Kolmiknegatiivne

Patsient Egle lugu: kolmiknegatiivne

Dr Metsaotsa patsient, iluteenindaja ja kolme lapse ema Egle Kõiv sai ühe agressiivseima rinnavähivormidest, kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi neli aastat tagasi 35-aastaselt. Terve naine treenis tihti jõusaalis, suitsetanud polnud ta kunagi. Avastamise hetkeks oli tuumor naise rinnas arenenud 6-sentimeetriseks.

Eglet ootas ees umbes aasta jagu keemiaravi (kaheksa tsüklit intravenoosset kombinatsioonkeemiaravi operatsioonieelselt ja kaheksa tsüklit suukaudset keemiaravi operatsioonijärgselt), kuna operatsioonieelne ravi ei ole andnud täielikku ravivastust. Sel kevadel kontrollis käies oli vere- ja mammograafinäitude põhjal haigus kontrolli all. Sügisel on plaanis uus kontroll.

Naise raviperioodi sisse on jäänud mitu rinna taastusoperatsiooni – mõlemas rinnas on tal implantaadid ning haiget rinda on täiustatud oma keharasvaga. „Ma ei uskunud, et viitsin taastamisoperatsioonidega jamada, aga olen otsustanud sel teekonnal katsetada kõike, mida meditsiiniteadus pakub,“ sõnab Egle.

Naine oma diagnoosi, ravi ja antud ajaga rahu teinud. Ta teab, et tuleb suuta end analüüsida ja jälgida kriitiliselt oma peamisi sümptomeid – peavalusid ja tasakaaluhäireid. Oma Instagrami konto #kolmiknegatiivne kaudu suhtleb ta värskelt diagnoosi saanutega. Ta rõõmustab, et tema haigusperioodi ajal on raviplaanides nii palju arengut. „Kogemus ise on šokeeriv, kuid sellest on võimalik luua omamoodi väärtus, mis on eluosa,“ sõnab Egle.

Kui erinev on noorte vähk?

Dr Metsaots tõdeb, et noortel esinevad vähid kalduvad olema agressiivsemad ja alluvad tihtipeale ka ravile erinevalt, kuid seda ei saa siiski üldistada igale vähipaikmele. „Näiteks rinnavähk kipub noortel olema agressiivset bioloogilist tüüpi – suurema tõenäosusega HER2-positiivne või kolmiknegatiivne,“ tõdeb dr Metsaots. Probleemiks peab ta aga ennekõike seda, et sageli avastatakse rinnavähk noortel naistel keskmiselt hilisemas staadiumis, põhjuseks võib olla nii diagnoosi hilinemine kui ka agressiivsem vorm. Noorte patsientide vajadused ravis on unikaalsed. Klassikalised vähiravi meetodid – nagu keemiaravi, kiiritus ja operatsioon – võivad noortele, kel on ees veel aastakümneid elu, kaasa tuua ulatuslikke ja elumuutvaid kõrvalmõjusid.

„Loomulikult on noores eas vähi diagnoos erakordselt raske. Tihti alustavad noored patsiendid selles eluetapis oma karjääri ja planeerivad perekonda. Vähidiagnoosi saades variseb elu justkui kokku,“ nendib dr Metsaots. „Vähiravi ise põhjustab ohtralt stressi ning võib avaldada pikaajalist mõju kehapildi muutuse kaudu, näiteks opereeritud rinna või stoomi näol kõhul. Samuti võivad inimest saata pikaajalised kõrvaltoimed, nagu viljakuse vähenemine, perifeerne neuropaatia, häired südametöös, kardiotoksilus, mäluprobleemid ja keskendumisraskused.“ Kõige sellega on Regionaalhaigla arvestanud ning patsientide raviteekonna toetamiseks kuuluvad ravimeeskonda lisaks onkoloogidele ka sotsiaaltöötaja, psühholoogid, kogemusnõustajad, kõrvatoimete õed. Koostööd tehakse viljatusraviarstide ja meditsiinigeneetikutega.



Regionaalhaigla

Maovähist taastumine

Seekordne Tervisepooltunni episood on pisut erinev, sest vestleme mitte arsti, vaid patsiendiga. Meil on külas Revo Türk, 36-aastane kahe lapse isa Pärnust. Veidi üle aasta tagasi diagnoositi tal maovähk ning olles haigusega võidelnud, tahab Revo nüüd oma kogemusi, nõuandeid ja toetust teiste inimestega jagada.

Loe lähemalt
Ene

Ei ole aega surra, kui midagi on pooleli

September on verevähi teadlikkuse tõstmise kuu. Saage palun tuttavaks Haapsalust pärit proua Enega, kes sai aastaid tagasi verevähi diagnoosi. 19 aastat hiljem soovib Ene oma loo rääkida, et anda teistele patsientidele tuge ja lootust, äratundmist ja jõudu edasi liikumiseks: „Kasulik on mingi eesmärk võtta ja kogu aeg selle poole liikuda, sest ei ole aega surra, kui midagi on pooleli. Lootust ei tohi kunagi kaotada!“ Verevähid moodustavad oma erinevate esinemisvormidega 7% kõikidest teadaolevatest vähiliikidest.

Loe lähemalt
Egle lugu

Minust ei sõltu muud, kui et ole õnnelik ja ela!

Iluteenindaja ja kolme lapse ema Egle Kõiv sai kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi märtsis 2021. „Seni, kuni on raviplaan, on kõik hästi,“ on Egle veendunud.  Tekst: Evelin Kivilo-Paas Fotod: Aivar Kullamaa „Minu lugu sai alguse kevadel 2021. Treenisin tihti jõusaalis, kuni ühel hetkel hakkasin tundma, et kõhuli harjutusi on ebamugav teha. Mul on eluaeg olnud suuremad rinnad, mistõttu ei pidanud ma seda kuidagi imelikuks, muutsin lihtsalt harjutusi.  Ma pole kunagi suitsetanud ja kuni 30. eluaastani olin ka täiesti arstivõõras inimene.

Loe lähemalt
Tiina koos koos kogemusnōustaja Merike Värikuga

Õppisin hindama olulisi asju elus

Regionaalhaigla teabetoas viis aastat kogemusnõustajana töötanud ja saatusekaaslasi aidanud Tiina jagab oma lugu.   Tiina: „Elu on ilus, elu on väga ilus.” Aga kõik see ei tundunud sugugi nii seitseteist aastat tagasi, 2002. aastal. Märkasin mingil hetkel, et minu parem rinnanibu on sisse tõmbunud. Lohutasin end tükk aega, et ju vanadus vormib mind niimoodi. Enesetunne oli endiselt hea, mingit valu ei tundnud. Siiski jäi kripeldus hinge ja läksin mammoloogi vastuvõtule. Diagnoosi sain teada telefoni teel sel ajal kui olin maakodus.

Loe lähemalt
Stewart Johnson

Musta huumoriga vähi vastu

Movembris kinolinadele jõudev Eesti film „Ühemeheshow” on inspireeritud stand-up koomiku Stewart Johnsoni elust. Uue komöödiafilmi inspiratsiooniallikas on ootamatult väga tõsine teema – munandivähk.  Küsimusele, miks Stewart Johnson suurel ekraanil oma munandivähi üle nalja viskab, on koomiku vastus lihtne: „Miks mitte. See teema ei tohiks inimeste jaoks nii raske olla. Minu arvates oli mul huvitav lugu, seega miks mitte selle üle nalja visata.“  Seejuures loodab Stewart, et avameelselt oma haigusest rääkides saab ta teistelegi abiks olla.

Loe lähemalt
kolm trummarit

Tagasi trummide taga

Kolm trummarit – Andres (67), Kunnar (68) ja Raimond (57) – tunnevad üksteist juba päris ammu. Ühistel kokkusaamistel ei häbene nad lisaks muusikale ka oma tervisest rääkida. Nad jagavad ausalt ja avameelselt oma kogemust eesnäärmevähiga ja selle seljatamisega, et panna mehi rohkem oma tervisele mõtlema. 

Loe lähemalt