Tervisepooltunni episood: Haiglaapteek

Haiglaapteek varustab patsiente vajalike ravimitega ning annab olulise panuse ravimiuuringu protsessis

Hooaja esimeses Tervisepooltunnis räägime Regionaalhaigla apteegi juhataja Kristjan Kongi ja juhataja asetäitja Marko Urbalaga haiglaapteegi ülesannetest ja eripäradest. Saame teada, milliseid ravimeid valmistatakse haiglas kohapeal ja mis rolli mängib haiglaapteek ravimiuuringutes. 

 

 

Mida kujutab endast haiglaapteek ja milleks seda vaja on?

Haiglaapteek on loodud haigla erinevate üksuste, kliinikute ja osakondade ning nendes viibivate patsientide teeninduseks. Ehk meie näol on tegemist meditsiinilise tugiteenistusega, mis hoolitseb selle eest, et haigla patsientidel oleksid olemas kõik vajalikud ravimid, infusioonilahused ja sidematerjal. 

Erinete tavalisest ketiapteegist ka sellega, et valmistate ise küllalt keerulisi ravimeid. Millistel juhtudel te seda teete?

Me valmistame erinevaid ravimvorme ja ravimeid, mis jagunevad kaheks: mittesteriilsed ravimid ehk nagu Lutsu apteek, kus vanasti kasutati uhmrit ja nuia, ning aseptilistes tingimustes valmistatud kasvaja- ja vähivastased ravimid.

Miks peab neid ravimeid kohapeal valmistama?

Aseptilised ravimid valmistatakse patsiendipõhiselt. Me võtame ühe terve ravimiviaali ning mõõdame sellest töö käigus välja õige koguse ravimit. 

Mõeldes inimeste hulgale, kes vajavad haiglaravi ning nende erinevatele diagnoosidele, tundub, et vaja läheb palju erinevaid ravimeid. Kuidas on teil korraldatud lao haldamine, et kõigile alati õiged ravimid võtta oleks?

Selle tarbeks on meil olemas eraldi üksus, kus inimesed tegelevad igapäevaselt ravimite ostude ja tellimustega, samuti ka osakondade tellimuste täitmisega. Sinna vahele mahub veel kauba käitlemine ja kontrollimine enne osakondadesse saatmist. Haiglaapteek erineb tavaapteegist ka selle poolest, et me ei kasuta kõiki saadaval olevaid ravimeid ja preparaate. Meil on oma toimeainete nimekiri, mille alusel me ravimeid ostame ja maja peal välja jagame. 

Kui minna ketiapteeki, siis on seal paratsetamooli saadaval kümnetes eri versioonides. Kas Regionaalhaiglas on paratsetamooli ainult ühte sorti?

Just, suukaudset paratsetamooli on meil ühte sorti, mis on vastavalt riigihankele teatud ajaperioodiks meie riigihanke lepingupartneriga kokku lepitud. Seda ravimit me majas kasutamegi.

Harilikul ravimiostjal võib tekkida küsimus, et kui Regionaalhaigla saab hakkama ühe paratsetamooliga, siis miks on apteegis nii palju eri versioone saadaval?

Suurem valik soodustab konkurentsi ja ravimite kättesaadavust. Tavapatsiendile on oluline pakendi suurus, ravimvorm ja kindlasti ka hind. Meil näiteks on riigihanke perioodiks nii kogus kui hind fikseeritud - sellega üritame end kaitsta tarnehäirete ja muu sarnase vastu.

Kas ette võib tulla olukordi, kus patsiendile vajalikku ravimit parajasjagu pole?

Ikka tuleb ette. Arvestades erinevaid tarneprobleeme ja kättesaadavust on see meile tuttav probleem. Patsienti mõjutab see eelkõige juhul kui tegu on haruldase diagnoosiga ning vajatakse ravimit, mida ei leidu Eestis ja vahel ka mujal maailmas. Kui ravimit ei pole saadaval haiglas ega lähiregioonis, siis tuleb patsiendil oodata kuni hangime selle esimesel võimalusel.

Haiglast välja kirjutatud inimene peab kaasa antud retsepti ise apteegist soetama. Ehkki haigekassa maksab omalt poolt suure hulga ravimeid kinni, on hinnad siiski küllalt kõrged. Kes maksab kinni haiglaravil pikemalt viibiva patsiendi ravimid?

Ravikindlustusega kaetud patsiendi puhul katab selle Eesti Haigekassa erinevate teenuskoodidega. Paljud ravimid on voodipäevatasu sees ning lisaks on eriteenusena või eraldi välja toodud eelnevalt mainitud kasvajavastased ravimid. 

Kas tuleb ka ette olukordi, kus haiglast välja kirjutatud patsiendile antakse ravimeid koju kaasa?

Nii me ei tegutse. Hoolitseme ikkagi selle eest, et patsient saaks just haiglas viibides vajalikud ravimid. Kui patsient koju kirjutatakse, siis peab ta retsepti alusel pöörduma sobivasse apteeki, et õiged ravimid sealt leida. 

Eestis on kolm suurt haiglat, lisaks Regionaalhaiglale veel Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ida-Tallinna Keskhaigla. Kas nende suurhaiglate apteekide ja ravimitega varustamine on analoogse põhimõttega? Või tuleb näiteks ette, et ühes haiglas teatud ravimit pole või ei maksta seda kinni?

Kindlasti võib erinevusi sisse tulla. Näitena saab tuua silmaravimid, kus Ida-Tallinna Keskhaigla on väga suur ja tunnustatud keskus. Samuti sünnitusabi ja lapsed, kus toimitakse erinevalt, näiteks kohe meie kõrval asuvas Tallinna Lastehaiglas, mis tegeleb põhjaregioonis laste ravimisega. 

Kui ikkagi üritada Regionaalhaigla apteeki teistega võrrelda, siis mille poolest on ta eriline?

Nagu sai mainitud, siis oleme Eesti suurim haiglaapteek ning olnud eestvedajad haiglafarmaatsias ja haiglaapteeginduses viimased 5–10 aastat. Oleme erialaselt juhtinud aseptiliste ravimite valmistamist onkoloogiliste patsientide raviks. Eriliseks teeb meid ka võrgustumine Põhja-Eesti kontekstis, kus täna nii Rapla-, Lääne- ja Hiiumaa haiglad on kaasatud Regionaalhaigla gruppi, sealhulgas ka haiglaapteegid. Ravimialane koostöö nii ühishangete kui nõuandmise poole pealt tõstab meid kindlasti esile.

Koroonavaktsiiniga seoses on palju räägitud uue ravimi väljatöötamise pikast protsessist. Kui üldjuhul võtab ravimi turule jõudmine umbkaudu 10 aastat, siis koroonavaktsiin lubatakse juba kahe aastaga turule tuua ning Hiina ja Venemaa on selle väidetavalt veel kiiremini valmis saanud. Miks läheb teiste ravimitega nii kaua aega?

Põhjuseid on mitmeid. Ravimid erinevad tavakaubast paljudes aspektides. Nende puhul on oluline tõenduspõhisus ehk me tahame olla ravimit kasutades veendunud, et see toimib. Ravimi eelnev uurimine omakorda võtab kaua aega, eelkõige ohutuse aspektis, sest keegi ei taha ravimit, mille kohta on vähe informatsiooni. Kõik ravimid, mis turule lubatakse, on saanud müügiloa, ehk eelnenud on aastatepikkune väljatöötamise ja uurimise periood, mis kannab kvaliteedi ja ohutuse huvisid. Kui ravim on turule tulnud, siis järgneb ka selle ohutusealane monitoorimine ja pidev info kogumine. Seetõttu ongi kogu protsess nii aeganõudev. 

Teie apteek osaleb ka ravimiuuringutes. Tavaline inimene võib arvata, et tegu on ohtlike inimkatsetega, kuid mida need tegelikult endast kujutavad?

Eks ta inimkatse on tõesti, kuid viidud läbi väga kontrollitud ja reguleeritud keskkonnas, eelnevalt mitmes aspektis läbi kaalutud. Vajalikud on erinevad load, muuhulgas Ravimiameti ja eetikakomitee load, ning tuleb veenduda, et uuring on ohutu ja eesmärgipärane. 

Meie apteegi muudab jällegi unikaalseks see, et Regionaalhaiglas toimub palju kliinilisi ravimiuuringuid, milles haiglaapteek mängib suurt rolli. Käitleme uuritavat ravimit alates vastuvõtmisest kuni säilitamise, valmistamise ning väljastamiseni. Vajadusel teostame uuringuid ka nädalavahetusel, töövälisel ajal, lähtudes uurijate ja patsientide vajadusest. 

Kas te võite avalikustada, millised põnevad uuringud parajasti töös on?

Arvestades uuringute mahtu on välja joonistunud mitmed valdkonnad, milles me ravimeid uurime. Eelkõige muidugi onkoloogia, kuid veel oleme aktiivsed reumatoloogia ja infektsioonivastaste ravimite vallas. Samuti tegeleme kitsamate erialadega, kus maailmas üldiselt suuri uuringuid ei teostata aga meie keskus neid läbi viib. Näiteks gastroenteroloogia, kus on meil käsil mitmed huvitavad uuringud. 

Sage metafoor maailma muutvast avastusest on vähiravimi leidmine. Tegu on siiski üldistusega, sest vähk pole mitte üks haigus, vaid kaasab erinevaid tõbesid ning ka ravimeid on sadu, kui mitte tuhandeid. Milliseid arenguid olete märganud teaduses ja ravimitööstuses efektiivsete ravimite väljatöötamisel?

Uusi ja efektiivseid ravimeid ilmub päris tihti, iseasi on aga, kas need ka kasutusse jõuavad. Et riigi ressursid on piiratud ja uued ravimid kallid, võivad nad tavapatsiendi haardeulatusest välja jääda. 

Kui aga üldiseid arenguid jälgida, siis on need tõesti olnud kiired ja seda eriti onkoloogia valdkonnas, kus ravi on väga spetsiifiline ning märgistatud, suunatud konkreetse sihtraku vastu. Ravitulemused on selle võrra paremad ning protsess tihti ka patsiendile kergem taluda. 

Kui nüüd proovida ennustada lähitulevikku 510 aasta lõikes, siis milliseid põnevaid arenguid on tavapatsientidel oodata? Kas mõned ravimiuuringud on jõudmas lõppfaasi ning loodetavasti ka massidesse?

Meie uurime rohkem toimeaineid, mis on juba kasutusel ning lisame omalt poolt uusi omadusi, näidustusi ja annuseid. Päris algusjärgus ravimiuuringuid Regionaalhaiglas läbi ei viida. 

Arusaadavalt ei piirdu haiglaapteegi ja osakondade vaheline koostöö vaid ravimipaki teele saatmisega. Kuidas näeb välja tegelik protsess?

Tõepoolest, lisaks ravimile on alati oluline sellega kaasnev informatsioon ning meie tublid kliinilised proviisorid ehk apteekrid, kes on end täiendanud, suudavad oma teadmiste ja oskustega olla abiks nii arstidele kui õdedele. Nad käivad regulaarselt osakondades ja osalevad ravimeeskondade töös. Meie kolleegid toimetavad nii intensiivravi osakonnas kui ka psühhiaatria-, järelravi- ja onkohematoloogia kliinikus. Nad on ravimeeskonna liikmed, juhivad vajadusel tähelepanu teatud küsimustes ravimite kasutusele ja on konsultandid.  

Lugedes mis tahes ravimi, isegi tavalise valuvaigisti, infolehte, hakkavad silma hirmuäratavad kõrvaltoimed. Ilmselt sai asi alguse Ühendriikidest, kus juristid panid ravimifirmade kaitseks kõik võimalik toimed kirja, et vältida kohtu kaudu raha välja maksmist. Kui suureks probleemiks on kõrvaltoimed teie igapäevases töös?

Kahtlemata puutume ka meie kõrvaltoimetega kokku ning siin on apteekri roll olla eestvedajaks ja toeks. Vajadusel aitame registreerida ravimite kõrvaltoimed ning oleme partneriks Ravimiametile, et infot koguda ja jagada. Tasub ka märkida, et üheks võimaluseks kõrvaltoimetega tegelemisel on neid ennetada ehk panustada juhenditesse ja õppematerjalidesse, vältimaks erinevaid komplikatsioone.



Regionaalhaigla
Revo lugu
Liisbeth

Ärge kunagi kaotage lootust ega usku paremale homsele

Loe lähemalt
Stewart Johnson
Tiina koos koos kogemusnōustaja Merike Värikuga
Liina Daum