Munand

Meessuguelundite kasvajad

Munandivähk (ehk testisevähk) on harva esinev kasvaja, moodustades meeste pahaloomulistest kasvajatest kõigest 1%. Samas on just munandivähk noorte, 20–35-aastaste meeste hulgas kõige levinum. Kuid munandivähi riskigruppi kuuluvad ka üle 55-aastased mehed.

 

Munandivähi riskitegurid

Munandivähi teket soodustavad tegurid on järgmised:

  • peitmunandilisus ehk krüptorhism, s.o arenguhäire, mille puhul munand ei ole laskunud munandikotti. Risk püsib ka sel juhul, kui mittelaskunud munand on oma normaalsesse kohta paigaldatud kirurgilisel teel;
  • munandi alaareng;
  • geneetika: esimese ringi sugulastel suurendab haiguse esinemine riski 6–8 korda;
  • Klinefelteri sündroom (lisa X-kromosoomi esinemine poisslapsel);
  • HI-viirus (suurendab riski 10 korda);
  • varem esinenud munandivähk (2–3%-l munandivähihaigetest võib teises munandis areneda samaaegselt või aastaid pärast ravi teine kasvajakolle). 

Täpne munandivähi tekkimise põhjus ei ole teada.

Munandivähi riskitegurite kohta levib palju erinevaid ebatõeseid müüte. Näiteks ei ole pikaaegne rattaspordi, ratsutamise harrastamine ning mootorrattaga sõitmine riskiteguriteks. Samuti kitsaste ja pigistavate teksapükste kandmine, mobiiltelefoni taskus hoidmine, kuum vannivesi või kuseteede infektsioonid ei ole leidnud kinnitust haigusriski tõusu aspektist. Ka ei ole omavahelises seoses eesnäärme suurenemine või eesnäärmevähk ja testisevähk.

 

Haiguse avastamine ja ravi

Regulaarne tervisekontroll arsti juures munandivähi varaseks avastamiseks ei ole vajalik. Kuid oma tervise suhtes peavad olema tähelepanelikud kõik mehed, olenemata vanusest. Tähtis on, et mehed kontrolliks end regulaarselt (kord kuus) ja jälgiksid oma kehas toimuvaid muutusi. Oluline on konsulteerida arstiga, kui märkate kas tihedamat ala või tükki, ühe munandi suurenemist või konkreetset valulikku kohta munandis. 

Kui haigusele jõutakse jälile varakult, haiguse I staadiumis, siis on tõenäousus terveneda peaaegu 100% nind ravi piirdub sageli ainult kasvajakolde kirurgilise eemaldamisega.  

II staadiumis, kui haaratud on kasvajakolde läheduses asuvad lümfisõlmed, on paranemise võimalus umbes 90%. Sellisel juhul kestab ravi pikemalt ning kombineeritakse erinevaid ravimeetodeid – kirurgilist ravi kombineeritakse keemiaravi või kiiritusraviga

Kui haigus avastatakse III staadiumis, on terveks saamise tõenäosus 70% läheduses. Selles staadiumis on ka tõenäosus, et haigus võib aastaid pärast ravi uuesti tekkida. Hea ravitulemuse saavutamiseks on kindlasti vaja rakendada mitmeid erinevad ravimeetodeid.