Päevakirurgia

Tänu põhjalikule ettevalmistusele lubatakse patsient päevakirurgia osakonnast koju juba samal päeval. Uues saates vastab Regionaalhaigla operatsioonikeskuse juhataja Markko Pärtelpoeg päevakirurgiat puudutavatele küsimustele ja selgitab põhjalikult patsienti eesootavat teekonda. Kuidas on korraldatud valuravi? Kuhu pöörduda probleemide ilmnemisel? Milline peab olema patsiendi üldseisund selleks, et operatsioon mööduks ohutult ja taastumine kiirelt?

https://soundcloud.com/regionaalhaigla/tervisepooltund-episood-53-paevakirurgiast

Saadet saab kuulata ka Spotify keskkonnas: https://open.spotify.com/show/5KySGcL5lfjrZe29fnXDBQ

 

Mida päevakirurgia tähendab?

 

Päevakirurgia tähendab patsiendi jaoks seda, et haiglas käik ja operatsioon toimub ühe päeva jooksul. Lühidalt, patsient tuleb haiglasse ja saab ka samal päeval koju. Muidugi on kogu protsess pikem, hõlmates endas ettevalmistust operatsiooniks, operatsioonipäeva ja kodus taastumist järgnevatel päevadel.

 

Meditsiinitrende jälgides on jäänud mulje, et paarkümmend aastat tagasi hoiti patsiente kauem haiglas. Kas saaksite tuua näiteid operatsioonidest, mille puhul varasemalt jäeti patsient kindlasti kauemaks haiglasse, ent nüüd saab juba samal päeval koju?

 

Kõige lihtsam näide on tänapäeval sapipõielõikus. Vanasti olid patsiendid pärast lõikust veel mitu päeva haiglas, kuid tänapäeval tehakse suur osa plaanilistest sapipõielõikustest päevakirurgias. Sama kehtib ka songalõikuse puhul. Haigekassa mõõdab ravikvaliteeti selle järgi mitu lõikust tehakse päevakirurgias ja mitu statsionaari poolel.

 

Inimesed kipuvad end pärast operatsiooni kehvalt tundma ja näib olevat kindlam patsient arstide hoole alla jätta. Kas varase kojuminekuga kaasneb ka võimalikke ohte?

 

Päevakirurgia ongi välja töötatud turvalise süsteemina ja eesmärk on see, et patsient oleks eelnevalt hästi informeeritud ja lõikusjärgne trauma oleks selline, et ta saab ohutult kodus hakkama. Siin on kombineeritud operatsioon, patsiendi üldine seisund ja läbiviidav anesteesia ehk narkoos. Need kõik peavad tagama võimaluse, et patsient on selleks õhtuks sedavõrd taastunud ja vahetu operatsioonijärgne periood nii turvaline ja kerge, et inimene saab kodus ise hakkama, ilma kõrvalise meditsiinilise abita.

 

Regionaalhaiglas on suur päevakirurgia keskus. Mille poolest erinete teistest keskustest?

 

Meie võimalused on suuremad, sest oleme suure haigla koosseisus. Meil on siia koondunud kompetentsikeskus, erinevate erialade esindajad ja toimub igapäevane koostöö. See kõik tagab patsiendi laiema käsitluse ja annab parema võimaluse taastumiseks ning kodus toimetulekuks.

 

Kui nüüd mõnel kuulajal on ees käik päevakirurgiasse, siis milline protsess teda ees ootab? Mida peaks tegema ja mida vältima?

 

Esmalt on oluline visiit kirurgi juurde, kellega koos otsustatakse, et probleem vajab kirurgilist ravi ja seda just päevakirurgias. Nii patsient kui kirurg on ühisel arusaamal ning patsient mõistab, kuidas operatsioon toimub. Lisaks peab polikliinikus analüüse andma ja käima anestesioloogi visiidil. Patsient peab omama vajalikku informatsiooni ees ootavast operatsioonipäevast, millised ravimid peavad kodus olema ja millele peab tähelepanu pöörama. Vahetult enne lõikuse päeva helistatakse patsiendile koju, räägitakse kõik asjad läbi, saab üle küsida arusaamatuks jäänud murekohad ja vajadusel veel kirurgiga vestelda. Operatsioonipäeval peab patsient olema söömata-joomata, need juhised antakse kaasa kas telefoni teel või kirjalikult. Kindlasti peaks eelneval päeval rahulikumalt võtma ja puhkama. Õhtul korralik ööuni magada, süüa kergelt ja hommikult puhanu ja värskena haiglasse tulla. Hea, kui keegi lähedane saab patsiendi siia tuua, et ei peaks ise autoga sõitma. Operatsioonile tulek on ikkagi ärevust tekitav ja tähelepanu on keskendunud pigem eelseisvale päevale.

Operatsioonipäev kulgeb tavaliselt õdede ja arstide järelvalve all. Enne lõikust kohtub patsient kindlasti veel oma kirurgiga ja vahetult lõikusjärgse perioodi veedab ta anesteesiaõdede valve all. Vaadatakse, et valuravi oleks piisav ning et taastumine toimuks nii nagu on planeeritud. Vahetult enne kojuminekut vaatab raviarst patsiendi üle ja ta saab kaasa kindlad juhtnöörid. Kui kõik on korras, patsient tunneb end valuvaba ja tugevana, siis peaks kindlasti keegi lähedane talle järgi tulema ja patsiendi koju viima. Ise sel päeval autot juhtida ja tähtsaid otsuseid teha ei tohi.

Kodus tuleb esimesel õhtul rahulikult puhata ja järgmiseks päevaks on olemas juhised, kuidas toimida, et inimene saaks hakata naasma oma igapäevaste toimetuste juurde. Üldjuhul on kõik lõikused ja sellega seotud traumad säärased, et suukaudsete valuvaigistitega saab hoida valu piisava kontrolli all, et peatselt naasta tavapärasesse elurütmi.

 

Sageli tuleb ette probleeme sellega, et patsiendil esineb eelnevalt kerge tervisehäire, kas viirus või muu häda. Kas need välistavad päevakirurgia ja peaks ootama kuni tervis on täiesti korras?

 

Patsient peab olema terve. Tal ei tohiks olla ägedaid hingamisteede või viirushaiguseid. Ka krooniliste haiguste ägenemisfaasis ei ole soovitatav teha päevakirurgilisi lõikuseid. Kui patsiendi tervis on normaalses seisus, siis on tagatud ohutu operatsioonijärgne periood kodus. Kõige ohtlikumad ongi ägedad viirushaigused, nende puhul lükkub lõikus kindlasti edasi.

 

Kuidas on praegune COVID-i epideemia päevakirurgia tööd mõjutanud? Vahepeal plaanilist ravi ei tehtud, ent kuidas on olukord praeguseks?

 

Plaaniline ravi ei ole meie haiglas kordagi peatunud. Päevakirurgia osakond oli küll eelmisel kevadel kinni ja seda suuresti teadmatusest. Järjekorrad on pisut pikemaks läinud, kuid suutsime päris ilusti selle eelmise aasta lõpuks tasa teha, sest meil on suur keskus ja meeskond ning palju operatsioonitube. Tänapäeval on COVID-i arvestades lihtsam ja ohutum see, kui patsient tuleb operatsioonile ja läheb koju. Haiglas olles on paratamatu, et tekib võõrastega rohkem kontakte. Meil on küll kõik patsiendid testitud ja personal suuresti vaktsineeritud, kuid päevakirurgia on ikkagi patsiendi seisukohast ohutum.

 

Kui päevakirurgiline operatsioon on edukalt lõppenud, siis narkoosist ärkamise näol on kindlasti paljude jaoks tegemist uudse kogemusega. Anestesioloogia valdkond on küll arenenud ja narkoosid muutunud tervisele ohutumaks, aga kuidas taluvad inimesed ärkamist ja kaasnevaid probleeme?

 

Anesteesia on õnneks viimastel aastatel väga kiirelt arenenud ja anestesioloogi eesmärgiks on tagada valutu operatsiooniperiood. Et patsient ei tunneks valu, ei mäletaks midagi ja ärkaks võimalikult kiiresti, et taastuda tavapärasesse seisundisse. Monitoorime pidevalt anesteesia sügavust. Narkoosi tuleb manustada täpselt nii palju, kui on vaja, et patsient ei tunneks valu. Seepärast ongi operatsioonil alati juures anestesioloog ja anesteesiaõde, kes hoolitsevad patsiendi eest ja reguleerivad anesteesia sügavust. Vahetu ärkamine ja esimene teadmatuses veedetud ajahetk peaksid kestma võimalikult lühikest aega. Üldjuhul on patsiendid tunniga sedavõrd taastunud, et suudavad kõndida, süüa ja saavad ise oma toimetustega hakkama. Päevakirurgia ärkamispalatist liiguvad nad tavapalati poolele, kus taastumine jätkub siis, kui vahetu narkoosist ärkamine on juba möödas.

 

Väga paljud on valu suhtes tundlikud. Kui suurt valu peaks patsient operatsioonijärgselt kannatama ja kuidas seda erinevate valuvaigistitega maha võtta?

 

Valu ongi hästi individuaalne ja kõrvalt on seda raske hinnata. Laseme alati patsiendil ise oma valu hinnata. Operatsioonijärgset perioodi ei saa muuta täiesti valuvabaks, sest tekitatud trauma põhjustab organismis loomuliku reaktsiooni. Valu aga peab vähendama selleks, et ta ei segaks igapäevaseid toimetusi. Kui valu on segav ja püsiv, siis pikeneb ka paranemisperiood. Seda kinnitavad rohked uuringud. Hinnates valu 0-10 skaalal, võib öelda, et 2 või 3 on normaalne. Kui patsient hindab valu suuremaks, siis on see juba segav ja vajab ravi.

 

Ütlesite, et pärast toibumist peaks patsiendi koju aitama lähedane inimene. Mida soovitate aga inimestele, kes elavad üksi? Kas nad peaksid kellegi igaks juhuks tugiisikuks võtma, et esimene kriitiline õhtu ohutult mööduks?

 

Kindlasti soovitan seda varianti. Räägime ka alati patsiendiga eelnevalt olukorra läbi ja soovitame, et täiskasvanud inimene oleks saadaval vähemalt 24 tundi pärast lõikust või vähemalt järgmise hommikuni. Loomulikult ei ole sellise inimese puudumine põhjuseks, et lõikus ära jätta. Haiglas on olemas telefon, kuhu saab vajadusel helistada ning kohandame vahetu postoperatiivse perioodi selliselt, et patsient saab ka üksinda kodus hakkama.

 

Tihti löövad just öösiti välja erinevad tervisehädad. Kui patsient ärkab öösel ebahariliku või valusa tundmuse peale, siis kellega saab hilisel kellaajal ühendust võtta?

 

Informeeritus ongi siin kohal väga oluline, et valuravi oleks turvaliselt jätkatud nii, et ei tekiks erakorralisi situatsioone. Kui nüüd öösel midagi juhtub, kas lööb valu välja või tekib muu probleem, siis alati on kättesaadav kiirabi ja meie haigla EMO, mis on ööpäevaringselt avatud. Ägedates situatsioonides ei tohi oodata, vaid tuleb kiirabi koju kutsuda.

 

Kui situatsioon ei ole äge ja lihtsalt soovitakse nõu pidada, siis kui kättesaadav on raviarst või kirurg?

 

Kirurgidel on ikkagi ka oma vaba aeg ja neile otse ei helistata. Meil on haiglas valvearst, on olemas EMO ja telefon nõu küsimiseks. Konkreetne raviarst ei pea olema kättesaadav. Info, kuidas pöörduda valvearsti või valveõe poole, anname patsiendile alati kaasa, et erakorraliste probleemide korral abi saada.

 

Kas toimub ka operatsioonijärgne nõustamine?

 

See oleneb lõikusest ja patsiendi taastumisest. Alati lepitakse kokku uus visiit, kas õe või kirurgi juurde. Meie osakonnas on ka õhtul kella kaheksani avatud telefoniliin, kus saab õdede käest nõu küsida ja vajadusel ka arsti käest. Üldjuhul määratakse suuremal osal patsientidel pärast lõikust visiit oma raviarsti juurde, kes annab viimased juhtnöörid ja lõpetab haigusloo.

 

Mida peaksid tegema patsiendid, kes elavad linnast väljas? Ekstreemse näitena üksikus metsatalus, Tallinnast 100 km kaugusel. Kui inimene tunneb end pärast operatsiooni kodus ebakindlalt, siis millistel tingimustel on tal võimalik ööseks haiglasse jääda?

 

Kui see on vajalik ja näidustatud, siis kindlasti me ka seda võimaldame. Üldjuhul aga üritame saada kõik asjad nii paika, et inimesel on olemas saatja haiglasse ja hiljem ka turvaline kodutee. Kui nendele tingimustele kohe ei vastata, siis teeme lõikuse haigla poole peal. Keegi ei jää abita või opereerimata sellepärast, et kodus kedagi pole või pole võimalik koju minna. Harilikult aga ikka sihime selle poole, et lõikuse eelsel päeval on olukord selge, kuidas koju minnakse ja kuidas möödub postoperatiivne periood.

 

Kordame lõpetuseks üle põhilised asjad, mida peaks teadma inimene, kellel on päevakirurgias aeg kokku lepitud. Mida ta peaks tegema ja millega arvestama?

 

Kindlasti peab patsient olema eelnevalt hästi informeeritud. Tal peab olema selge arusaam, mis operatsioon tehakse, kuidas on valuravi planeeritud, kuidas ta haiglasse saabub ja sealt lahkub. Oluline on olla terve, ei tohi põdeda ägedaid viirusinfektsioone ja kroonilised haigused peavad olema kontrolli all. Igapäevased ravimid peavad, vastavalt arsti korraldusele, olema võetud. Patsient peab olema söömata ja joomata, nii nagu talle korraldused eelneval päeval osakonnast on antud. Ta peab olema puhanud ja tulema saatjaga operatsioonile. Samuti peaks olema täiskasvanud saatja, kes ta samal päeval koju viib ja oleks temaga soovitavalt järgmise hommikuni.

 

Dr Markko Pärtelpoeg



Liisbeth

Ärge kunagi kaotage lootust ega usku paremale homsele

Liisbeth Raig: "Ärge kunagi kaotage lootust ega usku paremale homsele, sest ühel ilusal päeval ongi see parem homne käes." September on verevähi teadlikkuse tõstmise kuu. Verevähid moodustavad oma erinevate esinemisvormidega 7% kõikidest teadaolevatest vähiliikidest. Eestis saab pahaloomulise vereloomekasvaja diagnoosi igal aastal umbes 500 uut patsienti, kuid vaatamata sellele on teadlikkus verevähi olemusest kesine.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla

Maovähist taastumine

Seekordne Tervisepooltunni episood on pisut erinev, sest vestleme mitte arsti, vaid patsiendiga. Meil on külas Revo Türk, 36-aastane kahe lapse isa Pärnust. Veidi üle aasta tagasi diagnoositi tal maovähk ning olles haigusega võidelnud, tahab Revo nüüd oma kogemusi, nõuandeid ja toetust teiste inimestega jagada.

Loe lähemalt
Stewart Johnson

Musta huumoriga vähi vastu

Movembris kinolinadele jõudev Eesti film „Ühemeheshow” on inspireeritud stand-up koomiku Stewart Johnsoni elust. Uue komöödiafilmi inspiratsiooniallikas on ootamatult väga tõsine teema – munandivähk.  Küsimusele, miks Stewart Johnson suurel ekraanil oma munandivähi üle nalja viskab, on koomiku vastus lihtne: „Miks mitte. See teema ei tohiks inimeste jaoks nii raske olla. Minu arvates oli mul huvitav lugu, seega miks mitte selle üle nalja visata.“  Seejuures loodab Stewart, et avameelselt oma haigusest rääkides saab ta teistelegi abiks olla.

Loe lähemalt
Ene

Ei ole aega surra, kui midagi on pooleli

September on verevähi teadlikkuse tõstmise kuu. Saage palun tuttavaks Haapsalust pärit proua Enega, kes sai aastaid tagasi verevähi diagnoosi. 19 aastat hiljem soovib Ene oma loo rääkida, et anda teistele patsientidele tuge ja lootust, äratundmist ja jõudu edasi liikumiseks: „Kasulik on mingi eesmärk võtta ja kogu aeg selle poole liikuda, sest ei ole aega surra, kui midagi on pooleli. Lootust ei tohi kunagi kaotada!“ Verevähid moodustavad oma erinevate esinemisvormidega 7% kõikidest teadaolevatest vähiliikidest.

Loe lähemalt
Tiina koos koos kogemusnōustaja Merike Värikuga

Õppisin hindama olulisi asju elus

Regionaalhaigla teabetoas viis aastat kogemusnõustajana töötanud ja saatusekaaslasi aidanud Tiina jagab oma lugu.   Tiina: „Elu on ilus, elu on väga ilus.” Aga kõik see ei tundunud sugugi nii seitseteist aastat tagasi, 2002. aastal. Märkasin mingil hetkel, et minu parem rinnanibu on sisse tõmbunud. Lohutasin end tükk aega, et ju vanadus vormib mind niimoodi. Enesetunne oli endiselt hea, mingit valu ei tundnud. Siiski jäi kripeldus hinge ja läksin mammoloogi vastuvõtule. Diagnoosi sain teada telefoni teel sel ajal kui olin maakodus.

Loe lähemalt
Liina Daum

Ma ei jätnud midagi juhuse hooleks

Liina Daum: „Kui see jäätis mulle praegu naeratab, siis pole põhjust nutta. Kõik saab korda!”  Aasta 2015, 18. november. Liina Daum astub naeratades, endal peopesad hirmust higised Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgi dr Jelizaveta Gorošina kabinetti. Ta kuuleb oma diagnoosi. Kaugele arenenud pahaloomuline kasvaja on ajanud kombitsad läbi pära- ja käärsoole. Siirded ulatuvad lümfidesse. Dr Gorošina selgitab talle olukorda, joonistab paberile skeeme. Liina vaatab klaasistunud pilgul, kuid ei saa millestki aru – justkui mingi blokk oleks ette löödud. Ta puhkeb nutma.

Loe lähemalt