Pealehele
Nukleaarmeditsiini maailmas pakub praegu kõneainet uus uuring, mis annab rohkem võimalusi eesnäärmevähi ravis – nii tutvustab dr Alina Kornejeva oma valdkonda. Ta räägib lähemalt ka teranostikast, detektiivitööst ning ühe radioloogi unistustest.
Tekst: Eli Lilles
Foto: Shurik Zubra, erakogu
Miks just selline erialavalik ja kuidas tekkis mõte nukleaarmeditsiini süvitsi minna?
Ei saa öelda, et oleksin radioloogiast terve elu unistanud. Ülikooli ajal tundus radioloogia tsükkel väga põnev, nagu detektiivitöö – pildil on vaja leida tervisehäda süüdlane, et raviarst saaks paremini oma patsienti aidata.
Nukleaarmeditsiinist räägiti ülikoolis üsna lühidalt, residentuuritsükli ajal hakkas tekkima parem arusaamine. Kuigi oma 90-aastasele vanaemale ei oska ma seni selgitada, mida ma tööl täpsemalt teen.
Ma ei ole seda tüüpi, kellele sobiks kõige paremini erakorraline töö. Mulle sobib, kui saan keskenduda ning midagi põhjalikult mõõta ja vaadata. Muidugi, tempo on iga päev erinev, aga kui õnnestub rahulikult uuringusse süveneda, siis naudin seda täiega!
Kuidas langes valik Regionaalhaigla kasuks?
Olin Regionaalhaiglas residentuuritsüklis ja siin osakonnas on fantastilised kolleegid. Tundsin, et mul oleks hea meel siin nendega koostööd jätkata ja mul oleks neilt veel palju õppida. Sellise meeskonnaga saab iga asjaga hakkama.
Kuidas on noore arstina suures haiglas töötada?
Väga põnev on – huvitavad haigusjuhud, multidistsiplinaarsed meeskonnad, mõnikord natuke pingeline ka. Suures haiglas tahaks kogu aeg areneda, on motivatsioon ennast erialaselt täiendada, juurde õppida, et nüüdisaegset ravi tagada.
Töö algus jäi aega, kui tuli COVID-19, kõik oli isoleeritud ja haigla ei tundunudki nii suur. Pandeemia kindlasti mõjutas töö iseloomu: konsiiliumid hakkasid toimuma virtuaalselt, elu käis omas mullis ja otsest kontakti teiste osakondade kolleegidega oli vähem. Praegu on olukord õnneks muutumas.
Mida COVID-19 nukleaarmeditsiinis tähendas?
Kõige põletavamad olid logistilised eripärad ja probleemid. Kuna meie ravimid ja diagnostikumid on radioaktiivsed, kogu aeg lagunevad, siis enamasti tulevad need lennukiga, aga kogu transport oli häiritud. Iga päev algas sellega, et vaatasime, mis üldse toimub. Patsiendid võisid ka haigeks jääda, aga ravimid ja diagnostikumid tellitakse ette ja tellimusi ei saa kiiresti muuta. Natuke pingeline oli, aga saime hakkama.
Tsüklotroni meil veel pole, kuigi väga tahaks – siis oleks tootmine Eestis ning me ei peaks lennukitest sõltuma. See laiendaks ka meie ampluaad, eelkõige diagnostika, aga tulevikus ehk ka ravi suhtes. Praegu on see unistus, loodetavasti kümne aasta perspektiivis plaan.
Rääkige pisut viimastest kuumadest teemadest ja arengusuundadest nukleaarmeditsiinis ning teranostikast.
Teranostika on moodne sõna, kus kokku pannakse teraapia ja diagnostika. Nukleaarmeditsiinis on see elegantne printsiip, mille alusel saame kas sama või sarnaste, kuid erineva radioisotoobiga markeeritud ainetega teha diagnostikat ja ravi. Põhimõtteliselt saame pildistada, kuhu ravim läheb – kõlab ju hästi?
Loodetavasti tulevikus see võimalus laieneb: et saame ka uued onkoloogilised ravid kuidagi üles pildistada, mitte vaid nukleaarmeditsiini valdkonnas. Et meil oleks nagu in vivo histoloogia, mitte tuumori ühe tükikese alusel, vaid kogu organismi ülevaade mingisuguse retseptori ekspressioonist tuumoris või muust eripärast.
Praegu on üks kuum teema nukleaarmeditsiinis eesnäärmevähi teranostika, sest hiljuti avaldati 3. faasi uuring 177-luteetsium-PSMA (prostataspetsiifilise membraani antigeen) isotoopravist. PSMA PET/KT diagnostikat teeme juba ammu, kuid nüüd on võimalik ka isotoopravi, ka Regionaalhaiglas.
Veebruari alguses osaleme kolleegidega Euroopa Tuumameditsiini Assotsiatsiooni interdistsiplinaarsel kohtumisel, kus osalevad nii nukleaarmeditsiini spetsialistid kui ka siduserialade esindajad, uroloogid, onkoloogid. Koosolekul arutatakse eesnäärmevähi hübriidkuvamise ja isotoopravi viimaseid arengusuundi ning tulevikku, eesmärk on leida konsensus ning töötada välja ravisoovitused.
Kuna 3. faasi uuringu tulemused avaldati sügisel 2021, siis on praegu aktuaalne nende rakendamine; eesnäärmevähi ravis saab nüüd rohkem võimalusi pakkuda. Küsimus on, millal, kellele ja kuidas seda kõige paremini teha.
Kui palju niimoodi arstikunstiks ruumi jääb?
Ikkagi palju. Nukleaarmeditsiin hõlmab nii diagnostikat kui ka ravi. Võib olla patsiente, kellele teha nii diagnostikat kui ka ravi, mõnele ainult diagnostika, teisele ainult ravi. Me ei ravi pilti, vaid patsienti.
Nukleaarmeditsiin tähendab ka rohkem võimalusi personaliseeritud meditsiiniks: saad rohkem piiluda, mis tüüpi kasvaja, mis just temale omane. See on kunst, kui sul on erinevad valikud ja pead tegema antud olukorras kõige õigema valiku.
Milline patsientide profiil teil on?
Kui ravi mõttes on meil enam kilpnäärmevähi patsiente, seedetrakti ja kõhunäärme neuroendokriinseid tuumoreid, eesnäärmevähi patsiente, siis diagnostikas on patsientide profiil seinast seina: lapsed, täiskasvanud, eakad. Enamasti onkoloogilised patsiendid, aga võivad olla ka sisehaiguste müsteeriumid, nii et diagnostika poolest pole küll siin mitte mingit rutiini.
Mis on noore arsti jaoks töös oluline? Öeldakse, et noored ei taha enam 24/7 tööl olla, väärtustavad rohkem oma aega.
Kõik sõltub, mõni on väga oma ala fänn, mina pooldan arengut ja tasakaalu. Tahaks kolleegidelt õppida ja aktiivselt rahvusvahelistel koolitustel osaleda, et kõige nüüdisaegsemat arstiabi pakkuda.
24/7 töö ei tundu jätkusuutlik olevat, läbipõlenud töötajast on vähe kasu. Nii püüan töö ajal olla maksimaalselt efektiivne, aga pärast tööpäeva oma tervise eest hoolitseda. Meie töö näitab, et aega – eriti just aega lähedastega – peab väärtustama ja tervise eest tuleb hoolitseda.
Vabal ajal mööda seinu üles!
Umbes aasta tagasi hakkasin aktiivselt ronimisega tegelema. Nüüd vabal ajal ronin seinu mööda, sõna otseses mõttes. Ma tegelen enamasti bouldering’iga, seal pole julgestust vaja. Aga saab ka julgestusega, näiteks Hiiumaal ronisin 17 meetri kõrgusel seinal.
