Pealehele
Tuntud rinnaarst dr Riina Kütner julgustab kõiki naisi Regionaalhaigla rinnakabinetti külastama, tulla saab olenemata vanusest ning nii saatekirjaga kui ka saatekirjata. Kõik on oodatud tervist kontrollima, sest õigeaegselt avastatud rinnavähk on hästi ravitav.
Regionaalhaigla rinnakabinet on aastatega võitnud naiste usalduse. Mida rinnakabinetis tehakse ja kellele see mõeldud on?
Jah, Regionaalhaigla rinnakabinet on aastatega saanud naiste hulgas populaarseks. Me oleme näinud väga palju vaeva, et üles ehitada efektiivselt toimiv rinnakeskus, kus kõik naised saaksid õigeaegset nõustamist ja abi, ning teiseks — et need patsiendid, kelle puhul võib olla tegemist tõesti vähiga, saaksid kiiresti ravi. Meile on oodatud igas vanuses naised, saab tulla nii saatekirjaga, aga julgelt võib tulla ka ilma saatekirjata.
Hiljuti alustas meie juures vastuvõtte kogenud ämmaemand, kelle juurde saab tulla väga mugavalt ilma saatekirjata. Kui on mure, nt rinnavalud, astuge lihtsalt läbi meie naistehaiguste keskuse registratuurist nr 15 ja aitame. Rinnavaevustega naised peaksid tööpäeva jooksul tulema ikka rinnakabinetti, mitte EMO-sse.
Mida saab kodus enda heaks ära teha, kas eneseuuringust on kasu?
Kõik naised peaksid oma rindu regulaarselt kord kuus kontrollima, see on päris efektiivne meetod. Näiteks meil diagnoositud rinnavähiga naistest ligi pooled on ise kodus tundnud tükki rinnas. Menstrueerivatel naistel on kontrolliks parim aeg nädal pärast menstruatsiooni, sest siis on rinnad kõige vähem turses. Postmenopausis naised peaksid seda tegema mingil kindlal kuupäeval kord kuus.
Mida siis peaks tegema, kui naine on leidnud endal tüki rinnast või vaevab mõni muu rinnaga seotud tervisemure?
Kui olete leidnud endal tüki rinnast või tunnete millegi muu pärast muret, võiksite aja broneerida meie rinnakabinetti. Võib-olla suunab teid perearst või günekoloog, aga ka saatekirja puudumine ei ole takistus, tulla saate Regionaalhaigla rinnakabinetti ka sel juhul. See on kõige kiirem viis jõuda mammoloogi ehk rinnaarsti vastuvõtule õigeaegselt.
Kui otsest muret ei ole, siis mis vanusest soovitate tulla rinnakabinetti?
Naised, kes riskirühma ei kuulu, kellel ei ole kiireloomulist muret ja ei esine vähile viitavaid sümptomeid, peaks tegema 30. ja 40. eluaasta vahel nn esimese baasmammograafia, et hiljem oleks rinnavähi kahtluse korral olemas võrdlusmaterjal. Alates 40. eluaastast tuleks mammograafia teha kord kahe aasta tagant. Riskirühma kuuluvatel naistel tuleks end kontrollida sagedamini ja soovitavalt sellistes spetsialiseeritud keskuses nagu Regionaalhaigla või Tartu Ülikooli Kliinikum.
Veel eraldi soovin vanematele prouadele südamele panna, et tulge kontrolli. Rinnavähi esinemissagedus tõuseb koos vanusega, igal nädalal opereerime ka üle 80 aastaseid inimesi. Seega kutsume ka neid naisi rinnakontrolli, kes jäävad sõeluuringu vanusegrupist ülespoole s.t on üle 69-aastased. Sõeluuringutele kutsutakse naisi alates 50 eluaastast kuni 69 aastani.
Miks on vaja nii tihedalt kontrollis käia?
Regulaarselt on vaja kontrollis käia, sest mammograafia fikseerib vaid hetkeolukorra ja ei anna garantiid tulevikuks. Mammograafia paraku ei kaitse rinnavähi eest, vaid aitab haiguse vara avastada. Varajasel rinnavähil ei olegi sümptomeid ja seetõttu tasubki külastada rinnakabinetti. Mammograafias on võimalik avastada ka sellist rinnavähki, mida isegi meie eriarstidena ei suuda rinda katsudes tuvastada. Noorematel naistel kasutame diagnostilise abivahendina ka ultraheli.
Mis saab siis, kui kontrolli käigus avastatakse rinnavähk?
Regionaalhaigla rinnakabinet asub spetsialiseeritud rinnakeskuses, kus on olemas kõik vajalikud tänapäevased diagnostika- ja ravi võimalused ning väga pikaajaline kogemus, oleme ju Eesti Onkoloogiakeskuse järeltulija. Meil on väga kogenud radioloogid sh nukleaarmeditsiin, patoloogid, kirurgid, kellel tõepoolest aastatepikkune töökogemus.
Kui esmane diagnoos on olemas, siis tehakse täiendav ultraheli, võetakse koeproov ning seejärel suunatakse naine kiiresti kirurgi vastuvõtule. Edasised raviotsused tehakse juba interdistsiplinaarses konsiiliumis konkreetse patsiendi terviseseisundist lähtuvalt. Seega, patsient on kindlates kätes!
Tahaksin veel lisada, et juba mitmeid aastaid on meil toimiv ka rinnaplastika konsiilium kogenud plastikakirurgidega, kus arutame koos, kuidas parimal viisil läbi viia rinda taastav operatsioon.
Mis suunas liigub rinnavähiravi?
Tõepoolest, rinnavähiravi on pideva arengus, viimaste aastate jooksul on uusi ravimeid pidevalt juurde tulnud, eriti süsteemravi osas. Hästi on arenenud HER2-positiivsete rinnavähipatsientide bioloogiline ravi, ka Eesti Haigekassa võimaldab nüüd kahte moodsat ravimit meie patsientidele, need on pertuzumab ja TDM1. Ootame pikisilmi, et saaks heakskiidu ka östrogeenpositiivsete kasvajate ravis kasutatavad CD4/6-inhibiitorid. Kaugelearenenud rinnavähiravi on sageli väga efektiivne, patsiendid on lausa kümneid aastaid ravil ja püsivad töövõimelised.
Kui rääkida uutest projektidest, siis juba paari lähema kuu jooksul on meil koos Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Geneetikakeskusega käivitumas uus personaalmeditsiini projekt, kus hakkame kõrgema rinnavähiriskiga naistele teostama sagendatud tervisekontrolli, et välja selgitada, kas geneetiliselt kõrgema riskiga naiste sagedasem kontroll aitab kaasa varasemale rinnavähi avastamisele ja kas inimesed on üldse huvitatud oma geneetiliste testide tulemuste teadasaamisest ning vastavate riskidega tegelemisest.
Kiiresti ja mugavalt õige arsti juurde!
Regionaalhaigla naistehaiguste keskuses võtab saatekirjata ja visiiditasuta vastu ämmaemand, kes kuulab naiste mured ära, korraldab uuringud ning suunab vajadusel kohe mammoloogi ehk rinnaarsti vastuvõtule. Järjekorrad ei ole pikad ja vastuvõtule pääseb kiiresti.
Alati abivalmis sooja naeratusega ämmaemand Irina Loboda töötab Regionaalhaigla naistekeskuses ämmaemandana. Ämmaemanda vastuvõtule saavad rinnakaebustega naised pöörduda mugavalt ilma saatekirjata. “Mina kuulan mured ära, vaatan naise põhjalikult üle ning suunan vastavalt kaebuste iseloomule ja vanusele sobivatele uuringutele,” räägib Irina Loboda enda tööst rinnahaiguste nõustamise kabinetis ning lisab julgustavalt:”Minu tööd iseloomustab paindlikkus, vastuvõtule pääseb digiregistreerides või telefoni teel aega broneerides kiiresti. Kiireloomulise murega võivad naised tööpäeva sees kuni kella 16.00-ni tulla ka ilma registreerimata ja leiame lahenduse.” Näiteks saavad keskusest kiiret abi rinnapõletikuga naised. “Teeme ultraheli, avame abstsessi ehk mädakolde ning nõustame naist igakülgselt,” kirjeldab Irina. Sageli kannatavad rinnapõletiku käes noored imetavad emad, kuid rinnapõletik võib tekkida igas eas naistel ja siis on vaja kiiret abi.
Naistehaiguste keskuses töötavad ka mammoloogid, kes on rinnahaigustele spetsialiseerunud arstid. Vajadusel konsulteerib ämmaemand juba vastuvõtu käigus mammoloogiga, sest tööd tehakse kõrvalkabinettides. “Meie vastuvõtule on vaja digisaatekirja ja kui ämmaemand Irina näeb vajadust edasisteks uuringuteks, siis suunab ta naise meie vastuvõtule,” selgitab mammoloogiaüksuse juhataja dr Piret Pild. Dr Pildi sõnul on keskuse töö korraldatud võimalikult paindlikult, et naistel oleks mure korral võimalus kiiresti vajalikud uuringud ära teha ja mammoloogi vastuvõtule pääseda. “See on kõige otsesem ja kiirem tee õige arsti juurde,” ütleb dr Pild.
Regionaalhaigla rinnakabinet – tulla saab nii saatekirjaga kui ka saatekirjata!
Saatekirjaga. Kui teil on perearsti või günekoloogi saatekiri, broneerige endale aeg radioloogiakeskuses asuvasse rinnakabinetti. Vastu võtab kogenud õde-nõustaja, kes teeb uuringud ning suunab vajadusel mammoloogi ehk rinnaarsti vastuvõtule.
Saatekirjata. Regionaalhaiglasse saab pöörduda ka ilma saatekirjata ämmaemanda vastuvõtule, broneerige aeg, kiireloomulise mure korral pöörduge otse naistehaiguste keskuse registratuuri nr 15.
Sõeluuringud – naised on oodatud Haigekassa poolt korraldatavale sõeluuringule Regionaalhaiglasse. 2019. aastal kutsume rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1951, 1952, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967 ja 1969.
AEGADE BRONEERIMINE (nii saatekirjaga kui ka saatekirjata ja sõeluuringud)
Aega saab broneerida kas telefonil 617 1049 või digiregistratuuri kaudu www.digiregistratuur.ee, kus inimene saab ise valida sobiva aja ja broneerida selle elektroonselt, digiregistratuuri pääseb ka regionaalhaigla kodulehelt: www.regionaalhaigla.ee