Pealehele
Õe roll vähiravis on muutunud aina olulisemaks, regulaarselt toimuvad õdede vastuvõtud ning õde-nõustajad toetavad patsiente ravi ajal ja ravikuuride vaheaegadel, samuti peale aktiivravi lõppemist.
Keemiaravi keskuse õendusjuht Elina Reva räägib õde-nõustaja toetavast rollist vähiravi teekonnal.
Millal toimub esimene kohtumine õde-nõustajaga?
Üldjuhul kohtub patsient õde-nõustajaga esimest korda esimese ravikuuri algamise päeval päevaravi või statsionaarses osakonnas. Õde tutvub patsiendiga ja teeb esmase nõustamise lähtuvalt arsti määratud raviplaanist.
Ta juhendab, kuidas raviga seotud kõrvaltoimetega hakkama saada, millal ja kuhu pöörduda, annab lugemiseks usaldusväärset lisainfot ja patsiendile vajalikud kontaktandmed. Esmase patsiendi ravieelne nõustamine on põhjalikum ja võtab aega 30–45 minutit. Tavaliselt on patsientidel esimesel kohtumisel küsimusi vähe ja sageli tekib neid rohkem ravikuuri järgselt kodus olles. Siis on patsiendil võimalus õde-nõustajaga ka telefoni teel vestelda. Raviprotsessis ongi nõustamine õe ja patsiendi vaheline dialoog.
Kas sama õde-nõustaja jääb patsiendile kogu ravi kestel toeks?
Jah, esmaspäevast reedeni on meie õde-nõustaja patsientide, nii esmaste kui ka korduvpatsientide jaoks olemas. Nii päevaravis kui ka statsionaarses osakonnas on õde-nõustajad konkreetsed õed, kes tõesti saavad pika peale patsientide jaoks tuttavateks ja telefoninõustamise ajal patsiendid enamasti tunnevad juba õde, kes neid nõustab.
Nõustamine toimub sümptomipõhiselt ehk õde-nõustaja ei tegele raviotsustega, vaid annab nõu erinevate sümptomite leevendamiseks. Ta juhendab, kuidas toimida kodus enesetunde halvenemise korral, kuidas end kodus ise aidata saab ja millal on vaja helistada nõustamistelefonile ning millistel juhtudel peaks patsient pöörduma kiirabi või EMO poole. Õde-nõustaja saab patsiendi jaoks korraldada ka teiste spetsialistide vastuvõtu või konsultatsiooni, sh valuravi spetsialisti või sotsiaaltöötajaga.
Milliste muredega patsiendid pöörduvad ja mida soovitate neile?
Kõige enam pöördutakse keemiaravi kõrvaltoimete tõttu, mis tekivad kodus olles. Samuti küsitakse nõu toitumise, valu probleemide ja elukorralduslike küsimuste lahendamiseks.
Panen patsientidele ja nende lähedastele südamele, et alati tuleb abi küsida. Oma murede ja mõtetega ei tohi mingil juhul üksi jääda. Ei pea tundma piinlikkust, et äkki mu mure on tähtsusetu või et see läheb ise üle. Koos õde-nõustajaga on alati kindlam tunne probleem läbi arutada.
Patsient ei pea kannatama. Meie õde-nõustajad on selleks õppinud, et patsiendi probleemidega tegeleda ja koostöös parimaid lahendusi leida. Meile on väga oluline, et patsient ei jääks üksi. Teda on võimalik edasi suunata arsti, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja vastuvõtule vastavalt vajadusele ja seda isegi siis, kui tekkinud küsimus ei ole otseselt õde-nõustaja pädevuses.
Millise ettevalmistuse on Põhja-Eesti Regionaalhaigla õde-nõustajad saanud?
Õde-nõustaja ametikohal töötamise eelduseks on vähemalt kaheaastane töökogemus onkoloogiliste patsientidega.
Lisaks läbivad kõik Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiaõed meie haigla onkoloogiaõdede koolituse, mis on koostatud vastavalt Euroopa Onkoloogiaõdede Ühingu poolt antud soovitustele.
Programm on mitmekülgne, selle sisu on kooskõlas rahvusvahelise onkoloogiaõdede praktika, onkoloogia kui eriala arengu ja patsiendikesksuse põhimõtetega.
Koolitusprogrammi maht on 60 tundi, mille raames läbitakse peale kliiniliste ainete ka psühholoogiaga seotud teemad ja on eraldi suhtlemistreening.
Lisaks läbivad meie õde-nõustajad veel nõustajate arendusseminarid, mille sisu on teineteise kogemustel põhinev õppimine ja juhendamise meetodite rakendamine töös patsiendiga.