absoluutalkoholi kogus täiskasvanu kohta kaheksa liitrini aastas, siis möödunud aastal oli selleks arvuks koguni 11,1 liitrit. Põhjuseks saab tuua aktsiisi hindade stabiliseerumise ning palkade kasvu ehk lihtsamalt öeldes: alkohol on tarbijatele paremini kättesaadav. Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt sai 2021. aastal osta keskmise netokuupalga eest 20 liitrit õlut rohkem kui aasta varem ning koguni 56 liitrit õlut rohkem kui kaks aastat tagasi. 40 protsenti vähijuhtudest on seotud kehva elustiiliga Kuidas aga alkoholi tarvitamine vähki haigestumise tõenäosust suurendab? Teadlased on kindlaks teinud, et alkoholi lagunemisel tekkiv atseetaldehüüd tekitab vereloome tüvirakkude DNA-s pöördumatuid kahjustusi. “Tüvirakkudest tekib jagunemisel aga omakorda miljoneid DNA kahjustusega rakke,” selgitab Valvere, kuidas alkohol meie elukvaliteeti märgatavalt mõjutab. “Erinevate ekspertide arvates on koguni 40% esmastest vähijuhtudest seotud inimeste väära elustiiliga – lisaks alkoholile ka tubakatoodete tarvitamine ning vähene füüsiline aktiivsus, millega kaasneb sageli ülekaal,” loetleb Valvere tegureid, mis veel vähki haigestumise riski suurendavad. Alkohol tõstab vähemalt seitsme vähipaikme riski Alkoholi klassifitseeritakse onkoloogi sõnul esimese astme kantserogeenina ja ta tõstab vähemalt seitsme vähipaikme tekke riski. “Nendeks on suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähk,” nimetab Valvere peamised vähipaikmed. Olenevalt alkoholi kogustest võib tõusta ka teiste vähipaigete tekke risk, kuid neid üldjuhul alkoholi negatiivsetele mõjudele mittealluvaid vähivorme eraldi välja ei tooda. Alkohol ja tubakas koos on eriti ohtlik Eriti kahjulik on Valvere sõnul alkoholi ja tubaka koostarbimine. “Näiteks pea- ja kaelapiirkonna kasvajate korral esineb Eestis seda kahe riskifaktori kombinatsiooni kahjuks väga sageli.” Siiski teadvustavad inimesed Valvere andmetel pigem tubaka negatiivset mõju tervisele, seevastu alkoholi ja ülekaalu vähiriski tõstvat mõju alahinnatakse. “Vähi puhul peab arvestama kõikide riskifaktoritega ja eriti nendega, mida saame oma tervisliku elustiiliga ise vältida,” toonitab Valvere. Kindlasti ei tasu alkoholi tarbides mõelda, et mis see väike kogus alkoholi ikka teeb. Onkoloogi sõnul ei ole alkoholi puhul olemas ohutuid koguseid. “Ka väikesed kogused tõstavad vähiriski,” rõhutas ta. Risk on lihtsalt otseses seoses tarbitud alkoholi kogustega – mida rohkem on joodud, seda suurem on risk haigestumiseks. Kuna inimesed tarvitavad alkoholi viimaste aastate jooksul aina enam, siis tasub jaanipühade ootuses meelde tuletada, et alkoholi tarvitades ei ohusta inimene ainult oma tervist, vaid muutuda ohtlikuks ka teistele – olgu selleks alkoholijoobes põhjustatud liiklusõnnetused, vägivald teiste inimeste vastu ning muud sotsiaalsed probleemid, mida liigne alkoholi tarbimine tekitada võib. Seega tasub mitu korda mõelda enne, kui lõkke ääres järgmist klaasi tõstma hakata.

Loe lähemalt
Vähiravi on meeskonnatöö. Õendusjuht Elina Peri ning onkoloogid Niina Kippasto, Helis Pokker ja Anneli Elme arutavad tänavusi suurprojekte: kodulähedase keemiaravi laienemist Kärdlasse ja Narva.

Kodulähedane keemiaravi jõuab Kärdlasse ja Narva 

Kui Tallinna, Tartu ja mõne väiksemagi Eesti paiga vähihaigetel on võimalik keemiaravi saada kodu lähedal, siis paljude eestimaalaste jaoks tähendab järjekordne keemiaraviprotseduur pikka ja tihti ebamugavat teekonda kodust kümnete, kui mitte sadade kilomeetrite kaugusele. Õnneks on paljude Hiiumaa ja Ida-Virumaa patsientide jaoks kurnavad sõidud peagi minevik. 

Loe lähemalt
Kiirendi

Kiiritusravi ja selle kõrvaltoimed

Kiiritusravil on kõrvaltoimeid, kuid neid on võimalik osaliselt vältida ja kindlasti leevendada.

Loe lähemalt
Eva-Maria Niine-Roolaht

Kuigi kasvajad on üha paremini ravitavad, usuvad paljud haiged arsti asemel pigem kristalle või imetilku

“Üks mu patsient ei soostunud minema vähioperatsioonile oma mehe pärast. Ta otsustas, et ei lase endal rinda ära lõigata. Kahjuks on see naine tänaseks surnud ja mees kasvatab üksi väikest poega,” räägib Põhja-Eesti Regionaalhaiglas vähihaigeid nõustav Merike Värik. Kuigi rasvumise ja keskkonna saastatuse tõttu vähki haigestumine üha kasvab, siis sellesse suremist on võimalik vähendada, kui vaid inimene õigel ajal ravi saab. Eestis sureb vähki 700 inimest aastas.

Loe lähemalt
Pildil regionaalhaigla

2. juunist on patsientide külastamine taas lubatud

Alates 2. juunist on Regionaalhaiglas taas lubatud haiglas viibivate patsientide külastamine. 

Loe lähemalt
Pildil on Merike Värik

Eestis avastatakse vaid iga viies vähijuhtum sõeluuringute abil, kõik ülejäänud tuvastatakse juhusliku kontrolli käigus või tervise tuntaval halvenemisel

„Väga kahju on nendest naistest, kes tulevad juba väga kaugele läinud haigusega või kes lihtsalt ütlevad, et mul ei olnud mingit häda ning ma ei näinud vajadust günekoloogi juurde tulla,“ rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla günekoloog-vanemarst Eva-Maria Niine-Roolah. „Kui nad oleksid kasvõi mõni kuu varem tulnud, oleksime saanud palju rohkem nende heaks ära teha.“

Loe lähemalt
Pildil on Riina Kütner

Onkoloog Riina Kütner Õhtulehele: on väheusutav, et vähki saaks ravida koduste vahendite või sisendusjõuga

Viimastel aastatel diagnoositakse Eestis aastas üle 800 uue rinnavähijuhu. Õnneks küll üsna harva, kuid vahel leitakse vähk alles siis, kui see on juba kaugele arenenud. „Kindlasti on oluline rinnavähi varane avastamine, kuid see pole alati lihtne,“ tõdeb onkoloog-kirurg Riina Kütner. 

Loe lähemalt
LOE VEEL UUDISEID
Ilusalong

Milliseid iluteenuseid võib kasutada vähiravi ajal?

Milliseid väikesi naiselikke rõõme tuua ellu ajal, kus keha peab võitlust kurja haigusega? Igal aastal haigestub Eestis rinnavähki üle viiesaja naise. Rinnavähk on Eesti naiste seas sagedasim pahaloomuline kasvaja ja veerandil neist on vähk avastamisajaks jõudnud kaugele areneda.

Loe lähemalt

Patsiendilood

Taskuhäälingud