Pealehele
2019. aastal pakkus Regionaalhaigla vähiravi kokku 9212 patsiendile, haigekassa rahastas ravi 47 miljoni euro eest. Kahe aastaga on onkoloogiliste patsientide arv kasvanud 5,2 protsenti ning võrreldes eelnevate aastatega on nii kiiritusravi, onkoteraapia kui ka onkokirurgiliste protseduuride arv tõusnud. Aina olulisemaks on muutunud valuravi ning psühholoogiline tugi patsientidele ja nende lähedastele.
„Vähiravi rahastus on aastatega küll paranenud, kuid pikk tee on veel minna. Ennekõike ootavad onkoloogid ja muidugi ka patsiendid, uute ravimite kiiremat lülitamist haigekassa hinnakirja,“ sõnas Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliinikus on käimas üle 20 teadus- ja ravimiuuringu, mis annavad võimaluse patsientide raviplaanis kasutada ka neid uusi paljutõotavaid ravimeid, mis on maailmas juba välja töötatud, kuid pole veel igapäevases kasutuses.
Kiiritusravi ja onkokirurgia
2019. aastal sai Regionaalhaigla kiiritusravi keskuses kiiritusravi 1750 patsienti, mis on 10% rohkem kui 2018. aastal. „Regionaalhaiglas teostati 70% kõigist väliskiiritusravi protseduuridest, kokku 37 550 protseduuri ning 80% kõigist lähiraviprotseduuridest, kokku 480 protseduuri. Kehaõõne- või koesisene lähiravi ehk brahhüteraapia tugines põhiosas moodsal MRT-põhisel 3D planeerimistel, peamisteks patsientideks emakakaelavähiga patsiendid. Ka eesnäärme lähiravi kahekordistus võrreldes 2018. aastaga. Stereotaktilist kiiritusravi ehk radiokirurgiat teostati 207 korral ning oluliselt, 32%, kasvas ka samaaegse kiiritus- ja onkoteraapia osakaal,“ tõdes kiiritusravi keskuse juhataja dr Maire Kuddu.
Onkokirurgiliste operatsioonide arv on Regionaalhaiglas viimastel aastatel pidevas tõusutrendis, võrreldes 2018. aastaga on operatsioonide kasv 8 protsenti, vastavalt 6382 2018. aastal ja 6929 2019. aastal.
Onkoteraapia ja palliatiivravi
2019. aastal said patsiendid kokku ligi 20 000 onkoteraapilist vähiravikuuri ning keemiaravi õde-nõustaja juurde tehti 2500 visiiti. „Onkoloogias muutub päevaravi üha tavalisemaks ja ambulatoorselt ravi saavate patsientide arv on pidevalt suurenenud, oleme seetõttu oma võimekust suurendamas. 2023. aastal saab valmis Regionaalhaigla uus vähikeskus, kus päevaravi tingimused muutuvad patsiendile kordades paremaks. Regionaalhaigla pakub juba 5 aastat ka kodulähedast keemiaravi Pärnu haiglas sealse piirkonna vähipatsientidele ning nende tagasiside on olnud väga positiivne,“ rääkis ravitöö direktor Helis Pokker ning lisas: „Ka õde-nõustaja on meie patsientide jaoks asendamatuks partneriks, patsiendid saavad ravi ajal nõu küsida ja seda hinnatakse kõrgelt.“ Dr Pokkeri sõnul on üha olulisemaks muutunud vähipatsientide raviga tegeleva meeskonna võimestamine alates valuravi arstist ja koduõe teenusest kuni psühhosotsiaalse toe ja hingeabi osutamiseni nii patsientidele kui ka nende lähedastele. Alates sellest aastast loodi Regionaalhaiglas taastus- ja palliatiivravikliinik, kus asub ka Eestis ainulaadne palliatiivravi keskus.
Patsiendid tulevad Regionaalhaiglasse üle Eesti, ennekõike Põhja- ja Ida-Eestist (70%), aga ka saartelt (4%) ja Kesk-Eestist (6%). Regionaalhaiglas käis kokku 144 319 patsienti, neist 25 043 onkoloogilise diagnoosiga. Statsionaarsel ravil viibis kokku 24 787 patsienti, neist 5611 onkoloogilise diagnoosiga. Patsientide toetamiseks on Regionaalhaigla loonud spetsiaalse veebikeskkonna aadressil www.onkoloogiakeskus.ee, vähiravi puudutavaid intervjuusid saab kuulata ka Regionaalhaigla taskuhäälingus Tervisepooltund.
Regionaalhaiglas jätkub Riigikantselei innovatsioonitiimiga alustatud vähiravi patsiendi raviteekonna projekt, mille eesmärgiks on rakendada uusi patsiendikeskseid lahendeid, mis toetavad patsienti ja tema lähedasi läbi erinevate vähiravi etappide alates vähidiagnoosi saamisest ja ka siis, kui raviperiood möödas.
