Pealehele
Viimastel aastatel diagnoositakse Eestis aastas üle 800 uue rinnavähijuhu. Õnneks küll üsna harva, kuid vahel leitakse vähk alles siis, kui see on juba kaugele arenenud. „Kindlasti on oluline rinnavähi varane avastamine, kuid see pole alati lihtne,“ tõdeb onkoloog-kirurg Riina Kütner.
Õnneks avastatakse esmaselt kaugelearenenud ehk siiretega rinnavähki Regionaalhaigla onkoloog-kirurgi Kütneri sõnul suhteliselt harva, eriti viimastel aastatel. „Enamasti tekivad siirded ikka alles mõnede aastate pärast.“
Küll aga on onkoloogi sõnul häda selles, et rinnavähk võib mõningatel juhtudel olla juba tekkemomendist levinud mööda organismi: üksikud vähirakud võivad liikuda nii lümfiteede kui veresoonte kaudu ja peituda näiteks luuüdisse. „Üksikuid vähirakke ei suuda erinevad radioloogilised uuringud tuvastada, selleks peaks olema moodustunud juba mingi konkreetsem kolle. Vähirakud võivad olla nii-öelda magavas seisundis aastaid ning seejärel mingil seni veel teadmata põhjusel uuesti paljunema hakata,“ räägib 30 aastat onkoloogina töötanud Kütner.
Seetõttu võivadki kaugsiirded esile tulla ka mitu aastat pärast esmast diagnoosi ja ravi. Need on rinnavähi korral kõige sagedamini luustikus (selgroolülid, vaagen, rinnakuluu ja kolju), kopsudes (ka kopsukelmetes), maksas, mõnede eritüüpide korral ka ajus. Eestis leitakse kaugsiirdeid varem või hiljem ligi 30% rinnavähipatsientidel.
Kaugsiirete leidmise tõenäosus oleneb Kütneri sõnul ka sellest, missuguses staadiumis oli rinnavähk esmasel diagnoosimisel – kui vähk avastatakse varakult, on vähem tõenäolised ka kaugsiirded.
Aga kui need on juba tekkinud, siis patsienti enam täiesti terveks ravida ei saa, kuid on haigeid, kes on elanud selle diagnoosiga aastaid. „Parimal juhul on võimalik saavutada haiguse remissioon, st haigustunnuseid ei õnnestu uuringutel enam leida,“ selgitab Kütner.
Arsti sõnul saavutatakse enamasti raviga teatud stabilisatsioon, kuid vahel areneb haigus edasi väga kiiresti ja on täiesti tundetu igasuguse ravi suhtes. „Dr Peeter Mardna on maininud, et tänapäeval ootavad inimesed meditsiinilt sageli imesid. Kahjuks ei ole ravi alati tulemuslik ja me kaotame igal aastal mitmeid patsiente haiguse progressiooni tõttu,“ tõdeb Kütner.
Kaugelearenenud rinnavähi ravi tulemus sõltub paljuski kasvaja eritüübist. „Oma osa on ka haigusvaba perioodi pikkusel – mida pikem on olnud vahe algse ravi ja siirete tekke vahel, seda tõenäosem on uue ravivastuse saavutamine. Agressiivsemad rinnavähitüübid annavad siirdeid sagedamini esimese kahe-kolme aasta jooksul pärast ravi, leebemate puhul seevastu oleme luusiirdeid avastanud ka kakskümmend aastat hiljem.“
Miks rinnavähki vahel kohe ei avastata?
Naistel soovitatakse oma rindu pidevalt kontrollida, meil on riiklikud rinnavähi sõeluuringud, ometi avastatakse osa rinnavähkidest liiga hilja. „Kindlasti on oluline rinnavähi varane avastamine, kuid see pole alati lihtne,“ ütleb onkoloog. „Nooremate naiste rinnakude on väga tihe ja seetõttu pole mammograafia nende puhul väga informatiivne. Ultraheliuuringul jällegi ei suudeta tuvastada väga väikesi kasvajakoldeid.“
„Ma ei sobinud kohe üldse sellesse pilti, mida arstile koolis oli õpetatud,” on ühes varasemas intervjuus öelnud metastaatilise rinnavähi ühingu Meeta asutajaliige Kaisa Sein, kellel avastati rinnavähk 32aastaselt – see oli mitmekoldeline vähkkasvaja, staadiumis 3b, mis oli edasi arenenud lümfidesse. See oli üle 10 aasta tagasi.
Vahel hilinebki diagnoos seetõttu, et meditsiinitöötajad või teised nõuandjad arvavad, et noorel naisel ei saa ju ometi midagi paha rinnas olla. „Seetõttu oleme hilja avastanud näiteks rasedate või imetavate emade rinnavähki,“ märgib Kütner. „Muidugi ei maksa nüüd paanikasse sattuda kõigil rinnaga toitvatel emadel, kellel on rinnas tihend – enamasti on see siiski piimapais või põletik.“
Rinnaarsti vastuvõtule minekuks peab naisel olema saatekiri, kuid rinnakabinettides konsulteeritakse naisi ja saadetakse uuringutele ka ilma saatekirjata. „Praegu on vähemalt Tallinnas mitu rinnakabinetti, kuhu naised saavad pöörduda ka saatekirjata, seega ei tohiks küll kellegi haigus jääda diagnoosimata seetõttu, et ei pääse kontrolli,“ arvab Kütner.
Kõik naised ei saa ootama jääda, millal nad jõuavad rinnavähi sõeluuringu sihtgruppi. Kütner soovitab kindlasti alustada varakult enesekontrolli ja käia ka mammoloogi juures neil, kelle suguvõsas on rinna- või munasarjavähki või kellel on tuvastatud geenimutatsioonid, mis soodustavad vastavate vähkide teket.
Ravi ja loobumine
Ajast aega on olnud ka naisi, kes otsustavad rinnavähi ravist loobuda või leida muid viise peale traditsioonilise meditsiini. Mõtte jõul vähist vabanemisse Kütner ei usu. „Kogu maailma teadlased töötavad pidevalt uute vähiravimite töössejuurutamise nimel ja ometi pole lõplikku võitu veel saavutatud. Seda enam on väheusutav, et vähki saaks ravida koduste vahendite või sisendusjõuga,“ arvab onkoloog.
Kütner rõhutab, et ravi alustamine või sellest loobumine on küll vabatahtlik, kuid alati tasub kõigepealt arstiga nõu pidada. „Tänapäeval on mitmeid ravivõimalusi ka neile, kes soovivad agressiivsemat ravi vältida ja kedagi me vägisi ravile ei vii.“ Alati on võimalik küsida arvamust ka mõnelt teiselt arstilt, kui näiteks oma raviarstiga pole kontakt piisavalt hea.
Interneti abil saab igaüks ennast peaaegu onkoloogiks koolitada, kuid Kütneri sõnul on nüansse, mida erihariduse ja kogemusteta inimesed arvestada ei oska ja seetõttu on alati soovitatav konsulteerida onkoloogidega.
„Eesti väiksuse tõttu ei ulatu meieni ravimuuringutes osalemise võimalused, mis oleks lisapäästerõngas juhtudel, kus tavaravimitest pole abi olnud,“ räägib Kütner. Siiski saavad tema sõnul peaaegu igal aastal ravimametitelt heakskiidu uued ravimid, mis püüdlevad järjest personaalsemate kasvaja mõjutamisviiside poole – kas eraldi või kombinatsioonis juba varasemate ravimitega.
„Pahaloomulised kasvajad on meiega siiski juba aastatuhandeid ja ilmselt me niipea nende teket lõplikult vältida ei oska,“ tõdeb Kütner. „Soovin jõudu ja kannatust kõigile kaugearenenud vähi patsientidele ja nende sugulastele. Koduste ja sõprade toetus on ravi jooksul sama oluline kui medikamendid!“
Patsiendid tahavad raviotsustes osaleda
Teaberaamatusse „Mina ja metastaatiline rinnavähk. Sinu isiklik teejuht” on kogutud info haiguse kohta, aga antakse ka nõu, kuidas ühendada haigus ning töö- ja pereelu, kuidas rääkida diagnoosist sõprade ja lähedastega. Kirjutatakse sellestki, kuidas valmistuda ajaks, mil elutee läheneb lõpule.
Riina Kütner peab raamatut väga vajalikuks. „Igapäevatöös näen, et inimeste huvi oma haiguse iseloomu ja ravivõimaluste vastu on varasemate aastakümnetega võrreldes märgatavalt tõusnud. Tahetakse aktiivselt osaleda raviotsuste tegemisel ja see ongi oluline. Seetõttu on eriti teretulnud mahukas inforaamat, mis tõstab patsientide teadlikkust ja võimaldab paremat suhtlust raviprotsessi käigus.“ Ta loodab, et tulevikus jõuab haigeteni sarnaseid teabekogumikke ka teiste vähipaikmete kohta.
Teejuht patsientidele
Teaberaamatut „Mina ja metastaatiline rinnavähk. Sinu isiklik teejuht“ saavad patsiendid oma raviarstilt. „Oma kogemusest tean, et 4. staadiumi vähi diagnoos mõjub inimesele nii ootamatult, et ta ei suuda sel hetkel raviarsti edasist juttu meelde jätta ega ka küsimusi esitada. Need tekivad hiljem,“ ütles Meeta juht ja metastaatilise rinnavähi patsient Kaisa Sein, kes osales ka raamatu väljaandmisel.
„Ehkki metastaatilise rinnavähi ehk rinnavähi 4. staadiumi puhul on tegemist vähi kaugsiiretega, mis tähendab, et inimesel pole enam võimalik täielikult terveneda, suudab arstiteadus paljudel juhtudel haiguse kulgu pidurdada või aeglustada ja haige võib elada oma diagnoosiga aastaid. Selge on aga see, et ravi kestab elu lõpuni. Lõppstaadiumi vähi puhul on kindlasti oluline rääkida ka valuravist ning psühholoogilisest abist,“ selgitas Sein.
Kogumiku originaalversiooni koostasid patsientide esindajad ja asjatundjad USAst, Euroopa riikidest, Egiptusest ja Lähis-Ida riikidest ning ravimifirma Pfizer esindajad.
Materjali kohandasid Eesti oludele Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurg-onkoloog, rinnavähi multidistsiplinaarse töögrupi juhataja dr Riina Kütner ja Meeta juhataja Kaisa Sein.
Artikkel ilmus Õhtulehes 26. mai 2022 https://tervis.ohtuleht.ee/1015562/onkoloog-riina-kutner-on-vaheusutav-…