Pealehele
„Nahakasvajaid on võimalik paljudel juhtudel vältida, kui teada olulisi riskifaktoreid ning neid ennetada. Samuti on haigus juba varajases staadiumis avastatav ja väga sageli ka tervistavalt ravitav, kui inimesed ennast ja oma lähedasi jälgivad,” selgitab Eesti Vähiliidu nõukogu esimees ja PERHi onkoloog-ülemarst Vahur Valvere.
„Vähiliidu selle aasta teemaks on nahakasvajad,” rääkis Vahur Valvere esmaspäevasel Eesti Vähiliidu pressikonverentsil. Ta tõi välja statistika, et Eestis avastatakse nahakasvaja igal aastal umbes 1500 inimesel ning neist pisut üle 200 korral on tegemist agressiivse melanoomiga.
Päikese käes olles riided selga!
PERHi dermatoloog Marina Teras andis ülevaate melanoomi riskiteguritest ning rõhutas, et reeglina saadakse melanoom mitme teguri koosmõjul – näiteks geneetilise mutatsiooni ja väliste faktorite koosmõjus.
Riskigruppi kuuluvad eelkõige heleda naha ja siniste silmadega inimesed, kellel oleks kindlasti vaja end päikese eest kaitsta.
„See ei tähenda, et päikest ei tohiks nautida või päikese käes viibida,” ütleb Marina Teras, kuid rõhutas, et esiteks on päike ilus ka hommiku- ja õhtutundidel, päeval päikese käes viibides aga peaks nahk olema kaetud, samuti tuleb kasutada päikesekreemi, mille kiirguskaitsefaktor on vähemalt 15.
„Oluline on teada ka seda, et päevitamine pole vaid rannas lebamine – kõik päikese käes tehtavad õuetööd eeldavad, et nahka päikese eest kaitstaks,” selgitab arst ning viitab erinevatele maatöödele, mille juures mehed on sageli palja ülakehaga ning naised kaetud pigem sündsuse kui naha tervise norme arvestades.
Nukra statistikana toob Marina Teras välja, et haigestumiste statistika pole Eestis igal pool ühesugune – kuigi Pärnus ja Tallinnas on rannakultuuri kõige enam, tuleb palju melanoomi haigestunuid hoopis Lõuna-Eestist.
Kõige enam vajatakse kaitset lapseeas
Kõige suuremaks riskifaktoriks melanoomi tekkele on enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused, seega on eriti oluline just laste kaitsmine liigse UV-kiirguse eest.
„Haigestumise risk suureneb vanusega. Alates 40. eluaastast hakkab risk vaikselt kasvama, 60selt on see märksa suurem kui nooremana. Põhjuseks on siinjuures organismi immuunsüsteemi reservide väsimine,” räägib Marina Teras.
Veel üheks riskifaktoriks on neevuste ehk sünnimärkide esinemine nahal. Kui neid on palju, tasub kindlasti käia kontrollimas, ega mõni neist pole muutunud pahaloomuliseks.
Sarnaselt päikesega on üheks riski suurendavaks teguriks ka sage solaariumi kasutamine. Pidevatel solaariumikülastajatel suureneb melanoomi tekkerisk 75% võrra.
Vana, kuid agressiivne haigus
Et melanoomi näol on tegemist elustiilihaigusega, mille riskifaktoreid on igaühel võimalik vähendada, rõhutab ka Confido Meditsiinikeskuse dermatoloog Pille Konno, kes lisab, et alates 1999. aastast on melanoomi iga aastaga umbes nelja protsendi jagu rohkem. „Tegu on väga vana haigusega,” viitab ta faktile, et juba arstiteaduse isa Hippokrates on seda kirjeldanud kui „musta tuumorit”.
PERHi onkoloog Kadri Putnik ütleb, et melanoomi näol on tegemist väga agressiivse kuluga haigusega. Viimased kümme aastat on toonud küll väga erinevaid ravimeid, kuid mitte alati ei allu melanoom ravile – ravimisest märksa lihtsam on seda aga ennetada või siis väga varases staadiumis avastades kohe ravima hakata.
Nahaarst Nele Nurmik tõi Eesti Vähiliidu pressikonverentsil välja veel ühe riskigrupi – need on inimesed, kes on saanud siirdatud organi. Põhjuseks on siirdamise järgne ülivõimsate immuunsust pärssivate ravimite kasutamine, mis kaitsevad siirdatud organismi selle eest, et uut organit välja ei tõrjutaks. Paraku aga kaasneb sellega ka organismi vastupanu ehk immuunsusvõime langus ning suurenevad võimalused ka näiteks nahakasvajate (eeskätt lamerakulise nahavähi) tekkeks.
Abi saab ka liikuvast kabinetist
Sõltumata sellest, millised on melanoomi tekkepõhjused, on aga kõik arstid ühel meelel selles, et seda haigust on ennetada oluliselt lihtsam kui ravida. Samuti on ravi märksa kergem ja ka odavam, kui haigus pole veel jõudnud organismis levida.
Piirkondades, kus nahaarstikabinette pole, on võimalus saada abi ja diagnostikat Eesti Vähiliidu mobiilsest diagnoosikabinetist.
Melanoomijuhtumeid tuleb iga aastaga juurde
Sarnaselt muu maailmaga on ka Eestis melanoomijuhtumite arv aasta-aastalt suurenenud. Nii näiteks avastati 1998. aastal 143 juhtumit, kümme aastat hiljem 163 juhtumit ning veel kümme aastat hiljem, 2018. aastal juba 223 juhtumit. Saja tuhande elaniku kohta on melanoomikordaja Eestis 16,87, mis jaguneb meeste ja naiste vahel vastavalt 13,48 ja 19,9.
Artikkel ilmus Maalehes 23. septembril: https://maaleht.delfi.ee/.