Kesknärvisüsteemi kasvajad

Kesknärvisüsteemi kasvajate (KSN) esinemissagedus on keskmiselt 20,6 juhtu 100 000 inimese kohta (7,3 maliigsete ning 13,3 mittemaliigsete kasvajate osas). Harvem tuleb ette laste kesknärvisüsteemi kasvajaid ning teiste paikmete kasvajate metastaase.
Molekulaarpatoloogiliselt on praeguseks teada primaarsete KNS kasvajate korral haiguse kulgu ning ravivastust mõjutavad markerid (IDH1 / IDH2 mutatsioon, MGMT metülatsioon, 1p19q kodeletsioon ning BRAF, TERT ja ATRX muatsioonid). Nende määramine aitab paremini planeerida eelkõige adjuvantravi ning mõneti prognoosida haiguse edasist kulgu.

Kesknärvisüsteemi (KNS) kasvajate töögrupp koondab vastava paikme kasvajate raviga tihedalt seotud erialade esindajaid. Põhikoosseisus on neurokirurgia, kiiritus- ja keemiaravi, radioloogia ning patoloogia arstid, kuid tihe kokkupuude on ka neuroloogia, endokrinoloogia, hematoloogia ning teiste erialade spetsialistidega. Töörühm tegeleb kõigi kesknärvisüsteemi tuumorite diagnostika ning raviga seotud probleemidega. Igal nädalal toimuvad multidistsiplinaarsed kesknärvisüsteemi kasvajate konsiiliumid. Üha enam tulevad arutlusele metastaatiliste kasvajatega patsiendid (primaarsed kolded sagedasemalt kops, rind, melanoom, lümfoom). Peamiseks eesmärgiks on kvaliteetsete diagnostika- ning ravivõimaluste optimaalne rakendamine.

Regionaalhaigla neurokirurgiaosakonnas opereeritakse kesknärvisüsteemi kasvajate tõttu aastas keskmiselt 150 patsienti. Ligikaudu 50% moodustavad ajuvälised kasvajad, 25% primaarsed kesknärvisüsteemi kasvajad ning 25% metastaatilised ning seljaaju kasvajad. Kiiritusravi rakendatakse esmaste peaaju ja ajukelmete kasvajate korral ning sagedasemalt ajumetastaaside tõttu. Keemiaravi on kasutusel nii agressiivsete primaarsete kui ka sekundaarsete kesknärvisüsteemi kasvajate ravis.