Pealehele
Tekst: Kaire Innos, Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja
GLOBOCAN 2018 andmetel on vähk enneaegse suremuse (vanuses 0–69 aastat) põhjustajana esikohal paljudes kõrgelt arenenud riikides (sh USA, Kanada, Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa riigid), Eestis ja teistes Balti riikides seni veel teisel kohal südame- ja veresoonkonna haiguste järel.
2016 diagnoositi Eestis 8788 vähi esmasjuhtu, mis on üle 45% rohkem kui aastal 2000 (6032 juhtu). Jättes välja naha mittemelanoomi, suurenes juhtude arv 37% (2000. aastal 5362 juhtu; 2016. aastal 7355 juhtu). Samal ajal kasvas haigestunute keskmine vanus (64 vs. 67 aastat) ning juba umbes kolmandik kõigist esmasjuhtudest diagnoositakse 75-aastastel ja vanematel inimestel. Vanus on vähi peamine riskitegur – nii meestel kui naistel suureneb vähihaigestumus järsult alates 50. eluaastatest.
Vanusestandarditud koguvähihaigestumus on alates 1990. aastatest suurenenud, ent viimastel aastatel võib täheldada näitajate stabiliseerumist, samal ajal kui vähisuremus pidevalt väheneb. Meestel diagnoositakse enim eesnäärme-, kopsu- ja soolevähki, naistel rinna-, soole-, kopsu- ja emakakehavähki. Peamised vähisurmade põhjused on meestel kopsu-, eesnäärme- ja soolevähk, naistel soole-, rinna- ja kopsuvähk.
Muutused vähihaigestumuses on suurel määral seotud tervisekäitumisest tulenevate riskitegurite levimusega rahvastikus (suitsetamine, rasvumine, ekspositsioon UV-kiirgusele jne). Nii on viimastel aastatel suurenenud näiteks käär- ja pärasoolevähi, emakakehavähi, neeruvähi, nahamelanoomi ja naiste kopsuvähi haigestumus, vähenenud aga maovähi ja meeste kopsuvähi haigestumus. Paaril viimasel aastal on võrdlemisi stabiilsena püsinud rinna-, emakakaela- ja eesnäärmevähi haigestumus.
Varane diagnoosimine on oluliselt sagenenud nahamelanoomi ja neeruvähi puhul. Mõnevõrra on paranenud rinna- ja soolevähi staadiumijaotus, kuid ligi kümnendik rinnavähi- ja umbes veerand soolevähijuhtudest diagnoositakse endiselt IV staadiumis. Emakakaelavähi puhul on IV staadiumis diagnoositud juhtude osakaal aga suurenenud ja ulatub viimastel aastatel 20%-ni.
Viie aasta suhteline elulemus on perioodide 2005–2009 ja 2012–2016 võrdluses paranenud enamiku paikmete puhul.
Absoluutses võrdluses suurenes elulemus enim (10% võrra või rohkem) eesnäärmevähi (76% vs. 92%), nahamelanoomi (71% vs. 85%), leukeemia (39% vs. 55%) ja pärasoolevähi (49% vs. 59%) puhul.
Suhtelises võrdluses oli muutus suurim kõhunäärmevähi korral, kus viie aasta elulemus on kahekordistunud (4% vs. 8%).
Rinnavähi viie aasta suhteline elulemus 2012–2016 oli 80% ja kopsuvähi puhul 16%.
Mitmete paikmete, sh rinna-, kopsu- ning käär- ja pärasoolevähi puhul on täheldatud staadiumispetsiifilise elulemuse märgatavat suurenemist. See viitab diagnostika ja ravi paranemisele.
Vähiliit, Eesti ühinemisele rahvusvahelise vähideklaratsiooniga pühendatud teaduskonverentsilt 13.09.2019.