Uusim suund vähiravis on immuunravi

Autor: Anneli Elme – Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku keemiaravi keskuse juhataja kohusetäitja  


Tänu kliiniliste ja teadusuuringute edule on vähktõvest tervenenute osakaal kõige kiiremini kasvav inimeste rühm tervishoius. Ja seda juba enne veel, kui 2018. aastal määrati Nobeli meditsiinipreemia vähiravis tõsise läbimurde toonud immuunravi avastajatele.

Praegu on vähktõvehaigete 5 aasta elulemus 70ndate aastatega võrreldes kolmekordistunud, ulatudes tänaseks ligi 70%ni. 2018. aastal registreeris FDA (Food and Drug Administration) 59 uut ravimit, millest 18 olid halvaloomuliste kasvajate raviks. Eestis kantakse hüvitatavate ravimite nimistusse 2019. aastal üle 20 uue ravimi. Neist 7 on uued vähiravimid, millest saavad abi ligi 200 inimest; sealhulgas kopsukasvajate, eesnäärmekasvaja, neerukasvaja, lümfisüsteemi kasvaja ja leukeemia raviks. Aastal 2018 tasus haigekassa 45 miljonit eurot ligi 50 000 inimese vähiravimite eest. 2019. aastal on vähiravimite eeldatav kulu üle 50 miljoni euro. Vähiravi kogukulud ulatuvad üle 100 miljoni euro aastas. 

Uusim edu vähiravis on immuunravi, mille läbimurre toimub tõenäoliselt eeloleval kümnendil. See on ravi, kus organismi enda immuunsussüsteem käivitatakse hävitama vähkkasvajat. Käimas on kliinilised uuringud, kus immuunravimeid kombineeritakse tavapäraste ravimeetoditega (nt kiiritusraviga) avastamaks uusi ja veelgi tõhusamaid raviviise ravitulemuste parandamiseks. Selles valdkonnas võime oodata veel märkimisväärseid edusamme.

Suure arengu on teinud nn personaalmeditsiin: see on ravi kohandamine igale patsiendile vastavalt kasvajakoe olemusele ning patsiendi isikuomadustele. Sõnum on: õige ravi, õiges doosis ja õigel ajal. Antud meetodi areng lähiaastatel jätkub ja on paljutõotav. Molekulaarprofileerimise põhiselt väljatöötatud ravimid on väga kõrge efektiivsusega, ravivastuse määrad ulatuvad 87%ni, ning see on oluliselt leebema kõrvaltoimete profiiliga võrreldes keemiaraviga. 

Ka vähktõve ennetamises ja varajases avastamises on tehtud suuri edusamme. Ilmselt juba läbitulevikus hakatakse verest määratavaid biomarkereid kasutama rutiinselt vähiriski hindamiseks ja vähiravi isikupärastamiseks. Vähi genoomne testimine sõeluuringutes saab peagi olema tavapärane kliiniline praktika. Sellised edusammud ennustavad välditavate vähivormide poolt põhjustatud surmajuhtumite drastilist langust.

Kuid mitte ainult uued ravimid ning ravimahu tõus ei ole head uudised vähiravis. Saime näiteks 2017. aasta IDEA uuringutulemustest teada, et pea pooltel jämesoolevähi opereeritud haigetel võib selle järgselt keemiaravi kestvust vähendada 6 kuult 3-le, ilma et vähi taastekke risk tõuseks. Keemiaravi kõrvaltoimetest tekkinud tüsistuste määr aga langeb. 

TAILORxi uuringu tulemused näitasid, et naised, kellel oli geeniekspressiooni analüüsi põhjal madal või keskmine vähi taastekke risk, võivad täna ohutult loobuda keemiaravist ja piirduda ainult hormoonraviga. See aga vähendab nii ravikulusid kui ka säästab patsiente keemiaravi kahjulikust mõjust. 

Uuring COLOFOL kinnitas, et II või III staadiumi jämesoolevähi patsientide ravijärgne harvem jälgimine (kompuutertomograafia rinna-, kõhu- ja vaagnaelunditest ning kartsinoembrüoonse antigeeni määramine 12 ja 36 kuud pärast operatsiooni) võrreldes kõrge sagedusega järelkontrolliga (samad testid 6, 12, 28, 24 ja 36 kuud pärast operatsiooni) ei põhjusta kehvemaid elulemustulemusi. Küll aga on patsientidele mugavam, kui tehakse vähem uuringuid. Lisaks vähenevad tervishoiukulud ja langeb patsientide allutamine kompuutertomograafia tarbetule kiirgusele.

Oluline on märkida, et alternatiivmeditsiin ei asenda tõenduspõhist vähiravi. Ameerika Riikliku vähiandmebaasi (National Cancer Database) vaatlusuuring kinnitas, et varase staadiumi või potentsiaalselt ravitava rinna-, kopsu- või jämesoolevähi diagnoosiga patsientide seas, kes olid valinud vaid alternatiivse meditsiini, oli tõenäosus surra oluliselt suurem, võrreldes tõenduspõhist standardravi saavate patsientidega. Alternatiivravi valinud patsientide 5-aastane elulemus oli 54,7% võrreldes standardravi saanute 78,3%ga. Vähispetsiifiline 5-aastane elulemus oli kõrgem ka rinna-, kopsu- ja kolorektaalvähiga patsientidel, keda raviti tõenduspõhise ravimeetodiga. 

Oleme näinud edusamme kõikjal: kõige tähelepanuväärsemaks võib pidada, et kõikides onkoloogiapraktika valdkondades on saavutatud edu ja vähktõvest tervenenute ning haigusega pikalt ning hästi elanud inimeste arv tõuseb kiiresti. Kuid üha enam peame pühenduma ka vähist tervenenutele. Tähelepanu vajab tervenenute südametervis, patsiendid võivad vajada nõustamist psühhosotsiaalsete murede korral ning seksuaaltervise teemadel. Peame oskama kaitsta oma patsiente ka potentsiaalse ebavõrdse kohtlemise eest (näiteks kindlustusfirmad, töövõtjad jt), mis võib järgneda vähi diagnoosile.

 

Vähiliit, Eesti ühinemisele rahvusvahelise vähideklaratsiooniga pühendatud teaduskonverentsilt 13.09.2019.