Pealehele
Tekst: Maire Kuddu, Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku onkoloog-ülemarst
Jõudsalt personaliseeritud ja täppisravi suunas
Kiiritusravi on olnud edukas vähiravi meetod enam kui 100 aastat. 50–60% vähihaigetest saab kiiritusravi kas ainsa ravimeetodina või kombineerituna kirurgilise ja/või süsteem- ja immuunraviga. 40% neist vähihaigetest tervistub.
Viimasel kümnendil on mitu tehnoloogilist arengut (intensiivsus- ja mahtmoduleeritud ning stereotaktiline kiiritusravi, prootonravi) andnud hoogu täppiskiiritusravi arenguks. Kaasaegne ravitehnika koos piltdiagnostika sulandumisega kiiritusravi protsessi võimaldab üha täpsemat sihtmahu (kasvaja) määratlust, säästes ümbritsevaid kudesid ja organeid. See omakorda võimaldab tõsta ravidoosi, parandades kasvaja lokaalset kontrolli ja patsientide elulemust.
Tänapäeval saame teha kiiritusravi, arvestades ning kontrollides organite ja kasvaja liikumist. Saame kohandada raviplaani vastavalt anatoomilistele ja mahulistele muutustele, kuid õige pea arvestades ka tuumori metaboolseid ja funktsionaalseid muutusi ravi ajal, kiirgustundlikkust ja ravivastust ning vastavalt kasvaja heterogeensusele koostada raviplaan BTV (Biological Target Volume) alusel.
Täppis- ja personaliseeritud kiiritusravi suureks ootuseks on individuaalne konkreetsele patsiendile optimeeritud minimaalsete kõrvaltoimetega parim raviplaan ja -tulem.
Kasutusse on tulnud uued seadmed
Viimastel aastatel on mitmes vähikeskuses võetud kasutusele MRT kiirendid – see on seade, kus kiirendi on ühildatud magnetresonantstomograafiga. Esmakordselt on reaalajas võimalik visualiseerida kõiki anatoomilisi muutusi ning kasvaja ja organite liikumisi ning kohaldada raviplaani raviseansi ajal. Reaalajas protsess peab olema kiire ning see eeldab maksimaalset masinõppel ja tehisintellektil põhinevat raviplaani automatiseerimist.
Prootonravi võimaldab maksimaalse doosi suunata kasvajasse, säästes ümbritsevaid kriitilisi organeid laetud osakeste sisenemise teel, andes võimaluse ohutumaks raviks neile kasvajatele, mis asuvad kriitiliste organite läheduses. Eriti oluline on see vähihaigete laste ajukasvajate ravis kõrvaltoimete ja teiseste kasvajate riski maandamisel.
Stereotaktilises kiiritusravis kasutatakse ülitäpselt sihitud suuremat kiirgusdoosi ühe fraktsiooni kohta, tänu millele on võimalik saavutada hea lokaalne kontroll, säästa ümbritsevaid kudesid ja lühendada ravi kestust. Viimase aastakümne jooksul on stereotaktilise kiiritusravi kasutus hüppeliselt tõusnud ja näidustused laienenud. Lisaks erinevate kasvajate algkollete ravile kasutatakse stereotaktilist kiiritusravi üha rohkem piiratud metastaaside arvuga (1–5) patsientide ravis. Stereotaktilise kiiritusravi toime on kompleksne, lisaks otsesele tuumori hävitamise mehhanismile kaasneb ka indirektne toime ja immuunefektid.
Immuunsupresseriva toime kõrval on kiiritusravil ka immuunmoduleeriv efekt, mis võimaldab T-rakkudel tuumorirakkudest vabanenud antigeenid ära tunda. Mehhanismid, mil viisil kiiritusravi võimendab immunogeenset modulatsiooni ja toimib koos immuunraviga, on kompleksed ning erinevate teadus- ja kliiniliste uuringute objektiks. Hetkel on selles valdkonnas käimas üle 100 uuringu.
Suure potentsiaaliga andmed
Radioomika on teadusvaldkond, mis baseerub multimodaalsete kuvamiste kaardistamisele ning neist saadavatele kvantitatiivsetele andmetele tuginedes loob ennustavaid mudeleid. See võimaldab personaalseid raviotsuseid, millel on suur potentsiaal ka kiiritusravis.
Radiogenoomika kaasab lisaks tuumori molekulaarsed omadused genoomi tasandil.
Geneetiliste faktorite identifitseerimine, mis mõjutavad kiirgustundlikkust, põhineb peamiselt kandidaatgeenidel ja genoomiülestel uuringutel.
2016. aasta ASTRO (American Society for Radiation Oncology) ja NCI (National Cancer Institute; US) täppismeditsiini konverentsil rõhutati, et juba praegu on olemas märkimisväärne võimalus rakendada genoomiliselt juhitud kiiritusravi kliinilisse praktikasse.
Kiiritusravis on pikk kogemus digitaliseeritud ja struktureeritud andmete kogumiseks, mis moodustavad nn kiiritusravi big data – suure kasutuspotentsiaaliga andmekogu nii vähiravis kui ka teadusuuringutes. Selline andmekogu pakub unikaalset võimalust ühildada patsiendi demograafilised ja kliinilised andmed, kiiritusravi füüsikalised andmed, kuvastuse ning bioloogilised markerid, mida kogutakse raviprotsessi jooksul. Suurandmete analüüs võimaldaks selgitada välja faktorid, mis mõjutavad ravitulemusi ning määratleda ravivastust ennustavad mudelid – pakkuda teadmispõhist kiiritusravi (knowledge-guided radiotherapy).
Vähiliit, Eesti ühinemisele rahvusvahelise vähideklaratsiooniga pühendatud teaduskonverentsilt 13.09.2019. Ilmunud Eesti Vähiliidu eriväljaandes ja täiendatult Meditsiiniuudistes.