Emakakaelavähk

märts 04, 2026

Eesti Vähiliidu taskuhäälingu “Terve Eestiga vähi vastu” uues episoodis on saatekülaliseks Regionaalhaigla naistehaiguste osakonna günekoloog-vanemarst Aleksandra Šavrova, kes puutub igapäevaselt kokku naiste tervisemurede ja vähiraviga. Seekordses saates räägitakse ühest ennetatavast, kuid endiselt liiga sageli diagnoositavast haigusest – emakakaelavähist. Vestlust juhib dr Vahur Valvere.

  • Mis on emakakaelavähi peamine tekkepõhjus?
  • Kuidas on haigus seotud HPV-ga?
  • Kellel ja miks on suurem risk haigestuda?
  • Millised on esimesed sümptomid – või miks neid sageli polegi?
  • Kui oluline on sõeluuring ning mida tähendab HPV-test?
  • Kellele ja millal on HPV-vastane vaktsineerimine soovitatav?
  • Mida teha, kui sõeluuringu vastus tekitab ärevust?

Saates räägitakse ka sellest, miks emakakaelavähk ei teki üleöö, kuidas vähieelsed muutused arenevad aastate jooksul ning miks regulaarne kontroll annab võimaluse haigus avastada varakult – enne, kui see muutub eluohtlikuks.

 

Eesti Vähiliidu taskuhäälingu episoodidega saab tutvuda siin.

dr Aleksandra Šavrova



Egle lugu

Kolmiknegatiivne

Patsient Egle lugu: kolmiknegatiivne Dr Metsaotsa patsient, iluteenindaja ja kolme lapse ema Egle Kõiv sai ühe agressiivseima rinnavähivormidest, kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi neli aastat tagasi 35-aastaselt. Terve naine treenis tihti jõusaalis, suitsetanud polnud ta kunagi.

Loe lähemalt
Helleliina lugu

Ma ei lase end ebakindlusel häirida!

Rinnavähi diagnoosiga Helleliina Aluvee (27) haiguse tekkimise loos pole midagi loogilist ega mõistuspärast. Noor ja terve. Normaalselt elanud. Pole sõltlane. Töötab meditsiinis ja soovib teistele head. „Miks mina sain selle vähi?“ küsib ta. 

Loe lähemalt
Egle lugu

Minust ei sõltu muud, kui et ole õnnelik ja ela!

Iluteenindaja ja kolme lapse ema Egle Kõiv sai kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi märtsis 2021. „Seni, kuni on raviplaan, on kõik hästi,“ on Egle veendunud.  Tekst: Evelin Kivilo-Paas Fotod: Aivar Kullamaa „Minu lugu sai alguse kevadel 2021. Treenisin tihti jõusaalis, kuni ühel hetkel hakkasin tundma, et kõhuli harjutusi on ebamugav teha. Mul on eluaeg olnud suuremad rinnad, mistõttu ei pidanud ma seda kuidagi imelikuks, muutsin lihtsalt harjutusi.  Ma pole kunagi suitsetanud ja kuni 30. eluaastani olin ka täiesti arstivõõras inimene.

Loe lähemalt
Pildil Marii koos koeraga

Võtan haigust kui õpetust

“On kaht tüüpi inimesi – ühed, kes võtavad haigust kui õpetust, teised kui kannatust. Ma üritan võtta seda kui õpetust teha edaspidi paremini,” sõnab Marii Pikkoja (34), kel diagnoositi rinnavähk 2021. aasta kevadel.

Loe lähemalt
Liisbeth

Ärge kunagi kaotage lootust ega usku paremale homsele

Liisbeth Raig: "Ärge kunagi kaotage lootust ega usku paremale homsele, sest ühel ilusal päeval ongi see parem homne käes." September on verevähi teadlikkuse tõstmise kuu. Verevähid moodustavad oma erinevate esinemisvormidega 7% kõikidest teadaolevatest vähiliikidest. Eestis saab pahaloomulise vereloomekasvaja diagnoosi igal aastal umbes 500 uut patsienti, kuid vaatamata sellele on teadlikkus verevähi olemusest kesine.

Loe lähemalt
Ülle lugu

Kolmiknegatiivne rinnavähk

Eelmise aasta oktoobri alguses avastas Ülle oma rinnast pähklisuuruse tüki. Ta sai aru, et midagi head see ei tähenda, kuid pidi paar päeva ennast koguma. Perele ei julgenud ta oma leiust kohe rääkida. Lähedased said juba aru, et naine on kahtlaselt vaikne, kuid tema kinnitas, et kõik on hästi. Pärast paari magamata ööd tunnistas ta imelikku leidu abikaasale, kes ta otsekohe arsti juurde saatis.

Loe lähemalt