COVID-19 vastane vaktsineerimine ja onkoloogilised haiged

COVID-19 pandeemia, mille põhjustajaks on SARS-CoV-2 viirus, avaldab jätkuvalt tõsist mõju kõigile inimestele, kaasa arvatud vähihaigetele ning nende lähedastele. 

Alles hiljuti on kasutusele tulnud ka SARS-CoV-2 viiruse vastased vaktsiinid. Vaktsiine kasutatakse teatud nakkushaiguste puhul, et vältida nakatumist ning aidata inimese immuunsüsteemil võidelda haiguse vastu. 

Regionaalhaigla onkoloog dr Anu Planken vastab sagedamini esinevatele küsimustele, mis puudutavad onkoloogilisi haigusi ning COVID-19 vaktsineerimist.  

  • Milline on COVID-19 nakkuse risk ning haiguse kulg vähihaigetel? 

Vähihaigetel on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise korral oluliselt kõrgem risk põdeda haigust raskelt ning suurem oht tüsistuste tekkeks. Kuna COVID-19 pandeemia on kestnud vaid alla aasta, siis põhjalikke uuringuid vähihaigete hulgas ei ole jõutud veel teha. Kuid esmased analüüsid on näidanud, et vastavalt uuringule on vähihaigetel nakatumise järgselt 5–61% suurem risk põdeda haigust raskelt või surra, võrreldes tavapopulatsiooniga, kus vastav risk on 2–3% ringis. Kõrgem risk tõsisemate tüsistuste tekkeks on just vereloomekasvajate ja kopsuvähiga haigetel. Lisaks on suurem risk viiruse raskema kulu osas esimesel viiel aastal peale kasvaja diagnoosi saamist. Oluline on ka asjaolu, et SARS-CoV-2 viirusega nakatumise järgselt võib hilineda kasvaja esmane diagnoosimine, ravi ja järelkontroll, mis võib omakorda tõsta kasvajatest tingitud haigestumuse ning suremuse riski. 

  • Millised on vaktsiinid, kuidas neid manustatakse ning kui efektiivsed need on?

Eestis on hetkel kasutusel kaks mRNA vaktsiini (Pfizer-BioNTech ja Moderna) ning üks adenoviirusvektor (AstraZeneca) vaktsiin. Üldiselt on uuringud näidanud, et mRNA-põhised vaktsiinid omavad >90% kaitset COVID-19 vastu ning adenoviirusvektoril põhinevad vaktsiinid omavad 62–90%. Manustamisskeemid on vaktsiinide puhul erinevad, kuid kõigi kolme vaktsiini puhul on vajalik kahe doosi süstimine, et saavutada maksimaalne kaitse. Pfizer-BioNTech vaktsiini puhul tehakse kaks süsti vähemalt kolme nädalase vahega, Moderna vaktsiini nelja nädalase vahega ning AstraZeneca vaktsiini teine süst tehakse 4–12 nädalat peale esimest süsti (Eestis 8 nädalat). 

Oluline on rõhutada, et ka vaktsiini tegemise järgselt tuleb siiski edasi järgida kõiki riiklikke COVID-19 leviku tõkestamise ettevaatusabinõusid: kanda maski, pesta ja desinfitseerida sageli käsi ning hoida sotsiaalset distantsi, kuna organismi immuunvastuse väljakujunemine võtab aega. Lisaks on hetkel teada, et vaktsiin kaitseb küll haigestumise eest, kuid ei ole veel lõplikult selge, kas peale vaktsineerimist võivad inimesed siiski viirust edasi kanda ning seega potentsiaalselt teisi nakatada. Soovitav on vaktsineerimine ka nendele, kes on haiguse läbi põdenud, kuna vaktsineerimine aitab oluliselt tõhustada immuunsust ning vähendada edasist nakatumist. 

  • Millised on vaktsineerimise kõrvaltoimed? 

Ulatuslikud uuringud on tõestanud, et COVID-19 vastased vaktsiinid on ohutud. Mõningatel patsientidel esinevad kerged kuni mõõdukad kõrvaltoimed, kuid need ei kesta reeglina kaua (1–3 päeva). Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on süstekoha valulikkus, väsimus, peavalu, lihasvalud ja palavik. Sagedamini esinevad kõrvaltoimed peale teist doosi. Väga harva (umbes 0,4% inimestest) võivad vaktsiini järgselt suureneda kaenlaalused lümfisõlmed sellel kehapoolel, kuhu tehti süst. Tegemist on organismi normaalse immuunreaktsiooniga, mis taandub iseenesest mõne päeva kuni nädalaga, kuid antud muutus võib onkoloogilistel haigetel põhjustada lisastressi ja kahtlust kasvaja edasimineku osas. Juhul kui suurenenud lümfisõlmed ei ole taandunud mõne nädalaga, siis on oluline teavitada sellest oma raviarsti. 

Tõsist allergilist reaktsiooni (anafülaksiat) on kirjeldatud väga harvadel juhtudel peale vaktsiini manustamist (alla 2,5 juhu miljoni vaktsineerimise kohta). Juhul kui eelnevalt on esinenud allergiaid, on oluline sellest teavitada personali enne vaktsineerimist. Vastunäidustatud on vaktsiin vaid väga harvadel juhtudel, kui esineb ülitundlikkus mõne vaktsiini komponendi suhtes. 

  • Kas COVID-19 vastane vaktsineerimine on soovitatav ka onkoloogilistele patsientidele?

Jah, kuna vähihaigetel on, võrreldes tervete inimestega, COVID-19 haiguse järgselt suurenenud risk haiguse raske kulu ning tüsistuste tekkeks (5–61% vastavalt uuringutele), siis on vaktsineerimine soovitatav ning ohutu nii praegustele kui ka endistele onkoloogilistele patsientidele. Olemasolevad COVID-19 viiruse vastased vaktsiinid ei sisalda elusat viirust, mistõttu need on ka ohutud nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestele. Vaktsiine peetakse ohutuks ka isikutel, kellel on käimas aktiivne onkoloogiline ravi (nii keemiaravi, immuunravi, hormoonravi, bioloogiline ravi kui ka kiiritusravi). Soovitatav on siiski konsultatsioon oma raviarstiga enne vaktsiini, et leppida kokku sobivaim ajaaken vaktsineerimiseks. Peale operatsiooni on soovitatav oodata 2 nädalat enne vaktsiini tegemist. 

Kuna COVID-19 pandeemia on kestnud alla aasta ja tõhusad vaktsiinid on saadaval olnud vaid mõned kuud ning vaktsiinide kliinilised uuringud on siiani tehtud vaid tervete inimeste hulgas, siis ei ole jõutud teha ka põhjalikke uuringuid kasvajahaigete vaktsineerimiste osas. Kuna vähihaigete immuunsüsteem võib olla nõrgenenud tingituna nii kasvajast endast, kui ka onkoloogilise ravi tagajärjel, siis ei pruugi vaktsiinijärgne immuunvastus olla võrdne tervete inimeste immuunsusega. Kuid kogemused teiste haiguste vaktsineerimiste osas toetavad COVID-19-vastase vaktsineerimise tõhusust ja ohutust vähihaigetel. Arvatakse, et igasugune viirusevastane immuunsus vaktsineerimise järgselt on parem kui mitte-vaktsineerimine. 

 

Merike Värik
Vähihaigust põdenud Regionaalhaigla kogemusnõustaja Merike Värik on ennast haiglatöötajana vaktsineerinud ning soovitab kõigil vähihaigetel või vähki põdenud inimestel tingimata vaktsineerida. Aktiivravi patsiendid võiksid oma raviarstiga enne vaktsineerimist nõu pidada.
  • Kuidas on korraldatud onkoloogiliste haigete vaktsineerimine Eestis?

COVID-19 vaktsineerimist Eestis koordineerib Sotsiaalministeerium ning lähtutakse riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni koostatud plaanist, kus on määratud prioriteetsed sihtrühmad ja väljatoodud ka riskigrupid, keda vaktsineeritakse eelisjärjekorras (vt lähemalt www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_19.01_0.pdf).

Onkoloogiliste haigete vaktsineerimist korraldavad perearstid ning nemad teavitavad patsiente, kui on aeg tulla vaktsineerima. Perearstiga lepitakse kokku esimese ja teise vaktsiinisüsti tegemise aeg. Oluline on antud aegadest täpselt kinni pidada. Vajadusel saate rohkem informatsiooni oma perearstilt või onkoloogilt. 

Rohkem infot COVID-19 vaktsineerimise kohta saab lugeda Terviseameti lehelt: www.vaktsineeri.ee/et/covid19.

 

Allikad: Euroopa Onkoteraapia Ühing, Ameerika Kliiniliste Onkoloogide Ühing, Terviseamet.