Pealehele
Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib pigmedirakkudest ehk melanotsüütidest. Lõplik põhjus, miks melanoom tekib, ei ole praeguseks teada. Nagu enamus pahaloomulisi haigusi on melanoom multifaktoriaalne ehk mitme põhjustajaga haigus. Üheks oluliseks melanoomi teket soodustavaks faktoriks peetakse UVK toimet nahale. Füsioloogiliselt toodavad pigmendirakud melaniini, mis kaitsevad organismi ultraviolettkiirguse (UVK) toime eest, kuid intensiivne UV-kiirgus (olenemata kas kunstlik või looduslik) kahjustab melanotsüüdi DNA-d. Kahjustatud raku paljunedes võibki tekkida melanoom. Seetõttu peetaksegi üheks olulisemaks melanoomi tekkepõhjuseks ägedat päikesepõletust.
Melanoom võib tekkida kõikjal, kus esineb pigmenti, sealhulgas ka silmas ja limaskestadel. Haigus võib areneda olemaolevast neevusest ehk sünnimärgist või nn de novo omamata eelnevat pigmentmuutust nahal.
Melanoomi riskitegurid
Melanoomi riskitegureid on laias laastus kaks:
- Mittemõjutatavad, ehk „looduse poolt antud“ – hele ja kergesti põletuv nahk, tedretähnid, rohked pigmentneevused nahal, suur kaasasündinud sünnimärk, varasemalt diagnoositud melanoom, teadaolev melanoom lähisugulasel
- Mõjutatavad, ehk keskkonnatekkesed – sagedased päikesepõletused (eriti lapseeas), immuunsupressioon, solaariumi kasutus