Eesnääre

Meessuguelundite kasvajad

EESNÄÄRMEVÄHK (Carcinoma prostatae)

Eesnäärmevähk ehk prostatavähk on pahaloomuline kasvaja. Eesnäärmevähi puhul toimuvad mitmete faktorite, sh suguhormoonide koosmõjul eesnäärme rakkude DNAs muutused, mis põhjustavad rakkude pidurdamatut paljunemist ja agressiivseks muutumist teiste kudede suhtes. Sagedasemaks eesnäärmevähi vormiks on adenokartsinoom. Eesnäärmevähk võib levida organismis ja anda siirdeid ehk metastaase teistesse organitesse. Eesnäärmevähk on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos.

 

Tekkepõhjused ja riskifaktorid

Eesnäärmevähi tekkepõhjused ja riskifaktorid on järgmised: 

  • vanus – risk haigestuda tõuseb pärast 50. eluaastat
  • geneetiline eelsoodumus – kui esimese astme sugulastel (isa, poeg, vend) on diagnoositud eesnäärmevähk, siis risk haigestuda kahekordistub. Kui eesnäärmevähki on diagnoositud kahel lähisugulasel, on risk juba üheksakordne
  • mõnede uuringute kohaselt võib olla riskifaktoriks ka ülemäärane loomse rasva tarbimine.

Seksuaalse aktiivsuse ja sugulisel teel levivate haiguste põdemise ning eesnäärmevähi vahel seoseid leitud ei ole.

Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks.

Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Nii on haiguse leiu tõenäosus meestel vanuses alla 40 eluaasta vaid 1 juhtum 10 000 mehe kohta, vanuses 40-59 on sama näitaja 1 juhtum 103 mehe kohta ja vanuses 60-79 juba 1 juht 8 mehe kohta. Ameerika andmetel diagnoositakse eesnäärmevähk ühel mehel kuuest, aga õnneks vaid üks mees 33-st sureb eesnäärmevähki. Seega on osa eesnäärmevähkidest varjatud kuluga ja ei ohusta otseselt mehe elu, samas kui osa vähijuhtumeid, eriti noorematel meestel, võivad olla väga agressiivsed. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist eesnäärmevähi käsitlustes.

Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab eesnäärmevähk siiski läbi eesnäärmekapsli ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse.
Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elunemus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem – 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest.

Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel (isa, onu või vend) on diagnoositud eesnäärmevähki, vähemalt 2-4 korda suurem tõenäosus ka endal haigestuda samasse haigusesse.
Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Samas võib puu- ja juurviljarikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem.

 

Sümptomid

Eesnäärme vähile viitavateks sümptomiteks võivad olla: 

  • eesnäärmevähk on üldjuhul aeglaselt arenev ja ei anna alguses, kui haigus piirdub vaid eesnäärme koega, mingeid sümptomeid; sümptomid ei ole iseloomulikud vähile, vaid võivad esineda kõigi eesnäärmehaiguste korral
  • põie tühjendamise häired tekivad üldjuhul siis, kui eesnäärmes esineb samaaegselt ka healoomuline kasvaja ehk eesnäärmeadenoom
  • urineerimishäired: tihe või sage öine urineerimine, korraga vähese uriini eritumine. Valulikkus urineerimisel võib olla juba kaugele arenenud kasvaja tunnuseks
  • veri uriinis, kuseteede põletik
  • luuvalu (nt nimmeristluu piirkonna seljavalu) või jalgade nõrkus


Väga oluline on teada, et eesnäärmevähk oma varases arengu-staadiumis enamasti mingeid vaevuseid ei põhjusta. Sagedamini võivad tekkida urineerimishäired – kusejoa nõrgenemine ja sagenenud urineerimine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis. Samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit.
Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimati-nimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.

Diagnoosimiseks tehtavad uuringud:

  • uurimine pärasoole kaudu – arst katsub sõrmega pärasoole kaudu eesnääret, et saada infot eesnäärme suuruse, kuju ja konsistentsi kohta, eesnäärmehaiguse kahtluse korral määratakse lisauuringud
  • vereanalüüs – tähtsaim näitaja on PSA ehk prostata spetsiifiline antigeen, mis on eesnäärme poolt toodetav aine ja mille sisaldus eesnäärme haiguste puhul veres tõuseb
  • ultraheliuuring pärasoole kaudu (transrektaalne UH) – näitab eesnäärme võimalikke muutusi

    Uuringu käigus on võimalik võtta nõelaga eesnäärmest proovitükke (biopsia), mida uuritakse võimalike kasvajarakkude suhtes

  • magnetresonantstomograafia uuring (MRT) kasvaja paiknemise täpsustamiseks;
  • kogu keha kompuutertomograafia (KT) uuring kasvaja võimaliku kaugleviku hindamiseks;
  • nukleaarmeditsiini uuringud luudest metastaaside avastamiseks.

Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang umbes 15 aastat tagasi, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostata spetsiiiline antigeen) test. Kui varem avastati suurem osa eesnäärmevähkidest juba kaugelearenenud vormina, siis peale PSA testi laiaulatuslikumat kasutuselevõttu on näiteks USAs tänaseks enamik vähkidest avastatud
varases arengustaadiumis ja seetõttu ka edukalt ravitavad. Eestis on kahjuks jätkuvalt üle poole diagnoositud eesnäärmevähkidest juba haiguse kaugelearenenud (siiretega) vormis.
PSA testi ei kasutata mitte üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, vaid see aitab ka hinnata haiguse prognoosi. Väga kõrge PSA tase viitab sellele, et haigus on juba levinud väljapoole eesnääret. PSA tase koos läbivaatuse ja biopsiamaterjali histoloogilise uuringu tulemusega aitavad planeerida vajalikku lisauuringute kompleksi ning mehe jaoks optimaalset raviskeemi.

Väga oluline on PSA taseme jälgimine eesnäärmevähi ravi järgselt!

Ravi

    Ravi on väga individuaalne ja sõltub vähi arengustaadiumist, inimese vanusest ja kaasuvatest haigustest jt faktoritest.
    Enamasti kasutatakse järgmiste raviviise või nende kombinatsioone:

    • eesnäärme täielik kirurgiline eemaldamine koos kasvajaga;
    • kiiritusravi;
    • hormoonravi (kirurgiline või medikamentoosne kastratsioon);
    • keemiaravi ehk kemoteraapia.

    Haiguse prognoos sõltub inimese vanusest, üldisest tervislikust seisundist ja kasvaja staadiumist haiguse diagnoosimisel.