Veipimine ja e-sigaretid

Kuidas aidata lapsi ja noori, kes on langenud nikotiini lõksu? Sellest vestleb Stina Eilsen Regionaalhaigla kopsuarsti dr Liina Viksiga, kes on ka keskuse juhataja, ning Regionaalhaigla meditsiiniõe Aive Tammikuga, kes tegeleb tubakast ja nikotiinist loobujate nõustamisega.

Lisaks saame teada, kas e-sigaret on süütu alternatiiv tavalisele tubakatootele? Kuidas noortega tubakatoodete kasutamise teemat alustada? Mis oleks põhilised nõuanded tubakast loobumise teekonnal ja palju muud huvitavat.

Kuulake vestlust lähemalt Postimehe terviseportaalis Tervist.

Kas suitsetamist on jäänud noorte seas vähemaks?

Uuringud, mida koolinoorte seas regulaarselt tehakse, näitavad, et tavatubaka suitsetamist on jäänud vähemaks, aga tõusnud on e-tubaka tarvitamine. Samuti on aastate jooksul kasvanud vesipiibu ja huuletubaka tarvitamine. Noored eelistavad selliseid tubakatooteid, mille kasutamist saab varjata.

E-sigaretid tunduvad süütud, kas need seda ka tegelikult on?

Need ei ole tegelikult üldse süütud. E-sigaretid sisaldavad väga palju rohkem nikotiini kui tavalised sigaretid. Ühe milliliitri e-sigareti vedeliku suitsetamisel saab organism 20 milliliitrit nikotiini mis on võrdne kogusega, mille saab terve paki sigarettide suitsetamisel.

Tootjad on e-sigarettide kasutamisele külge pannud termini veipimine, mis kirjeldab e-sigareti kasutamist, aga mõju organismile on üsna sama mis sigarettide suitsetamisel.

E-sigarettidele on lisatud mitmeid maitseid. Uuringud näitavad, et maitseained, mida inimene e-sigaretti tehes sisse hingab, kahjustavad hingamisteid ja kopsu kudet. Näiteks kaneel on üks ohtlikumaid. See tungib kaugemale kopsu kudedesse ja põhjustab põletikulist reaktsiooni.

Kas kopsuarsti vastuvõtule on jõudnud ka juba mõni noor?

Jah on. Paraku on ühiskonnas teave e-sigarettide poolt tekitatavast kahjust praegu veel madal. Sellealased pikaajalised uuringud, mis aitaks teadlikkust tõsta, seni veel puuduvad kuna see kaup on turul olnud suhteliselt lühikest aega. E-sigarette hakati laiemalt turustama 2006-2007 aastal.

Aga kas on olemas lühiajalisi uuringuid, mida saaksite välja tuua?

Jah, neid on ja need näitavad, et e-sigaretid kahjustavad südame veresoonkonda, hingamisteid, pidurdavad ja häirivad aju küpsemist. Inimese otsmiku aju saab küpseks alles 25ndaks eluaastaks ja kui noor tarvitab väga suurtes doosides nikotiini, siis see pärsib aju küpsemist. Samuti on näidatud probleeme järglaste saamisega tulevikus. Kahjusid on palju.

Kuidas teie soovitate noortega rääkida ja mis east alates on mõistlik see teema tõstatada?

Noori tuleb nõustada ja anda infot selles osas kuidas nikotiini tooted mõjuvad, millised on terviseriskid ja rääkida tervislikest eluviisidest.

Kas Regionaalhaigla nõustaja juurde satub ka noori?

Kuigi vastuvõtule saab tulla alates 15. eluaastast alates, on vastuvõtule sattunud ka nooremad, kes on tulnud koos vanematega. Tulemused on olnud ka mulle väga kogemuslikud. Lapsed tegelikult ei saa aru kuidas nad oma tervist rikuvad, sest praegu on tervis hea ja nad ei mõista milliseks võib tervise muutuda kui nad kasutavad e-sigarette.

Kas teil on enda praktikast ka mõni näide tuua?

Üks noor koolipoiss tarvitas e-sigaretti vanemate poiste õhutusel ja ta ei saanudki aru, et tal on tegelikult juba väljakujunenud nikotiini sõltuvus. Ema eest ta oma e-sigaretti varjas ja koolis olid ka juba pahandused.

Vastuvõtule tuli ka üks poiss, kes tegeles spordiga. Tema oli sigareti kahjulikust mõjust natuke rohkem teadlik. Rääkisime e-sigareti ja snusi tervist kahjustavast mõjust ja nikotiini sõltuvuse olemusest. Lõpuks ta sai ka ise aru, et see on kahjulik ning et tema jõudlus treeningutel vähenes just selle pärast. Kui nõustaja küsis kuidas snusi tarvitamine on mõjutanud tema suud ja igemeid, siis poiss tunnistas, et see kraabib tal suus ja ta konstateeris igemete ja limaskesta kahjustavat mõju. Ilmnes, et selle poisi sõbrad olid ta vastuvõtule suunanud, sest neil oli pisut teadmisi e-sigareti kahjulikkusest ja nad tahtsid saada kinnitust, et see ikka on ohtlik tegevus. Poiss käis koos isaga veel mitmel vastuvõtul ja nõustamisel saadud info edastati tervele grupile. Antud juhul oli hea ka see, et julgeti rääkida oma olukorrast.

Üks minu noor tuttav ütles, et snus kui selline, on väga leebe ja süütu, et väidetavalt tubakatoodetest kõige leebem. See on ilmselt üsna levinud arusaamine. Kuidas te seda kommenteerite?

Jah, on ka arvamine, et sealt ei tule suitsu ega auru, et kuidas ta saab siis kopsudele kahjulik olla. Tegelikult on väikeses snusi padjakeses nikotiini ja muid kemikaale väga palju – lausa üle 2000. Seepärast põhjustavad mokatubaka padjakesed igemeprobleeme, hambad muutuvad pruuniks ja üha rohkem on kirjeldatud suuõõne, keele ja neelu vähiriski. Kui tubakamahl satub neelamise käigus söögitorru, kahjustab see ka söögitoru ja magu, isegi südant.

Nikotiini padjakestes on nikotiini kogus erinev, mõnes vähem mõnes rohkem. Tihti on nii, et tarbija ei saagi aru kui palju ta organism nikotiini tegelikult saab. Sellepärast võib väga kergelt tekkida üledoos, nikotiini mürgistus. Kui inimese keha saab 40-80 milligrammi nikotiini, võib tekkida mürgistus. Aga mõned panevad padjakesi suhu mitte ükshaaval vaid isegi kolm-neli tükki korraga ja neid hoitakse seal kauem kui ette nähtud. Selle tulemusena tekib lausa limaskesta söövitus.

Milline näeb välja nikotiini mürgistus?

Mürgistuse nähud on peavalu, uimasus, iiveldus. Keha ei võta enam nikotiini vastu. Praktikast on teada inimene kellel oli hästi tugev nikotiinisõltuvus, ta suitsetab kaks ja pool pakki sigarette päevas, ta suitsetab kuni iivelduseni, aga ta ei suuda lõpetada.

Kuidas te sellises seisus inimesi nõustate?

Räägime tervisekahjudest, põhjustest, miks peaks nikotiinitoodete tarbimise lõpetama, räägime võõrutusnähtudest - miks need tekivad. Inimese teadlikkus on väga oluline, et ta mõistaks miks on selline olukord tekkinud ja kuidas on võimalik edasi minna. Et sellest olukorrast välja tulla, peab inimene ennast kogu aeg jälgima.

On teil positiivseid kogemusi oma patsientidega, kus nad on suutnud teie nõuannete toel suitsetamisest loobuda?

Vahel jõuavad konsultatsioonile inimesed, kes soovivad, aga nad ei suuda nikotiinist loobuda. Siis räägime ka sellest, mis inimese organismiga siis juhtub kui loobuda ja tal aidatakse leida asendustegevusi.

Kes saavad tulla Regionaalhaiglasse nõustamisele ja kuidas vastuvõtule registreeruda?

Pulmonoloogia kliiniku registratuuris saab registreeruda vastuvõtule ilma saatekirjata, ka visiidi tasu ei ole. Nõustatakse inimesi alates 15ndast eluaastast ravijuhendi alusel, mis on välja töötatud kopsuarstide poolt. Nõustajad on läbinud ka vastava koolituse.

Millised on need küsimused mida inimesed sageli küsivad?

Tuntakse huvi kas e-sigareti suitsetamine mõjutab kõrval seisvat isikut ehk et kas ta on siis passiivne suitsetaja. Vastus on, et kahjustab küll, sest väljahingatav aur sisaldab nikotiini, raskemetalle ja teisi mürgiseid kemikaale. Inimesed, kes on haigestunud kopsuvähki või mõnesse teise haigusesse, küsivad miks nemad haigestusid, aga näiteks vanaisa, kes ka suitsetas, ei haigestunud. Siis tuleb riskitegureid uuesti selgitada.

Arvatakse, et kui inimene tahab suitsetamisest loobuda, siis vahe-etapina on hea variant kasutada e-sigaretti. Kas see vastab tõele?

See on hästi libe tee. On oht, et hakatakse mõlemat paralleelselt kasutama. Noored, kes alustavad e-sigaretist, kipuvad kergemini üle minema ka tavalisele sigaretile. E-sigaretile on küll peale märgitud, mida need sisaldavad, aga uuringud on näidanud, et kontsentratsioonid võivad erineda. On olnud juhtumeid kui on märgitud, et see ei sisalda nikotiini, aga labori andmetel tegelikult sisaldab. Tuleb hästi kriitiline olla ja parem on üldse mitte alustada.

Mis nõu te annaksite, kuidas siis suitsetamisest loobuda?

Kui iseseisvalt ei suudeta loobuda peaks nõustamisele tulema. Nõustamine annab tuge, inimene saab kinnitust oma mõtetele. Suitsetamisest loobuda tuleb teadlikult, selleks on vaja enesekindlust ja pidevat enese jälgimist. Teadlikkus aitab palju kaasa. Noorte puhul on tähtis igakülgne suhtlus ringis kodu-kool-noor. Vanemad ootavad väga seda infot. Neid lapsevanemaid, kes soovivad last aidata nikotiini lõksust välja, on väga palju. Ja kui üks on suitsetamisest päästetud, siis tõenäoliselt ta aitab ka oma sõpruskonnal, kuhu tal on kuuluvusvajadus, paremini sellest välja tulla.

Kuidas ma lapsevanemana üldse aru saan, et laps tarvitab e-sigaretti?

Üks signaal on see kui tekivad uued, magusad lõhnad. Käitumise muster muutub, lapsed muutuvad ärevaks, kärsituks, on kiiresti ärrituvad. See näitab, et nikotiini tase on madalaks läinud, nad vajavad uut doosi, et saada rahulikkuse mõnus tunne kätte.

Mida siis teha?

Lapsevanem peaks rohkem lapsega suhtlema. Aitab kui suhtlus ei piirdu ainult sellega kui küsitakse „Kuidas sul koolis läks?“. Räägi lapsega päevast, mis ja miks koolis toimus, et suhtlusel oleks sisu. See tuleb suheldes tegelikult välja kui laps oma probleemidest räägib.

 

Tubakast loobumise kohta lugege lähemalt rubriigist "Suitsetamisest loobumine" või tulge tubakast loobumise nõustamisele! Registreerumine telefonil 617 2060.

Dr Liina Viks, õde Aive Tammik



Stewart Johnson

Musta huumoriga vähi vastu

Movembris kinolinadele jõudev Eesti film „Ühemeheshow” on inspireeritud stand-up koomiku Stewart Johnsoni elust. Uue komöödiafilmi inspiratsiooniallikas on ootamatult väga tõsine teema – munandivähk.  Küsimusele, miks Stewart Johnson suurel ekraanil oma munandivähi üle nalja viskab, on koomiku vastus lihtne: „Miks mitte. See teema ei tohiks inimeste jaoks nii raske olla. Minu arvates oli mul huvitav lugu, seega miks mitte selle üle nalja visata.“  Seejuures loodab Stewart, et avameelselt oma haigusest rääkides saab ta teistelegi abiks olla.

Loe lähemalt
Merike

Merikese lugu

Merike Värik: (Rinna)vähk ei ole surmaotsus, abi on olemas „Kui ütlen vähihaigele, et ma tean, mida te tunnete, siis ta ei usu mind, aga kui ma ütlen, et tean, mida tunnete ja mõtlete, olen selle kõik ise läbi teinud, siis tajun, kuidas ta hakkab avanema,“ sõnab Merike Värik, endine rinnavähipatsient, kes nüüd tegutseb Regionaalhaigla vähihaigete teabetoas nõustaja-tugiisikuna. Merike on kena naine – reibas, naerusuine, optimistlik, uhked lopsakad juuksed ulatumas õlgadeni … Väliselt ei reeda miski, et ta on liigagi hästi tuttav sellise raske haigusega nagu vähk ja on läbi teinud kõik, mis

Loe lähemalt
Ülle lugu

Kolmiknegatiivne rinnavähk

Eelmise aasta oktoobri alguses avastas Ülle oma rinnast pähklisuuruse tüki. Ta sai aru, et midagi head see ei tähenda, kuid pidi paar päeva ennast koguma. Perele ei julgenud ta oma leiust kohe rääkida. Lähedased said juba aru, et naine on kahtlaselt vaikne, kuid tema kinnitas, et kõik on hästi. Pärast paari magamata ööd tunnistas ta imelikku leidu abikaasale, kes ta otsekohe arsti juurde saatis.

Loe lähemalt
Helleliina lugu

Ma ei lase end ebakindlusel häirida!

Rinnavähi diagnoosiga Helleliina Aluvee (27) haiguse tekkimise loos pole midagi loogilist ega mõistuspärast. Noor ja terve. Normaalselt elanud. Pole sõltlane. Töötab meditsiinis ja soovib teistele head. „Miks mina sain selle vähi?“ küsib ta. 

Loe lähemalt
Annika Siiboja

Rinnavähist prii

Annika Siiboja on rõõmsameelne tulesäde, kes naljatamisi nimetab end Hunt Kriim­silmaks, sest tegevuste ja hobide nimekiri, mis ta ellu kuuluvad, on aukartustäratavalt pikk. Annika on grimmeerija, tegeleb hobuste ja koertega, annab tantsutrenne ning valmistab kostüüme ja erinevaid peaehteid. 

Loe lähemalt
Egle lugu

Minust ei sõltu muud, kui et ole õnnelik ja ela!

Iluteenindaja ja kolme lapse ema Egle Kõiv sai kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi märtsis 2021. „Seni, kuni on raviplaan, on kõik hästi,“ on Egle veendunud.  „Minu lugu sai alguse kevadel 2021. Treenisin tihti jõusaalis, kuni ühel hetkel hakkasin tundma, et kõhuli harjutusi on ebamugav teha. Mul on eluaeg olnud suuremad rinnad, mistõttu ei pidanud ma seda kuidagi imelikuks, muutsin lihtsalt harjutusi.  Ma pole kunagi suitsetanud ja kuni 30. eluaastani olin ka täiesti arstivõõras inimene.

Loe lähemalt