Pealehele
10. oktoober tähistatakse rahvusvahelist palliatiivse ravi ja hospiitsi päeva, kuid paraku üsna vähe teatakse Eestis, mis on palliatiivne ravi.
Palliatiivne ravi kergendab raskest haigusest või selle haiguse ravist tingitud vaevusi: valu, õhupuudust, iiveldust, kõhukinnisus jt. Palliatiivravi abil ei saa küll terveks raskest haigusest või pahaloomulisest kasvajast, aga raviga on võimalik enesetunnet oluliselt parandada. See ravi on suunatud patsiendi ja tema lähedaste elukvaliteedi parandamisele. Palliatiivravi toetab haiguse ravi leevendades hingelisi, vaimseid kui ka kehalisi vaevusi ning aitab võimalusel lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Ka juhul, kui haigus pole ravitav, on oluline sümptomeid leevendada. Seetõttu pakutakse palliatiivset ravi kogu haiguse vältel, sõltumata sellest, kas spetsiifiline haigusevastane ravi toimib või mitte.
Kõige olulisem on hetkel palliatiivse ravi võrgustiku loomine esmatasandil ja maakondades, kuna potentsiaalselt palliatiivset ravi vajavate patsientide arv on seal kõige suurem. Palliatiivse ravi võrgustik ühendab ja koordineerib erinevaid asutusi, teenuseid ning parandab palliatiivse ravi kättesaadavust, ravi kvaliteeti ja järjepidevust. Palliatiivse ravi teenused peaksid hõlmama teenuseid kodus, perearstikeskuses, õendusabis sh hospiitsis, päevaravis, haiglas palliatiivse ravi meeskonna poolt. On oluline, et tervishoiutöötajatel oleks vajadusel võimalus saada palliatiivse ravi spetsialisti (interdistsiplinaarse palliatiivse ravi meeskonna) konsultatsiooni.
Hetkel on Eestis regionaalsetest haiglatest ainsana palliatiivse ravi kompetentsikeskus Põhja-Eesti Regionaalhaiglas – palliatiivravi keskus. Palliatiivravi keskusesse kuuluvad arstid, õed ja koduõed. Koduõed teevad visiite Harjumaa ja Tallinna vähihaigete juurde. Meeskonda kuuluvad ka sotsiaaltöötajad, psühholoogid, hingehoidjad, kogemusnõustajad ja koordinaator. Eelmisel aastal tegid õed 5306, sotsiaaltöötajad 8941, hingehoidjad 2828, psühholoogid 1742 ja arstid 4503 konsultatsiooni ning koduõed 9449 koduvisiiti.
Haiglaravil viibides otsustab raviarst, kas palliatiivravist võiks kasu olla ning kutsub vajaliku spetsialisti. Palliatiivravi keskuse poolse abi saamiseks võivad pöörduda patisendid ja tema lähedased ise, ka kolleegid helistades kas koordinaatorile või vajalikule spetsialistile. Kontaktid on kätte saadavad haigla kodulehel.
Kokku on kutsutud erialaseltsi „Pallium“ ja sotsiaalministeeriumi initsiatiivil palliatiivse ravi üleriikliku arenduskava töörühm. Tänaseks on valminud ja kinnitatud kaks riiklikku dokumenti: Palliatiivse ravi ravijuhendi I ja II osa ning Riiklik Vähitõrjeplaan aastaiks 2021-2030. Hea meel on tõdeda, et Riiklikus Vähitõrjeplaanis on palliatiivne ravi saanud võrdseks ravi modaliteediks süsteemse, kirurgilise ja kiiritusravi kõrval.
Kuula ka podcasti pallaitiivravist Regionaalhaigla taastus- ja palliatiivravi kliiniku juhataja dr Pille Sillastega siit.