Pea- ja kaelapiirkonna kasvajad

Pea- ja kaelapiirkonna (PK) vähi raviks rakendatakse eelkõige kirurgilist ja kiiritusravi, vajadusel ka keemiaravi või eeltoodud raviviiside kombinatsioone. Kirurgiline ravi on keeruline ning seetõttu teostatakse seda Eestis vaid ühes vastavas kompetentsikeskuses, Regionaalhaiglas.

Alates 1988. a oleme kasutusele võtnud rekonstruktiivsed operatsioonid kasvajate kirurgilises ravis. Nimetatud operatsioonid võimaldavad suukoopa-, suuneelu-, alaneeluvähi ja nahakasvajate radikaaloperatsioonidel tekkivaid ulatuslikke defekte ühemomentselt katta mitmesuguste erinevate koelappidega mikrovaskulaarse tehnika abil (Nt radialislapp, reielapp, pindluulapp ).

Pea- ja kaelapiirkonna pahaloomulised kasvajad paiknevad suuõõnes, huulel, neelus (suu-, nina-, alaneel) kõris või ninakõrvalkoobastes. Mehed haigestuvad sagedamini, peamine esinemissagedus on enamasti 50.‒60. eluaasta vahel. 

Eestis ja teistes Euroopa riikides on probleemiks haigete hiline pöördumine arsti vastuvõtule. Varases staadiumis avastatud vähkkasvajate ravitulemus on üldjuhul edukas- patsientide 5- aasta elulemus küünib 80-90%-ni. Levinud kasvajate puhul on elulemus vaid 40 % . Seega on väga oluline inimestel endil pöörata tähelepanu varajastele haiguse tunnustele ning kindlasti riskitegurite vähendamisele.

 

Tekkepõhjused:

  • alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, eriti koostoimel ‒ üle 85% haigestunutest on kroonilised tubaka ja alkoholitarbijad
  • papilloomviiruse (HPV) mõned alatüübid suurendavad neeluvähi tekke tõenäosust
  • halb suuhügieen ja sellest tekkivad limaskestade ja hammaste kroonilised põletikud. Soolatud, suitsutatud ja grillitud toitude sage söömine soodustab limaskestade põletiku teket
  • kokkupuude keemiliste ainetega (propüülalkohol, puutolm, tekstiilitööstuse kemikaalid) ja kiirgusega;
  • mõned viirused võivad olla soodustavaks teguriks.

Sümptomid:

  • reeglina on varajased sümptomid vähemärgatavad
  • mitteparanevad haavandid limaskestadel
  • kasvajast põhjustatud valu, ka peavalu
  • kasvaja või selle siirded kaela lümfisõlmedes, mis võivad olla käega katsutavad
  • hääl muutub kähisevaks, võivad esineda neelamis- või hingamishäired, võõrkehatunne kurgus, verejooks, surve veresoontele, kuulmise langus või nägemishäired (närvikahjustusest)
  • nõrkus, kaalulangus.

Diagnoosimiseks tehtavad uuringud:

  • vaatlus ja käega komplemine ehk palpeerimine
  • tihedamast koe kogumikust võetud materjali histoloogiline uuring
  • farüngo-larüngoskoopia ‒ ülemiste hingamisteede sisepinna vaatlus
  • ösofagoskoopia ‒ söögitoru sisepinna vaatlus
  • ultraheli – hinnatakse kaela lümfisõlmi
  • kompuutertomograafia pea-kaelapiirkonnast ja kopsudest – kasvaja leviku täpsustamine ja siirete tuvastamiseks.
 

Ravivõimalused:

Kirurgiline ravi on pea- ja kaelapiirkonna kasvajate puhul põhiliseks raviviisiks. Operatsiooni maht oleneb kasvaja paiknemisest ja suurusest ning elutähtsate organite haaratusest. Kasvaja täielik eemaldamine on võimalik I‒IV staadiumis. Operatsiooni teeb keeruliseks oodatav kosmeetiline tulemus ning organite funktsiooni säilitamise vajadus ‒ pärast kasvaja ulatuslikku eemaldamist asendatakse tekkinud defekt sobiva koelapiga. Väikeste kõrikasvajate ravis saab mõnikord edukalt kasutada säästvaid laserkirurgilisi operatsioone. Kirurgilist ravi kasutatakse ka kaugelearenenud kasvajate põhjustatud tüsistuste (valu, verejooks, neelamis- ja hingamistakistus jt) leevendamiseks.

Kiiritusravi säilitab paremini organite funktsioone, kasutatakse edukalt I‒III staadiumi kõrivähi ravis ning piirkondades, kus operatsioon põhjustaks olulise funktsioonihäire. Adjuvantne (toetav) kiiritusravi lisandub operatsioonile siirete (lümfisõlmede haaratuse) või jääkkasvaja olemasolul. Mitteopereeritavate ja laialt levinud kasvajate kiiritusravi aitab leevendada vaevusi. Kiiritusravi rakendatakse ka kasvaja taastekkimisel pärast operatsiooni.

Keemiaravi ja bioloogilise ravi tähtsus iseseisva ravina selle piirkonna kasvajate ravis on tagasihoidlik, kasutatakse retsidiivide ehk kasvaja taastekke korral pärast operatsiooni ja kiiritusravi.

 

Paranemine:

Haiguse prognoos sõltub kasvaja arengustaadiumist (eriti lümfisõlmede haaratuse korral) ja histoloogilisest tüübist, oluline on ka lokalisatsioon ‒ näiteks tonsillikartsinoomi ja kõrikartsinoomi korral on prognoos soodsam, alaneelu kartsinoomi korral ebasoodsam.

Väga oluline on hoiduda suitsetamisest, alkoholi tarbimisest ja kokkupuutest kahjulike keemiliste ainetega.

Statistika

Kõikidest pahaloomulistest kasvajatest Eestis moodustavad pea- ja kaelakasvajad meestel  7%, naistel 3%. Igal aastal registreeritakse u 300 selle haiguse esmasjuhtu. 2012 registreeriti Eestis 59 kõrivähi ja 149 suuõõne ja neeluvähijuhtu. Enim esmasjuhte on vanuses 60–69.

Valdavalt on tegemist pea- ja kaela lamerakkvähiga, mis on maailmas esinemissageduselt kuues pahaloomuline kasvaja. Euroopas diagnoositakse ligi 150 000 pea- ja kaelakasvajate esmasjuhtu ning 70 000 vähisurma aastas (GLOBOCAN 2012).

Riskifaktoritest on kõige olulisemad suitsetamine ja alkoholi tarbimine, eriti nende koostoime. Alates 1980. aastate lõpust täheldati Ameerika Ühendriikides kõri-, alaneelu-, ja suukoopavähi haigestumuse langust, samal ajal kasvas haigestumus suuneeluvähki, mille põhjuseks osutus inimese papilloomiviirus - HPV. Epidemioloogilised uuringud näitavad arenenud riikides HPV-ga seotud suuneeluvähi esinemissageduse tõusu. HPV põhjustatud suuneelu vähk avaldub ca 10 aastat noorematel haigetel, enamjaolt on haigus juba avastamisel levinud kaela lümfisõlmedesse, ent ravivastus ja haiguse prognoos on neil haigetel paremad  kui teistel sama staadiumiga suuneeluvähi haigetel.


 

Loe lisaks