Pealehele
Kui Regionaalhaigla töötajad ütlevad „Igrek“, siis käib jutt Mustamäe meditsiinilinnaku kõige uuemast, Y-korpusest, mida võib pidada teerajajaks nii patsientide ja töötajate heaolus kui ka uuringuteks ja teadustööks loodud keskkonnas.
Tekst: Anu Jõesaar
Fotod: Oleg Harchenko, Regionaalhaigla
„Igrekis“ seavad end suve jooksul sisse onkoloogia- ja hematoloogiakliinik: päevaravi asub esimesel, hematoloogia palatid teisel ja onkoloogia palatid kolmandal korrusel. Samuti on siin sisehaiguste kliiniku nefroloogiakeskus: hemodialüüs esimesel ja palatid neljandal korrusel.
Hoone nullkorrusel asuvad apteegi lahustuskeskus ja kahe magnetresonantstomograafiga (MRT) radioloogiaüksus. Uue hoone teine pool kuulub tervenisti patoloogiakeskusele, kes on oma uut maja oodanud juba väga pikka aega. Tänapäevased labori- ja lahanguruumid on kindlasti parim töökeskkond. Mõeldud on ka tulevikumuutustele, eeldused on loodud digipatoloogia tulekuks ja ka molekulaardiagnostika võimaluste laiendamiseks.
Igal sammul on arvestatud, et patsient tunneks ennast ravikeskkonnas võimalikult mugavalt ja hästi. Eraldi on mõeldud lähedastele, kes on väga oodatud patsienti raviteekonnal toetama. Samuti on erilist tähelepanu pööratud arstide, õdede ja hooldajate töö- ja puhketingimustele.
Infrastruktuuritehnika teenistuse juhi Mairo Hirmo sõnul on uue korpuse eripäraks, et see on rajatud peamiselt immuunpuudulikkusega patsientidele. See tähendab, et selles korpuses on kogu tarbeveesüsteem kõikjal pidevalt tsirkuleeritud ning palju on isolaatorpalateid. Ka tavapalatid on valdavalt kas ühe- või kahekohalised, kolmekohalisi on üksikud.
Vähiravipatsientidel on mugavam
Onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Helis Pokker ütleb, et tema kliinikusse on uus korpus toonud päris palju muutusi alates juba sellest, et ravivõimalused on avaramad. „Hematoloogia ja keemiaravi on mõlemad saanud 36 voodikohaga statsionaarsed osakonnad. Hematoloogiakeskusele, kelle varem 26-kohalise osakonna voodihõive oli pidevalt üle 90 protsendi ja patsiendid olid sageli nn laenu- või satelliitkohtadel teiste erialade juures, avardab kümne voodikoha lisandumise ravivõimalusi väga oluliselt. Hetkel õpetame selleks õdesid.
Mõlema eriala statsionaarses osakonnas on peamiselt ühe-kahekohalised palatid ning kümne isolatsioonipalatiga plokk, mille loomise vajadusele andis lisatõuke COVID-19 pandeemia kogemus. Eriti hea meel on kliiniku juhatajal uue ja märkimisväärselt suurema päevaravi üle, mis oli oma senistest ruumidest igati välja kasvanud. „Vähiravist väga suur osa, 90% ja rohkemgi on tänapäeval ambulatoorne, palatiravi osakaal on vähenemas, seetõttu olid lisaruumid väga oodatud.“
Asjana, mida varem üldse ei olnud ja sügisest on, toob Pokker esile keemiaravi statsionaarse osakonna 2. astme intensiivravi jälgimispalati. Praegu koolitatakse selleks tööks välja nii õdesid kui ka arste. „Need patsiendid, kelle haigus on raskem või kelle ravi seda nõuab, on selles palatis eraldi jälgimisel.“ Väga hea avardumisena nimetab ta ka teadustegevuseks ja kliinilisteks uuringuteks mõeldud ruume viiendal korrusel. Sel korrusel asub ka tänapäevaste tehniliste võimalustega koosoleku- ja seminariruum.
„Ja mis me räägime – ka uued personaliruumid on palju-palju paremad ja tänapäevasemad kui seni, mugavamad nii meeskonna kui ka igapäevatöö tarbeks,“ kinnitab dr Pokker, et uues korpuses on mugavam kõigil, nii patsientidel kui ka personalil.
Nefroloogiakeskuse uus hingamine
Nefroloogiakeskuses valitses veel selle aasta alguses tohutu ruumipuudus: koridorid olid täis erinevaid vahendeid, alustades madratsikuhjadest ja lõpetades suurte dialüüsi kontsentraatide alustega. Nende vahel vooditega manööverdada oli üsna keeruline. B-torni ehitustööde ajal pidi ära mahtuma veelgi väiksemale pinnale. Palatid olid samuti viimse piirini täis. Harv ei olnud olukord, kus ühekohalises palatis oli kaks haiget ja neljakohalisse palatisse pidi patsiente mahtuma viis.
Seetõttu saab keskuse juhataja Kadri Lilienthal öelda, et uus hoone on andnud keskusele justkui uue hingamise. Suure ja ääretult tänuväärse muutusena nimetab ta kõigepealt, et haigetel on ühe- ja kahekohalised palatid. „Kuna paljudel neeruhaigetel, eriti siirdatud neeruga patsientidel, on langenud immuunsus, on see eriti oluline.“
Samuti on väga palju muutunud dialüüsipalatit kasutavate patsientide olud. „Varem said ülikitsastes tingimustes oma protseduuri kaheksa haiget hommikul ja kaheksa õhtul ning üsna tihti pidime tegema ka kolmanda vahetuse, sest haiged lihtsalt ei mahtunud ära,“ kirjeldab dr Lilienthal. „Nüüd on meil eraldi kodust käivate haigete saal seitsme kohaga ja haiglas olevate patsientide saal samuti seitsme kohaga. Lisaks on loodud suurepärased võimalused isoleerimist vajavatele patsientidele.“
Samuti ei ole väheoluline, et personalil on olemas ruum, kus veidi lõõgastuda. „Pingelises töös on ka see väga vajalik. Suurepärane on meie seminariruum, kus saame läbi viia arutelusid, koosolekuid,“ lisab dr Lilienthal.
Uuendusena nimetab keskuse juht veel, et mai lõpust on siinses statsionaarses osakonnas lisaks nefroloogilistele patsientidele ka endokrinoloogia ning naha- ja suguhaiguste keskuse patsiendid.
Radioloogiakeskuses uus tehnika
Diagnostikakliiniku radioloogiakeskuse juhataja Andrei Šamarini sõnul suurenes tänu uutele ruumidele tänavusest aastast haigla magnetuuringute tegemise võime. Patsientidele saab pakkuda tipptasemel diagnostikat ja ravitulemuste hindamist.
„Y-korpuse nullkorrusel võtsime kasutusele kaks uut MRT-seadet. Need on uue põlvkonna 3T-magnettomograafid, kus on kasutusel uusim MRT-tehnoloogia koos tehisintellektil põhinevate lahendustega. Tänu sellele on meil võimalik teha uuringuid kiiremini, patsientidele mugavamalt ning saavutada kujutiste tippkvaliteet,“ kirjeldab ta.
Tulevikus võimaldab uue korpuse MRT-ala planeering kahe täiendava magnettomograafi lisamist ja kasutuselevõttu, et veelgi parandada magnetuuringute kättesaadavust.
Dr Šamarin toob samuti esile, et MRT-ruumid said personalisõbralikumad, sest uuringuruumidel on parem heliisolatsioon, mis kaitseb ka personali üleliigse müra eest.
„Positiivne on seegi, et kuna radioloogiaosakond asub nüüd nii X- kui ka Y-korpuses, koguneb meie töötajatele kahe korpuse vahel liikudes päeva jooksul rohkem samme,“ naljatab dr Šamarin.
Patoloogiakeskuse laboris mõnusam töötada
Nende seas, kes rõõmustavad töötingimuste tunduva paranemise üle, on kindlasti patoloogiakeskuse töötajad. Keskuse juhtiv bioanalüütik Evelin Tomingas ja kvaliteedijuht Eva Luukas hindavad väga uusi, ilusaid ja avaraid tööruume, mis annavad võimaluse kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid.
Kõigepealt, tänu uuele planeeringule liigub labori töövoog nüüd loogiliselt. „Varem oli meie töövoog rohkem nagu rööprähklemine, tööetapid olid jaotunud isegi eri korruste vahel,“ kirjeldab Luukas.
Tomingas lisab, et laborile on kõige olulisem tänapäevane ventilatsioonisüsteem. Kuid on teisigi uudseid lahendusi. „Näiteks kemikaalide jäätmete kogumiseks on nüüd eraldi valamud, mis on ühendatud suurte mahutitega, nii et töötajad ei pea enam koguma kemikaale viieliitristesse kanistritesse. Peatselt hakkab tööle formaliinipump, mis tähendab, et formaliini saab lasta kraanist, mitte ei pea seda valama kanistritest. Ruumides, kus kasutame kemikaale, on meil ohudušid,“ osutab ta paranenud tingimustele. Ja muidugi – laboris on lõpuks ometi ühtlane ruumitemperatuur, mis sel suvel andis kohe tunda – varem võis laboriruumi temperatuur tõusta kuni 30 kraadini, nii et töötamast lakkasid nii inimesed kui ka seadmed!
Töötajatel sõbralikum keskkond
Keemiaravi keskuse juht dr Anneli Elme toob uues korpuses esile ka töötajasõbralikkust ja innovaatilisust, selline keskkond soodustab tööindu ning ühendab meeskonda.
„Arstide tööruumid kolmandal korrusel on inspireerivad, hubased ja mugavad, siin valitseb mõnus olemine. Kontori üldine ilme on hubane ja helge, palju on aknaid ja avarust. Head tunnet loovad roheline vaip, naturaalse puidu imitatsiooniga põrandakate ja mööbel. Arstikabinette ühendav koosolemise ruum toob meid kõiki kokku, mis on meeskonnatunde loomisel ja säilitamisel ülioluline.“
Samuti hindab personal kõrgelt, et sisustamisel on jälgitud keskkonnasäästlikkust – näiteks automaatselt sisse-välja lülituvad veekraanid ning laelambid, aga ka tsentraalne printimiskeskus ja jäätmete sorteerimiskeskus.
Erilist tähelepanu on pööratud kontorite akustikale – kabinettide helikindlus tagab vaikuse, mida arstid oma pingelises töös keskendumiseks vajavad. „Oleme rõõmsad ka uuenduste käigus fuajeesse rajatud nn vaikuse toa üle, kus privaatselt vestlusi pidada,“ ütleb dr Elme ja lisab, et lõpptulemust peab selleski valdkonnas veel pisut ootama: „Loodame, et lõplik viimistlus, mis katab klaasid privaatsust lisavate detailidega, ning lõõgastust pakkuv massaažitool jõuavad samuti meieni.“
Palju julgeid lahendusi
Kogu ehitust algusest peale planeerinud Mairo Hirmo meenutusel muutis ehituse logistiliselt keerukaks tõsiasi, et tööde liidespindade mahus oli ka uue MRT- ehk magnetresonantsuuringute ruumi ehitus kiiritusravikeskusele. Selle ruumi pidi saama kasutusele võtta juba varem, aga nii, et kõrval jätkuv ehitustöö oma helide ja vibratsiooniga protseduure ei häiriks.
Hirmo sõnutsi tegi ehitajatele kõige rohkem rõõmu selliste uuenduslike lahenduste rajamine, mille personal on ise välja pakkunud ja hiljem tänutundega ka kasutusse võtnud. „Näiteks avatud personalialade rajamine teise ja kolmanda korruse arstide alasse ning julgus katsetada seal esmakordselt allergikutele sobivat, õhukvaliteeti parandavat kontorivaipa haiglapõrandal ning modulaarseid koosolekuruume. See annab lootust, et pikkade pimedate koridoride ja „personali isolaatorite“ ehk üksikkabinettide aeg hakkab ka haiglas läbi saama ning tulevik on avaramate, koostööle suunatud tegevuspõhiste tööpindade päralt,“ ütleb Hirmo.
Uuenduste seas on näiteks patsientide üleriiete hoiu lahendamine efektiivse ja ruumisäästliku robotliiniga. Samuti töötõendite kasutuselevõtt garderoobikappide lukustuslahendusena. Aga ka spordiruumid ja rõdud patsientide päevaalades, kirik ehk vaikuseruum otse haigla fuajees ning tühja katusepinna kasutuselevõtt personali päikeseterrassina. Aasta jooksul peaksid lisanduma korpuse vabadele katusepindadele ka päikesepaneelid, et osa vajalikust elektrienergiast ise toota.
Hirmo lisab, et mitmed Eesti Kunstiakadeemia teenusdisaini tudengite välja pakutud „kastist välja“-lahendused on tal veel sahtlis, ootamas oma õiget aega ja julget tellijat.
Moodne paberivaba ehitus
Enamik riigi suurprojekte rajatakse tänapäeval BIM-mudelite kaasabil. BIM (Building Information Modeling) tähendab tarka mudelit ehitatavast hoonest. Infrastruktuuritehnika teenistuse juht Mairo Hirmo selgitab lihtsustatult, et BIM on ehitise või rajatise kolmemõõtmeline mudel, mille iga detaili juures on piisavalt infot selle ehitamiseks või haldamiseks.
„Ehitustööde ajal nägi see praktikas välja nii, et ehituse peatöövõtja objektikontorites olid tohutute projektikaustade asemel suured ekraanid, võimsad arvutid ja nutiseadmed,“ meenutab Hirmo. „Alltöövõtjate tarvis oli objekti kontorisse sisse seatud BIM-infokiosk, kus näiteks ventilatsiooni töövõtja sai enne toru paigaldamist kontrollida, ega see toru mõnele muule tehnosüsteemile ette ei jää. Kogu ehitus oli seal tervikuna kolmemõõtmeliselt kiirelt vaadeldav.“
Tänapäevane ehitus ongi muutumas paberivabaks. Peatöövõtja ehitusjuhid kasutasid ehitusplatsil edukalt juba ka liitreaalsust, ühendades BIM-projekti nutiseadme abil konkreetse asukohaga, et näha tulevast objekti nutiseadmest just samas kohas, kuhu objekt rajatakse.
Kogu haigla sai paremaks
Mairo Hirmo lisab, et uue korpuse valmimine on toetanud kogu meditsiinilinnaku arengut. Y-korpuse rajamise eelduseks oli korrusparkimismaja rajamine 2020. aastal, sest „Igrek“ ehitati haigla personali autoparkla asemele ja suurema ravipinnaga kaasneb ka suurem parkimiskoormus. Kokkuvõttes on nüüd patsientidele piisavalt parkimiskohti mugavas videovalvega parkimismajas, kus saab liikuda liftiga ja väljuda peasissepääsu lähedal.
„Samuti eeldas korpuse rajamine osa välisvõrkude, sh palatikorpuse elektritoitesisendite ringitõstmist, mille tulemusel on kogu palatikorpus nüüd diiselgeneraatoritega varustatud garanteeritud elektritoitel ja täidab riiklikku 72-tunnist elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuet,“ toob Hirmo esile.
Esialgu oli uue korpuse ühendus ülejäänud haiglaga plaanitud vaid keldrikorruse kaudu, samamoodi nagu ühendused lastehaigla või varasema patoloogiakeskusega. „Korpuse kavandamise ajal võtsime ette bürokraatliku kadalipu, muutsime kehtestatud detailplaneeringut ning taotlesime projekteerimistingimustega õiguse rajada patsientidele ja personalile ühendus ka maapinnatasandilt mugava klaasgalerii kaudu. Praegu saab tõdeda, et see oli ainuõige otsus,“ ütleb Hirmo.
Palatikorpus võitis aga „Igreki“ ehitamisest veelgi – kõikidele palatikorpuse korrustele rajati juurde üks suur personaliruum ja kolmekohaline palat, vahetati välja kõik vanad liftid ja rajati kõikidele korrustele ka uued prügiruumid. „Need tööd oli ratsionaalne ära teha enne Y-korpuse kerkimist, sest hiljem oleks juurdepääs osutunud logistiliselt palju keerulisemaks,“ selgitab Hirmo.
Aasta lõpuks uueneb ka fuajee
Aasta lõpus ootab peasissepääsust sisenejat värskelt renoveeritud avar fuajee, kus on piisavalt ootekohti, vaegnägijate jaoks taktiilsed juhtteed ja majajuhid ning vaegkuuljate jaoks silmusvõimendiga varustatud infopunkt.
Haiglasse sisse vormistamine asub samuti uues mugavas ja avaramas asukohas ning vereanalüüsi andma tulevad patsiendid saavad seda teha samuti uutes avarates tingimustes.
Nii Y-korpusesse kui ka haigla teistesse korpustesse viivad ühendusteed on avarad ja lihtsalt leitavad. Y-korpuses endas on ühe- kuni kahekohalised hästi ventileeritud ja jahutatud palatid koos inimkeskse ööpäevarütme järgiva valguslahendusega ning avarad võimlemisvõimalusi pakkuvad patsientide päevaruumid.
Mairo Hirmo hinnangul häiris personali ja patsiente ehituse ajal lisaks pidevale mürale ilmselt kõige rohkem haigla peafuajee vahepealne sulgemine ja kõigi saabujate suunamine ajutisse ühendustunnelisse. „Ka sellega saime üsna edukalt hakkama, tänaseks on suurem osa fuajeest taas kasutuses ja avaram kui eales varem. Käesoleva aasta lõpuks valmib ka ülejäänud osa fuajeest koos mugavuspoodide ja ootealaga ning labori vereanalüüside ala tuuakse lõpuks kõigile mugavasse ja avarasse asukohta otse fuajeeala taga,“ võtab ehituse haiglapoolne korraldaja asja kokku.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y-korpus
Projekteerija: Innopolis Insenerid OÜ
Arhitekt: Tarmo Kööp
Sisearhitektid: Kaiko Kerdmann, Margit Argus
Projekteerimistööde kestus: 25.06.2018–02.02.2020
Ehituse peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti
Ehitustööde kestus: 10.07.2020–31.12.2023. 2023. aasta lõpuks saavad rekonstrueeritud ka kõik Y-korpuse liidestuspinnad ülejäänud haiglaga.
Maht: ehitatud 14 550 m² ja rekonstrueeritud 2 894 m².
Projekti kogumaksumus: umbes 52 miljonit eurot, sellest ligi 32 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist saadav toetus.
Y-korpus on loogiliseks jätkuks Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel esimeses ehitusjärgus välja ehitatud X-korpusele ning teises ehitusjärgus rekonstrueeritud C-korpusele.
Ajakohastatud on kokku seitse raviüksust (patoloogiakeskus, päevaravi keskuse hemodialüüsi üksus, onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku ja sisehaiguste kliiniku päevaravi osakond, hematoloogiakeskuse palatiosakond, keemiaravi palatiosakond, nefroloogia palatiosakond).
Huvitav fakt
Korpuse projekteerimishanke menetlust viidi läbi rekordiliselt kuuel korral. Neljal korral see vaidlustati ning pakutud tööde hind oli liialt kallis.