Kolmiknegatiivne

Patsient Egle lugu: kolmiknegatiivne

Dr Metsaotsa patsient, iluteenindaja ja kolme lapse ema Egle Kõiv sai ühe agressiivseima rinnavähivormidest, kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi neli aastat tagasi 35-aastaselt. Terve naine treenis tihti jõusaalis, suitsetanud polnud ta kunagi. Avastamise hetkeks oli tuumor naise rinnas arenenud 6-sentimeetriseks.

Eglet ootas ees umbes aasta jagu keemiaravi (kaheksa tsüklit intravenoosset kombinatsioonkeemiaravi operatsioonieelselt ja kaheksa tsüklit suukaudset keemiaravi operatsioonijärgselt), kuna operatsioonieelne ravi ei ole andnud täielikku ravivastust. Sel kevadel kontrollis käies oli vere- ja mammograafinäitude põhjal haigus kontrolli all. Sügisel on plaanis uus kontroll.

Naise raviperioodi sisse on jäänud mitu rinna taastusoperatsiooni – mõlemas rinnas on tal implantaadid ning haiget rinda on täiustatud oma keharasvaga. „Ma ei uskunud, et viitsin taastamisoperatsioonidega jamada, aga olen otsustanud sel teekonnal katsetada kõike, mida meditsiiniteadus pakub,“ sõnab Egle.

Naine oma diagnoosi, ravi ja antud ajaga rahu teinud. Ta teab, et tuleb suuta end analüüsida ja jälgida kriitiliselt oma peamisi sümptomeid – peavalusid ja tasakaaluhäireid. Oma Instagrami konto #kolmiknegatiivne kaudu suhtleb ta värskelt diagnoosi saanutega. Ta rõõmustab, et tema haigusperioodi ajal on raviplaanides nii palju arengut. „Kogemus ise on šokeeriv, kuid sellest on võimalik luua omamoodi väärtus, mis on eluosa,“ sõnab Egle.

Kui erinev on noorte vähk?

Dr Metsaots tõdeb, et noortel esinevad vähid kalduvad olema agressiivsemad ja alluvad tihtipeale ka ravile erinevalt, kuid seda ei saa siiski üldistada igale vähipaikmele. „Näiteks rinnavähk kipub noortel olema agressiivset bioloogilist tüüpi – suurema tõenäosusega HER2-positiivne või kolmiknegatiivne,“ tõdeb dr Metsaots. Probleemiks peab ta aga ennekõike seda, et sageli avastatakse rinnavähk noortel naistel keskmiselt hilisemas staadiumis, põhjuseks võib olla nii diagnoosi hilinemine kui ka agressiivsem vorm. Noorte patsientide vajadused ravis on unikaalsed. Klassikalised vähiravi meetodid – nagu keemiaravi, kiiritus ja operatsioon – võivad noortele, kel on ees veel aastakümneid elu, kaasa tuua ulatuslikke ja elumuutvaid kõrvalmõjusid.

„Loomulikult on noores eas vähi diagnoos erakordselt raske. Tihti alustavad noored patsiendid selles eluetapis oma karjääri ja planeerivad perekonda. Vähidiagnoosi saades variseb elu justkui kokku,“ nendib dr Metsaots. „Vähiravi ise põhjustab ohtralt stressi ning võib avaldada pikaajalist mõju kehapildi muutuse kaudu, näiteks opereeritud rinna või stoomi näol kõhul. Samuti võivad inimest saata pikaajalised kõrvaltoimed, nagu viljakuse vähenemine, perifeerne neuropaatia, häired südametöös, kardiotoksilus, mäluprobleemid ja keskendumisraskused.“ Kõige sellega on Regionaalhaigla arvestanud ning patsientide raviteekonna toetamiseks kuuluvad ravimeeskonda lisaks onkoloogidele ka sotsiaaltöötaja, psühholoogid, kogemusnõustajad, kõrvatoimete õed. Koostööd tehakse viljatusraviarstide ja meditsiinigeneetikutega.