Patomorfoloogilised uuringud

Patoloogia eriala tegeleb haiguslike muutuste tuvastamisega koelisel, rakulisel ja molekulaarsel tasandil, mis on aluseks haiguse diagnoosi, ravi ja prognoosi määramisel. Patoloog on spetsialist, kes osaleb diagnoosi püstitamisel interdistsiplinaarses koostöös teiste diagnostiliste ja kliiniliste erialade spetsialistidega.

PATOLOOGIA ERIALA UURIMISMEETODID

Patoloog uurib inimkehas tuvastatud kahjustuskoldest võetud, eeltöödeldud ja alusklaasile asetatud materjali valgusmikroskoobiga. Uurimismaterjalid jagunevad võtmise viisi ja eeltöötluse vajaduse järgi erineva diagnostilise väärtuse ja ooteajaga uuringuteks.

TSÜTOLOOGILISED UURINGUD

Tsütoloogiliste uuringute käigus võetakse kahjustuskoldest rakulist uurimismaterjali, mis asetatakse alusklaasile ja värvitakse erinevaid värvimismeetodeid kasutades.

Uurimismaterjali saab võtta peennõela, harja ja spaatliga või puudutades uurimisaluse koetükiga alusklaasi. Uuringu käigus vaadeldakse ja hinnatakse diagnostilises kontekstis rakkude ehituslikke kõrvalekaldeid normist. Diagnoos on orienteeruv, mistõttu peab sageli kasutama täiendavaid uurimismeetodeid lõpliku otsuseni jõudmiseks.

Uurimismeetodi eeliseks on kiire ja patsiendi jaoks vähetraumaatiline ligipääs haiguskoldele, mis võimaldab lühikese aja jooksul saada esialgse ülevaate haigusliku protsessi olemusest. Uuringu käigus vastatakse küsimusele, kas haigus on tõenäoliselt hea- või pahaloomuline. Mõnel juhul saab püstitada haiguse täpse diagnoosi. Uurimismeetodi puuduseks on piiratud materjali hulk, mis võimaldab uurida väga väikest osa kahjustunud koest. Vahel ei ole saadud rakuline materjal diagnostiliseks otsuseks piisav.

Uuringutulemused väljastatakse 1-5 tööpäeva jooksul.

HISTOLOOGILISED UURINGUD

Histoloogiliste uuringute hulka kuuluvad proovitüki ehk biopsia ja operatsioonimaterjali uuringud. Biopsia võetakse diagnostilisel eesmärgil või ravitulemuse hindamiseks. Biopsiad jaotuvad võtmisviisi järgi jämenõel-, tang-, stants- ja kiilbiopsiateks. Meetodi valik sõltub haiguskolde paiknemisest ja ulatusest.

Operatsioonimaterjali uuringuks saadetakse operatsiooni ajal eemaldatud koefragment või organ. Operatsioonimaterjalid läbivad osakonnas esialgse ülevaatuse ja fikseerimise, misjärel teostab patoloog väljalõike.

Patoloogi poolt uuringuks võetud koetükid läbivad koetöötluse, mille käigus koed veetustatakse ja sisestatakse parafiini koeplokkide valmistamiseks. Koeplokkidest lõigatakse mikrotoomil õhukesed koelõigud, mis asetatakse alusklaasile ja värvitakse erinevaid värvimismeetodeid kasutades.

Väljalõike käigus lähtutakse soovituslikest rahvusvahelistest nõuetest, mis sätestavad organite väljalõike tingimused ja ulatuse lähtuvalt kehapaikmest.

Kasvaja kahtluse korral uuritakse ning märgitakse lõppotsuses ära organi eemaldamise ehk operatsioonilõikepiiri puhtus, mis võimaldab hinnata kasvaja eemaldamise täielikkust.

Uuringu käigus hinnatakse kudede ja rakkude ehituslikke kõrvalekaldeid, mida tähistatakse koelise ja rakulise atüüpiana.

Kasvajate puhul märgitakse ära diferentseerumise aste, mida tähistatakse grade’i ehk G-na.

Kõrgelt diferentseerunud kasvaja on vaatlemisel lähtekoega enamasti sarnane kuid madala diferentseerumisastmega kasvaja puhul ei ole sageli võimalik kasvaja päritolu tavaliste meetoditega tuvastada. Siin kasutatakse antigeen-antikeha reaktsioonil põhinevat immunohistokeemilist värvimismeetodit, mis toob esile kasvajale iseloomuliku fenotüübi.

Kasvajate histoloogilise uuringu lõppotsuse vormistamisel lähtub patoloog oma töös TNM (Tumor Node Metastasis) ja WHO (World Health Organisation) kasvajate klassifikatsiooni nõuetest. Nendes kasvajapaikmetel põhinevates protokollides märgitakse muuhulgas ära kasvaja tüüp, diferentseerumise aste, operatsioonipiiride puhtus, metastaatiline levik ning raviotsuse ja prognoosi määramiseks vajalike immunoloogiliste ning molekulaarsete lisauuringute tulemused. Patoloogi diagnostiline otsus on aluseks ravi määramisel, ravitulemuse ning haiguse prognoosi hindamisel.

Histoloogilise uuringu ooteaeg on biopsiate puhul 3-14 päeva ja operatsioonimaterjalide puhul 14-30 päeva.

OPERATSIOONIAEGNE KIIRUURING

Operatsiooniaegne kiiruuring on vajalik saadetud koematerjalis pahaloomulise kasvaja tuvastamiseks, millest sõltub edasine operatsioonitaktika valik.

Kiiruuringu teostamisel kasutatakse koe kiirkülmutamist, mis võimaldab tavapärast koetöötlust läbimata valmistada koeplokk külmutusmikrotoomil õhukeste koelõikude lõikamiseks. Koelõigud asetatakse alusklaasile ja seejärel värvitakse.

Patoloog hindab materjali kohe peale preparaati valmimist ja teatab oma otsuse kirurgile operatsioonituppa telefoni teel. Kiiruuring ooteaeg on kuni 30 minutit.

MOLEKULAARSED LISAUURINGUD

Molekulaarsed lisauuringud on olulised kasvaja tüübi, ravitaktika ja haiguse prognoosi määramiseks ning ravitulemuse püsimise hindamiseks. Uuringutulemusi tõlgendatakse põhiuuringu või raviotsuse kontekstis. Uuringuid teostatakse kasutades erinevaid metoodikaid, millest sagedamini on kasutatavad FISH, PCR ja sekveneerimise meetod. Molekulaarsed lisauuringud on eelkõige kasutusel hematoloogiliste haiguste, rinnanäärme, seedetrakti ja kopsuvähi ning melanoomi diagnostikas.

Lisaks on molekulaarsete uuringute abil võimalik tuvastada pärilikkusega seotud riskifaktoreid, mille esinemise korral on suurem tõenäosus vähi haigestuda.

SPETSIALISEERUMINE

Diagnostilise võimekuse tõstmiseks on keskusesiseselt kehtestatud paikmepõhine spetsialiseerumine, mis toimib kooskõlas interdistsiplinaarsete paikmepõhiste töögruppidega. Vastavate töögruppide juhid osutavad ka konsultatsiooni teenuseid.

Paikmepõhise spetsialiseerumise valdkonnad on järgmised:

• naistehaigused kaasarvatud rinnanääre
• kuse- ja suguelundid
• seedetrakt
• hingamiselundid, keskseinand
• nahk- ja pehmed koed
• pea ja kael
• kesknärvisüsteem
• vereloome ja lümforetikulaarsüsteem