Luude ja pehmete kudede kasvajad ehk sarkoomid

LUU JA PEHMEKOE PAHALOOMULISED KASVAJAD EHK SARKOOMID

Mis on sarkoomid?

Sarkoomid on harva esinevad pahaloomulised kasvajad, mis saavad alguse mesenhümaal- ehk tugikoest, nagu luud, kõhred, lihas-, side-, rasvkude, veresooned või perifeersed närvid. Sarkoomide esinemissagedus on kogu maailmas alla 6 juhu 100 000 inimese kohta aastas. Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 60-80 sarkoomi esmasjuhtu.
Sarkoomid jaotatakse pehmest koest ning luust lähtunud pahaloomulisteks kasvajateks, millel on üle 100 erineva alatüübi. 
Kõige sagedamini tekivad nad ala- ja ülajäsemetes ning rindkeres, kuid ka teistes kehapiirkondades, sh pea-kaela piirkonnas, kõhus, kõhukelmetaguses ruumis ning günekoloogilises sfääris.

Sarkoomid on harva esinevad kasvajad, mis tekivad mesenhümaal- ehk tugikoest (lihasest, luust, kõhrest, side- või rasvkoest, veresoontest või perifeersetest närvidest).

Sarkoomid jaotatakse kolme gruppi:
1) Pehmekoe sarkoomid tekivad lihas-, rasv-, sidekoest, veresoontest või perifeersest närvisüsteemist. Pehmekoe sarkoomide esinemissagedus on 4-5 juhtu 100 000 inimese kohta aastas ning nad moodustavad umbes 2% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest. Kokku esineb umbes 80 erinevat pehmekoe sarkoomi alatüüpi, millest kõige sagedasemad on liposarkoom ja leiomüosarkoom.
2) Luusarkoomid tekivad luudest või luukõhrest. Luusarkoomide esinemissagedus on 0,8-0,9 juhtu 100 000 inimese kohta aastas ning nad moodustavad alla 0,2% kõikides pahaloomulistest kasvajatest. Osteosarkoom on kõige sagedasem luusarkoomi alatüüp.
3) Gastrointestinaalsed stromaalsed kasvajad (GIST, ingl k gastrointestinal stromal tumors), mis saavad alguse seedetraktist.