Soolevähk

märts 16, 2026

Eesti Vähiliidu taskuhäälingus “Terve Eestiga vähi vastu” räägitakse soolevähist – ühest sagedasemast pahaloomulisest kasvajast Eestis. Igal aastal haigestub meie riigis soolevähki üle 1000 inimese ning paljud neist juhtudest oleks võimalik avastada märksa varasemas staadiumis või isegi ennetada.

Vestlust juhib Eesti Vähiliidu president dr Vahur Valvere. Stuudios on Regionaalhaigla üldkirurg-vanemarst dr Tiit Suuroja, kes selgitab:

  • kuidas soolevähk tekib ja miks see haigus sageli märkamatult areneb
  • millised sümptomid peaksid inimesi tähelepanelikuks tegema
  • kellele ja miks on mõeldud soolevähi sõeluuring
  • kui suur roll on ennetusel ja varajasel avastamisel

Saates räägitakse ka sellest, miks sõeluuring on üks tõhusamaid viise soolevähi varajaseks avastamiseks ning kuidas see aitab vähendada haiguse suremust ja parandada ravitulemusi.

 

Eesti Vähiliidu taskuhäälingu episoodidega saab tutvuda siin.

dr Tiit Suuroja



Egle lugu

Kolmiknegatiivne

Patsient Egle lugu: kolmiknegatiivne Dr Metsaotsa patsient, iluteenindaja ja kolme lapse ema Egle Kõiv sai ühe agressiivseima rinnavähivormidest, kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi neli aastat tagasi 35-aastaselt. Terve naine treenis tihti jõusaalis, suitsetanud polnud ta kunagi.

Loe lähemalt
Liina Daum

Ma ei jätnud midagi juhuse hooleks

Liina Daum: „Kui see jäätis mulle praegu naeratab, siis pole põhjust nutta. Kõik saab korda!”  Aasta 2015, 18. november. Liina Daum astub naeratades, endal peopesad hirmust higised Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgi dr Jelizaveta Gorošina kabinetti. Ta kuuleb oma diagnoosi. Kaugele arenenud pahaloomuline kasvaja on ajanud kombitsad läbi pära- ja käärsoole. Siirded ulatuvad lümfidesse. Dr Gorošina selgitab talle olukorda, joonistab paberile skeeme. Liina vaatab klaasistunud pilgul, kuid ei saa millestki aru – justkui mingi blokk oleks ette löödud. Ta puhkeb nutma.

Loe lähemalt
kolm trummarit

Tagasi trummide taga

Kolm trummarit – Andres (67), Kunnar (68) ja Raimond (57) – tunnevad üksteist juba päris ammu. Ühistel kokkusaamistel ei häbene nad lisaks muusikale ka oma tervisest rääkida. Nad jagavad ausalt ja avameelselt oma kogemust eesnäärmevähiga ja selle seljatamisega, et panna mehi rohkem oma tervisele mõtlema. 

Loe lähemalt
Merike

Merikese lugu

Merike Värik: (Rinna)vähk ei ole surmaotsus, abi on olemas „Kui ütlen vähihaigele, et ma tean, mida te tunnete, siis ta ei usu mind, aga kui ma ütlen, et tean, mida tunnete ja mõtlete, olen selle kõik ise läbi teinud, siis tajun, kuidas ta hakkab avanema,“ sõnab Merike Värik, endine rinnavähipatsient, kes nüüd tegutseb Regionaalhaigla vähihaigete teabetoas nõustaja-tugiisikuna. Merike on kena naine – reibas, naerusuine, optimistlik, uhked lopsakad juuksed ulatumas õlgadeni … Väliselt ei reeda miski, et ta on liigagi hästi tuttav sellise raske haigusega nagu vähk ja on läbi teinud kõik, mis

Loe lähemalt
Pildil Marii koos koeraga

Võtan haigust kui õpetust

“On kaht tüüpi inimesi – ühed, kes võtavad haigust kui õpetust, teised kui kannatust. Ma üritan võtta seda kui õpetust teha edaspidi paremini,” sõnab Marii Pikkoja (34), kel diagnoositi rinnavähk 2021. aasta kevadel.

Loe lähemalt
Egle lugu

Minust ei sõltu muud, kui et ole õnnelik ja ela!

Iluteenindaja ja kolme lapse ema Egle Kõiv sai kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi märtsis 2021. „Seni, kuni on raviplaan, on kõik hästi,“ on Egle veendunud.  Tekst: Evelin Kivilo-Paas Fotod: Aivar Kullamaa „Minu lugu sai alguse kevadel 2021. Treenisin tihti jõusaalis, kuni ühel hetkel hakkasin tundma, et kõhuli harjutusi on ebamugav teha. Mul on eluaeg olnud suuremad rinnad, mistõttu ei pidanud ma seda kuidagi imelikuks, muutsin lihtsalt harjutusi.  Ma pole kunagi suitsetanud ja kuni 30. eluaastani olin ka täiesti arstivõõras inimene.

Loe lähemalt