Pealehele
Eesnäärmevähi diagnoosi saanud Tiit Kull (79) võtab hoolimata diagnoosist elu lustiga. Meestele on tal aga üks sõnum: käige kontrollis! Eesnäärmevähk on väga salakaval.
Tekst: Evelin Kivilo-Paas
Foto: Regionaalhaigla
„Diagnoos võis olla kergelt õhus juba mõnda aega, aga mina seda ei tunnistanud,“ tõdeb Tiit. Pisteliselt oli Tiit käinud ka varem eesnääret arstil kontrollimas. PSA, prostata-spetsiifiline antigeeni näitaja (aine, mida toodab vaid eesnäärme kude), oli analüüsides näidanud küll väikest tõusu, kuid ei midagi märkimisväärset. Pealegi, põhjuseid PSA tõusuks on peale kasvaja teisigi. Ent viimasel uuringul andis arst talle saatekirja Regionaalhaiglasse ning Tiit sattus onkoloog dr Mikk Saretoki juurde.
Esimesest uuringust alates imetles Tiit seda, kui uskumatult on meditsiin arenenud, ning ravimeeskonna suhtumist. „Lausa kolossaalselt hästi suhtutakse! Ma saan sel aastal 80. Oh jumal, vana inimene juba,“ pugistab Tiit naerda, “aga pannakse tunnelisse. Üks arst uurib eesnääret, teine vaatab magu, kolmas neelu ja siis veel uroloog uurib. Nii põhjalikult uuriti ja igaüks pani oma küsimärgi. No johhaidii, kui 80-aastaselt uuringutega midagi välja ei tule, siis ei ole õige asi.“
Võtta olukorda kainelt
Tiit tõdeb, et ta pole eriline pabistaja, kuid eesnäärmevähi diagnoos pani mõtlema küll. „Ma ei kujutanud ette, kui äge see võib olla,“ sõnab härra. Üks kolmest eesnäärmest leitud „pesast“ oli kohe eriti äge. Siirdeid ei leitud.
Kuidas lähedased Tiidu diagnoosi vastu võtsid? „Abikaasa on käinud Tartus kuue samba vahel, teda ei anna millegagi ehmatada. Ta on arst, saab asjadest aru,“ nendib Tiit. „Ma vist ei serveerinud seda ka kuigi pessimistlikult. Kõike tuleb võtta kaine mõistusega ning uurida, mida saab teha.“
Tiidule määrati kiiritusravi. „Olen oma raviarstile dr Saretokile ja õdedele tohutult tänulik. Nad ikka poputavad alguses päris hoolega, et inimesed kõigi nende protseduuride ja kiiritustega ära harjuksid,“ sõnab Tiit.
Mees tunneb, et on ravi päris hästi talunud. Ja kui ta teinekord tunnebki end pisut väsinuna, siis puhkabki rohkem ning võtab aega taastumiseks. Ka urineerimist on haigus mõjutanud, ent ka see loksub paika. „Kõik võtab aega, aga paremuse suunas. Midagi ei juhtu üle öö,“ on Tiit optimistlik.
Selle aasta märtsi lõpus sai Tiit viimase kiirituse ning mais tehti talle uus PSA-test. „Põhimõtteliselt ma ei näe mingit probleemi oma 80. aasta sünnipäevaga. See leping on mul septembriks ammu kokku lepitud,“ muigab Tiit.
Rõõm igast päevast
1990ndatel lõõpinud Tiit koos sõbraga, kes nagu temagi 1945. aastal sündinud, et kui nad üle 2000. aasta elavad, on küll väga hästi. „Vaata, kui palju sealt on nüüd üle läinud,“ muigab Tiit, “ja ei tahaks öelda, et oleks veel väsimuse märke. Võib veel küll.“
Mees tunnistab, et on eesnäärmevähist rohkemgi olnud hädas hoopis astma ja KOK-iga, millele ühel hetkel haakus külge kopsupõletik, mis mehe mõneks ajaks ka haiglavoodisse naelutas. Kuni sinnamaani ei teadnud Tiit, milline haigla seestpoolt välja näeb. „See ehmatas mu ära. Pani kohutavalt hingeldama, nii et ei jõudnud paarikümmetki meetrit käia,“ sõnab Tiit. Praeguseks on ta ka sellest suuresti taastunud.
„Rõõmu on iga päev, jummel hoia! Ei julge tohtritele hingata ka, et ma käisin eile mere peal tuulehaugi püüdmas,“ itsitab Tiit. „Sõbrad on umbes samasugused nagu mina – kõigil ikka midagi kuskilt logiseb. Aga katastroofilist ei ole midagi. Naudime elu!“ Veel meeldib Tiidule tennist vaadata. Noorena mängis ta ise ka noorteklassis.
Nüüd, pensionipõlves on Tiit koos abikaasaga hakanud ka tõsiseks korilaseks: kõik mustikad, vaarikad, murakad ja metsmaasikad korjavad nad endale talveks ise. „Kui kevadel pashat teeme, on alati metsmaasika toormoos selle peal,“ lausub Tiit. Suveelaminegi Laulasmaal vajab toimetamist.
Enda eest tuleb hoolitseda
Meestele on Tiidul selge sõnum: pole mõtet oodata, vaid tasub minna kohe arsti juurde, kui on tunda, et tervisega pole kõik korras. „Eesnäärmevähk on väga salakaval, sellest ei saa alguses aru. Teadvustamine on oluline, käekõrval ei saa kedagi arsti juurde viia, ise tuleb enda eest hoolitseda. Kui noorest peast seda ei tee, siis tuleb alustada kas või keskeast,“ lausub Tiit.
Tiit on tänulik tohtritele, kes on aidanud tal tervisemuresid kontrolli all hoida, ning lähedastele, kes olnud alati olemas. „Sõpru ei pea tohutult palju olema, aga nad peavad head olema,“ sõnab Tiit. „Ja muidugi lapsed. Mulle kohe eriti meeldib see kärgpere. Oi, see on vahva – lapsi on kohe poole rohkem. Suhtlust on väga palju.“
Väga head ravivõimalused ja parem elukvaliteet
Ajakirja küsimustele vastab Regionaalhaigla onkoloog dr Mikk Saretok.
Küsis: Evelin Kivilo-Paas
Millises seisus on Eesti meeste eesnäärme tervis?
Eesnäärmevähk ei anna varajases faasis spetsiifilisi sümptomeid. Kaebused tekivad pigem hilises faasis, kui haigus on levinud üle kogu keha. Algfaasis avastatakse haigus enamasti esmatasandil, samuti alustati eelmisel aastal Eestis riskipõhise katseuuringuga eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks.
Eesnäärmevähil on konkreetne marker – PSA. Muidugi võib olla ka muid põhjuseid, mis selle taset veres tõstavad, kui aga eesnäärmepõletik on välistatud, tuleb uurida vähi suhtes.
PSA tõus veres on 15% ulatuses seotud individuaalse varieeruvusega. Samuti võivad PSA taset mõjutada haigusseisundid, näiteks külmetus, infarkt, üldised organismi põletikuseisundid (põletikud võivad seda tõsta ajutiselt isegi kuni 100 korda), biopsiad, vähemal määral ka vahekord ja eesnäärmemassaaž.
Eestis on koostöö esmatasandi arstide ja uroloogide vahel heal tasemel, mistõttu avastame kasvajaid varakult ka võrdlemisi noortel, st 50-60-aastastel meestel. Reeglina avastataksegi haigus PSA-testiga vereanalüüsist. Üldiselt on see aga eakamate meeste haigus, alla 50-aastastel esineb seda üksikjuhtudel.
Mida saaksid mehed ise ära teha, et haiguse avastamine ei jääks hilja peale?
Alla 40-aastased mehed võiksid lasta endale teha PSA-analüüsi. Kui see väärtus on hästi madal – alla 1.0 ng/ml – kuulub mees suure tõenäosusega nende 90% meeste hulka, kes ei saa endale eesnäärmevähki.
Mõistagi tasub üldiselt oma tervise eest hoolitseda. Kui perearst kutsub kontrolli, siis tuleb minna. Samuti pakuvad tervishoiuasutused oluliste näitajate kontrollimiseks meeste tervisepakette.
Millised on olnud märkimisväärsed arengud eesnäärmevähi diagnostikas ja ravis?
Alates 2018. aastast lisandus meile PSMA PET uuring, mis võimaldab oluliselt täpsemini eesnäärmevähi levikut hinnata. Täpsem diagnostika võimaldab täpsemat ravi. Erinevates uuringutes on sedastatud, et kuni 20% staadium muutub.
Kui leiame neljanda staadiumi patsiendil mõne üksiku siirde, saame alustada kohe radikaalse raviga ning selle ära kiiritada. Kiirituses on toimunud hästi palju tehnoloogilisi uuendusi, mis aitavad ravida täpsemini, kõrgemas doosis, ning patsient saab suure tõenäosusega – 80-90% – terveks, seejuures rahuldava kõrvaltoimete profiiliga.
Kiiritusravi pakub lokaalse, lokoregionaalse leviku korral väga head haiguse kontrolli, head võimalust tervistuda, patsiendid elavad kauem ja kvaliteetsemalt. Enamasti saame aidata patsiente kuni tervistumiseni välja.
Veel on lisandunud radioisotoopravi, millega mõjutatakse kasvajarakke nende vastu suunatud spetsiifilise radioisotoobiga (Ra223, Lu117). Eestis on kättesaadavad ka nüüdisaegsed hormoonmanipulatsioonid. Ravi on läinud intensiivsemaks, näiteks kolmikravi näol.
Tervisearengu instituudi (TAI) statistika näitab, et eesnäärmevähi viie aasta elulemus on Eestis 94% – see on väga hea, samal tasemel kui Soomes ja Taanis. Isegi kui haigus avastatakse hilises, IV staadiumis, on meil patsiendile pakkuda väga häid ravivõimalusi ning keskmiselt 50% patsientidest elab viis aastat.
Kui edukas on olnud senine teavitustöö?
Eesti mehed käivad päris hästi kontrollis ja ravil. Teistest kultuuridest tulnud muukeelsetel on rohkem hirmu ja valehäbi, nemad ei jõua nii lihtsalt ka arsti juurde. Refereerides meestearsti dr Margus Punabit, siis arstile ei jõuta enam mitte siis, kui tervis on nii halb, et kukutakse pikali, vaid järjest rohkem küsivad mehed, mida nad saavad ise oma tervise heaks teha. Mõtteviis on hakanud muutuma – tahetakse ise rohkem oma tervise heaks ära teha, mitte ravida hädasid.
Kui suur roll on eesnäärmevähi puhul ennetusel?
Ennetus on eesnäärmevähis suhteliselt kompleksne, kuna puuduvad konkreetsed riskifaktorid. Üldised tervisliku eluviisiga seotud tunnused aitavad haigestumise riski vähendada: oluline on, et mees poleks rasvunud, oleks füüsiliselt ja seksuaalselt aktiivne, teeks tervislikke toiduvalikud, ka muud tervisemured, näiteks suhkruhaigus ja kõrgvererõhutõbi oleksid kontrolli all.
PSA ja eesnäärmevähk
Eestis on eesnäärmevähk meestel kõige sagedamini diagnoositud vähivorm. Igal aastal avastatakse ligi tuhandel Eesti mehel eesnäärmevähk. Varase avastamise korral on haigus väga hästi ravitav.
PSA (prostataspetsiifiline antigeeni näitaja) on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude, ning sel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSA-st satub verre ning seda on võimalik seal mõõta.
Oluline on teada, et PSA taseme tõus veres ei tähenda alati, et mehel on vähk.
Kasvaja tõenäosus on suur, kui PSA tase on väga kõrge (>20 ng/ml). Kui tase on vaid mõõdukalt tõusnud, tuleb alati arvesse võtta teisi võimalikke PSA tõusu põhjustavaid haiguseid või tegureid. Enamasti on põhjuseks ikkagi eesnäärme healoomuline suurenemine või eesnäärmepõletik. Väga oluline on jälgida PSA väärtuse muutumist aasta jooksul. Mida kiirem on PSA taseme tõus, seda suurema tõenäosusega on põhjuseks pahaloomuline kasvaja. PSA taseme kiirele suurenemisele tuleb tähelepanu pöörata ka juhtudel, kus PSA testi väärtus on näiliselt normi piires (<2 ng/ml).
Allikas: meestetervis.ee
