Ei ole aega surra, kui midagi on pooleli

september 15, 2020

September on verevähi teadlikkuse tõstmise kuu. Saage palun tuttavaks Haapsalust pärit proua Enega, kes sai aastaid tagasi verevähi diagnoosi. 19 aastat hiljem soovib Ene oma loo rääkida, et anda teistele patsientidele tuge ja lootust, äratundmist ja jõudu edasi liikumiseks: „Kasulik on mingi eesmärk võtta ja kogu aeg selle poole liikuda, sest ei ole aega surra, kui midagi on pooleli. Lootust ei tohi kunagi kaotada!“

Verevähid moodustavad oma erinevate esinemisvormidega 7% kõikidest teadaolevatest vähiliikidest. Eestis saab pahaloomulise vereloomekasvaja diagnoosi igal aastal umbes 500 uut patsienti, kuid vaatamata sellele on teadlikkus verevähi olemusest kesine. Kampaania eesmärk on juhtida tähelepanu septembris peetavale verevähikuule ning tõsta teadlikkust verevähist. 

Kampaania viide on #räägimeverevähist

Kuula ka Regionaalhaigla Tervispooltundi dr Mariken Rossiga verehaiguste teemal: https://onkoloogiakeskus.ee/tervisepooltunni-episood-verehaigused

Ene lugu



Tiidu lugu

80. sünnipäeva leping on tehtud

Eesnäärmevähi diagnoosi saanud Tiit Kull (79) võtab hoolimata diagnoosist elu lustiga. Meestele on tal aga üks sõnum: käige kontrollis! Eesnäärmevähk on väga salakaval. Tekst: Evelin Kivilo-Paas Foto: Regionaalhaigla „Diagnoos võis olla kergelt õhus juba mõnda aega, aga mina seda ei tunnistanud,“ tõdeb Tiit. Pisteliselt oli Tiit käinud ka varem eesnääret arstil kontrollimas. PSA, prostata-spetsiifiline antigeeni näitaja (aine, mida toodab vaid eesnäärme kude), oli analüüsides näidanud küll väikest tõusu, kuid ei midagi märkimisväärset.

Loe lähemalt
Merike

Merikese lugu

Merike Värik: (Rinna)vähk ei ole surmaotsus, abi on olemas „Kui ütlen vähihaigele, et ma tean, mida te tunnete, siis ta ei usu mind, aga kui ma ütlen, et tean, mida tunnete ja mõtlete, olen selle kõik ise läbi teinud, siis tajun, kuidas ta hakkab avanema,“ sõnab Merike Värik, endine rinnavähipatsient, kes nüüd tegutseb Regionaalhaigla vähihaigete teabetoas nõustaja-tugiisikuna. Merike on kena naine – reibas, naerusuine, optimistlik, uhked lopsakad juuksed ulatumas õlgadeni … Väliselt ei reeda miski, et ta on liigagi hästi tuttav sellise raske haigusega nagu vähk ja on läbi teinud kõik, mis

Loe lähemalt
Egle lugu

Kolmiknegatiivne

Patsient Egle lugu: kolmiknegatiivne Dr Metsaotsa patsient, iluteenindaja ja kolme lapse ema Egle Kõiv sai ühe agressiivseima rinnavähivormidest, kolmiknegatiivse rinnavähi diagnoosi neli aastat tagasi 35-aastaselt. Terve naine treenis tihti jõusaalis, suitsetanud polnud ta kunagi.

Loe lähemalt
Pildil Marii koos koeraga

Võtan haigust kui õpetust

“On kaht tüüpi inimesi – ühed, kes võtavad haigust kui õpetust, teised kui kannatust. Ma üritan võtta seda kui õpetust teha edaspidi paremini,” sõnab Marii Pikkoja (34), kel diagnoositi rinnavähk 2021. aasta kevadel.

Loe lähemalt
Regionaalhaigla

Maovähist taastumine

Seekordne Tervisepooltunni episood on pisut erinev, sest vestleme mitte arsti, vaid patsiendiga. Meil on külas Revo Türk, 36-aastane kahe lapse isa Pärnust. Veidi üle aasta tagasi diagnoositi tal maovähk ning olles haigusega võidelnud, tahab Revo nüüd oma kogemusi, nõuandeid ja toetust teiste inimestega jagada.

Loe lähemalt
Helleliina lugu

Ma ei lase end ebakindlusel häirida!

Rinnavähi diagnoosiga Helleliina Aluvee (27) haiguse tekkimise loos pole midagi loogilist ega mõistuspärast. Noor ja terve. Normaalselt elanud. Pole sõltlane. Töötab meditsiinis ja soovib teistele head. „Miks mina sain selle vähi?“ küsib ta. 

Loe lähemalt