Ravi: Eesmärk vähendada kasvaja taasteket
Rena Tiigi
Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku onkoloog-vanemarst
Kiiritusravi on tulemuslik ja kuluefektiivne raviviis vähkkasvajate ravis. Kuidas toimub kaasaegne rinnakasvajate kiiritusravi?
Kiiritusravi eesmärk on hävitada kasvajarakke ja peatada nende paljunemine, kasutades ioniseerivat kiirgust, samal ajal maksimaalselt säästes kasvajat ümbritsevaid normaalseid kudesid ja organeid. Enamik kasvaja läheduses paiknevaid normaalsete kudede rakke suudavad kahjustusest paraneda.
Ioniseeriv kiirgus kahjustab vähirakke ning blokeerib nende võime jaguneda ja paljuneda. Kiirgus ei hävita vähirakku kohe – see võib võtta tunde, päevi või nädalaid ja enamasti see protsess jätkub peale ravi lõppu.
Kiiritusravi on olnud edukas vähiravi meetod enam kui 100 aastat. 50–60% vähihaigetest saab kiiritusravi kas ainsa ravimeetodina või kombineerituna kirurgilise ja/või süsteem- ja immuunraviga. 40% neist vähihaigetest tervistub.
Kui patsiendile on määratud kiiritusravi, koostatakse esmalt kiiritusravi plaan. Kiiritusravi planeeritakse peamiselt kompuutertomograafia (KT) abil, kasutades erinevaid fikseerimisvahendeid nagu immobiliseerimisalused ja personaalsed maskid. Mida väiksem on kiiritatav piirkond, suurem ravidoos ja täpsem ravimeetod, seda olulisem on patsiendi immobiliseerimine raviasendis.
Üha enam kasutatakse kiiritusravis erinevate kiiritusravi paikmete korral planeerimiseks ka magnetresonantstomograafiat (MRT) ja positronemissioonitomograafia (PET) uuringuid.
Esimesel korral tehakse kiiritatavast piirkonnast kompuutertomograafia ülesvõtted ning seejärel koostavad arst ja meditsiinifüüsik kiiritusravi plaani. Kiiritusravi välja jäävad kriitilised organid kontureeritakse igal paikmel eraldi vastavalt kiiritatavale piirkonnale.
Meditsiinifüüsik koostab raviplaani, valib ravitehnika ja teeb doosiarvestuse. Ettevalmistuse käigus on palju toiminguid, mis vajavad suhtlemist eri spetsialistide vahel, kaasatud on onkoloogid, radioloogiatehnikud, meditsiinifüüsikud, meditsiinitehnika insenerid, õed, hooldajad jt.
Olenevalt ravist võib toimuda enne esimest kiiritusravi seanssi simulatsioon kompuutertomograafi abil (ravi alustamise päeval).
Rinnakasvajate kiiritusravi
Kiiritusravi eesmärk rinnakasvajate adjuvantravis on vähendada lokaalse ja lokoregionaalse haiguse taasteket ja seeläbi parandada üldist elumust. Kiiritusravi valik ja ravi kestus sõltub teostatud operatsioonist (osaline või täielik rinnanäärme eemaldamine), kasvaja leviku ulatusest (lümfisõlmede haaratus või mitte), patsiendi vanusest ja operatsioonijärgsest kasvaja morfoloogiast.
Nagu eespool mainitud, eelneb kiiritusravile alati ravi planeerimise kompuuteruuring. Rinnakasvajate puhul kasutatakse enamasti kujupõhist ehk konformaalset kiiritusravi, aga keerukamate plaanide korral intensiivsusmoduleeritud välikiiritusravi (IMRT).
Kiiritusravi protseduur on valutu ja kestab 12–15 minutit. Kiirituse kogudoos on jagatud kordadeks ehk fraktsioonideks, et vähendada kõravltoimeid (põhiliselt nahareaktsioon).
Kasutakse tavafraktsioneerimist 2Gy x25 ja hüpofraktsioneerimist (doos kõrgem, kordi vähem). Hüpofraktsioneerimist ei soovitata lümfisõlmede haaratuse korral.
Vasema rinna kasvajate korral rakendatakse hingamisega kohandatud kiiritusravi (ingl gating). Patsient hingab sisse, hoiab hinge kinni ja kiiritusravi toimub vaid siis. Sissehingamise tulemusena eemaldub süda rindkere seinast ja sellega saab vähendada doosi südamele ning vältida hilisemaid võimalikke südamekahjustusi.
Üheks ravivalikuks on ka stereotaktiline kiiritusravi, kus kasutatakse ülitäpselt sihitud suuremat kiirgusdoosi ühe fraktsiooni kohta, tänu millele on võimalik saavutada hea lokaalne kontroll, säästa ümbritsevaid kudesid ja lühendada ravi kestust. Viimase aastakümne jooksul on stereotaktilise kiiritusravi kasutus hüppeliselt tõusnud ja näidustused laienenud. Lisaks erinevate kasvajate algkollete ravile kasutatakse stereotaktilist kiiritusravi üha rohkem piiratud metastaaside arvuga (1–5) patsientide ravis. Ravi toime on kompleksne, lisaks otsesele tuumori hävitamise mehhanismile kaasneb ka indirektne toime ja immuunefektid.
Kaugelearenenud haiguse korral rakendatakse sümptomite leevendamiseks ja valu kupeerimise eesmärgil palliatiivset kiiritusravi (aju-, luu- ja muud metastaasid).
Kaasaegsed kiiritusravi võimalused koos piltdiagnostika sulandumisega kiiritusravi protsessi võimaldavad üha täpsemat kasvaja määratlemist, säästes ümbritsevaid kudesid ja organeid ning tõstes nii meie patsientide elumust.