Kolmiknegatiivne

Patsient Egle lugu: kolmiknegatiivne

Dr Metsaotsa patsient, iluteenindaja ja kolme lapse ema Egle Kõiv sai ühe agressiivseima rinnavähivormidest, kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi neli aastat tagasi 35-aastaselt. Terve naine treenis tihti jõusaalis, suitsetanud polnud ta kunagi. Avastamise hetkeks oli tuumor naise rinnas arenenud 6-sentimeetriseks.

Eglet ootas ees umbes aasta jagu keemiaravi (kaheksa tsüklit intravenoosset kombinatsioonkeemiaravi operatsioonieelselt ja kaheksa tsüklit suukaudset keemiaravi operatsioonijärgselt), kuna operatsioonieelne ravi ei ole andnud täielikku ravivastust. Sel kevadel kontrollis käies oli vere- ja mammograafinäitude põhjal haigus kontrolli all. Sügisel on plaanis uus kontroll.

Naise raviperioodi sisse on jäänud mitu rinna taastusoperatsiooni – mõlemas rinnas on tal implantaadid ning haiget rinda on täiustatud oma keharasvaga. „Ma ei uskunud, et viitsin taastamisoperatsioonidega jamada, aga olen otsustanud sel teekonnal katsetada kõike, mida meditsiiniteadus pakub,“ sõnab Egle.

Naine oma diagnoosi, ravi ja antud ajaga rahu teinud. Ta teab, et tuleb suuta end analüüsida ja jälgida kriitiliselt oma peamisi sümptomeid – peavalusid ja tasakaaluhäireid. Oma Instagrami konto #kolmiknegatiivne kaudu suhtleb ta värskelt diagnoosi saanutega. Ta rõõmustab, et tema haigusperioodi ajal on raviplaanides nii palju arengut. „Kogemus ise on šokeeriv, kuid sellest on võimalik luua omamoodi väärtus, mis on eluosa,“ sõnab Egle.

Kui erinev on noorte vähk?

Dr Metsaots tõdeb, et noortel esinevad vähid kalduvad olema agressiivsemad ja alluvad tihtipeale ka ravile erinevalt, kuid seda ei saa siiski üldistada igale vähipaikmele. „Näiteks rinnavähk kipub noortel olema agressiivset bioloogilist tüüpi – suurema tõenäosusega HER2-positiivne või kolmiknegatiivne,“ tõdeb dr Metsaots. Probleemiks peab ta aga ennekõike seda, et sageli avastatakse rinnavähk noortel naistel keskmiselt hilisemas staadiumis, põhjuseks võib olla nii diagnoosi hilinemine kui ka agressiivsem vorm. Noorte patsientide vajadused ravis on unikaalsed. Klassikalised vähiravi meetodid – nagu keemiaravi, kiiritus ja operatsioon – võivad noortele, kel on ees veel aastakümneid elu, kaasa tuua ulatuslikke ja elumuutvaid kõrvalmõjusid.

„Loomulikult on noores eas vähi diagnoos erakordselt raske. Tihti alustavad noored patsiendid selles eluetapis oma karjääri ja planeerivad perekonda. Vähidiagnoosi saades variseb elu justkui kokku,“ nendib dr Metsaots. „Vähiravi ise põhjustab ohtralt stressi ning võib avaldada pikaajalist mõju kehapildi muutuse kaudu, näiteks opereeritud rinna või stoomi näol kõhul. Samuti võivad inimest saata pikaajalised kõrvaltoimed, nagu viljakuse vähenemine, perifeerne neuropaatia, häired südametöös, kardiotoksilus, mäluprobleemid ja keskendumisraskused.“ Kõige sellega on Regionaalhaigla arvestanud ning patsientide raviteekonna toetamiseks kuuluvad ravimeeskonda lisaks onkoloogidele ka sotsiaaltöötaja, psühholoogid, kogemusnõustajad, kõrvatoimete õed. Koostööd tehakse viljatusraviarstide ja meditsiinigeneetikutega.



Annika Siiboja

Rinnavähist prii

Annika Siiboja on rõõmsameelne tulesäde, kes naljatamisi nimetab end Hunt Kriim­silmaks, sest tegevuste ja hobide nimekiri, mis ta ellu kuuluvad, on aukartustäratavalt pikk. Annika on grimmeerija, tegeleb hobuste ja koertega, annab tantsutrenne ning valmistab kostüüme ja erinevaid peaehteid. 

Loe lähemalt
Liina Daum

Ma ei jätnud midagi juhuse hooleks

Liina Daum: „Kui see jäätis mulle praegu naeratab, siis pole põhjust nutta. Kõik saab korda!”  Aasta 2015, 18. november. Liina Daum astub naeratades, endal peopesad hirmust higised Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgi dr Jelizaveta Gorošina kabinetti. Ta kuuleb oma diagnoosi. Kaugele arenenud pahaloomuline kasvaja on ajanud kombitsad läbi pära- ja käärsoole. Siirded ulatuvad lümfidesse. Dr Gorošina selgitab talle olukorda, joonistab paberile skeeme. Liina vaatab klaasistunud pilgul, kuid ei saa millestki aru – justkui mingi blokk oleks ette löödud. Ta puhkeb nutma.

Loe lähemalt
Ene

Ei ole aega surra, kui midagi on pooleli

September on verevähi teadlikkuse tõstmise kuu. Saage palun tuttavaks Haapsalust pärit proua Enega, kes sai aastaid tagasi verevähi diagnoosi. 19 aastat hiljem soovib Ene oma loo rääkida, et anda teistele patsientidele tuge ja lootust, äratundmist ja jõudu edasi liikumiseks: „Kasulik on mingi eesmärk võtta ja kogu aeg selle poole liikuda, sest ei ole aega surra, kui midagi on pooleli. Lootust ei tohi kunagi kaotada!“ Verevähid moodustavad oma erinevate esinemisvormidega 7% kõikidest teadaolevatest vähiliikidest.

Loe lähemalt
Uroloogiliste kasvajate töögrupp

EPL: Uus vähiravim andis Saaremaa mehele tervise tagasi

EPL: Uus vähiravim andis Saaremaa mehele tervise tagasi Viimases staadiumis neeruvähki põdenud patsient tervenes tänu uuele ravimile, mida tulevast aastast rahastab riik. Kuressaare mees Maido ei osanud kolm aastat tagasi aimatagi, mis võib põhjustada tema üha kehvemat enesetunnet. Kui teedeehitusel töötava Maido tervis juba väga nõrgaks jäi ja pea ringi käima hakkas, läks ta Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Loe lähemalt
Revo lugu

Kuidas säilitada võitlusvaimu?

Erandlikult ei vestle me täna mitte arsti, vaid patsiendiga. Revo Türk on 36-aastane Pärnu mees, kahe lapse ise, kellel veidi üle aasta tagasi diagnoositi maovähk. Tänaseks on Revo haiguse edukalt seljatanud ning õpib oma kogemusest inspireerituna Regionaalhaigla kogemusnõustajaks.

Loe lähemalt
Revo lugu

Maovähist vabaks

Viit aastat peetakse vähiravis maagiliseks tähiseks – kui see on möödunud ning kasvaja pole oma kombitsaid enam näidanud, võib inimese suure tõenäosusega terveks kuulutada. Toitumisterapeudil ja kogemusnõustajal Revo Türkil (41) on maovähidiagnoosi saamisest möödas kuus aastat. Noore mehena ei osanud Revogi esialgu diagnoosi enda jaoks võrrandisse panna. „Paar nädalat arvasin, et see on halb unenägu ja vale leid, ühel hetkel aga mõistsin, et see on reaalsus, millega pean hakkama tegelema,“ meenutab ta.

Loe lähemalt