Pealehele
Ennetus: sõeluuring parandab elulemust kuni 25 protsenti
"Olen siiski kindel, et on vaid aja küsimus, millal me alustame skriiningprojektidega." Tõnu Vanakesa
Vähiliidu poolt vähinädala puhul sügisel korraldatud pressikonverentsil jäi kõlama mõte, et Eestis tuleks alustada kopsuvähi sõeluuringu testimist, kuna see vähendaks oluliselt suremust.
Põhja-Ameerikas ja Belgias läbi viidud uuringud on näidanud kopsuvähki suremuse ulatuslikku langust pärast skriiningprogrammide käivitamist.
Eesti Vähiliidu juhi Vahur Valvere sõnul on ka Eestis sellest mitu aastat räägitud ja skriiningu suurimateks eestkõnelejateks on olnud dotsent Tanel Laisaar Tartu Ülikoolist ja Eesti Radioloogia Ühing. Tervise Arengu Instituudi (TAI) epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innose sõnul on Euroopas jõutud konsensuseni, et kopsuvähi sõeluuringutega peaks hakkama tegelema, kuid on ka väga palju küsimusi, mis vajavad vastuseid. “Kopsuvähi puhul ei oleks tegemist tavalise rahvastikupõhise sõeluuringuga, vaid see oleks suunatud riskirühmale. Probleemiks on riskirühma väljaselgitamine, nende inimesteni jõudmine ja sõeluuringule kutsumine. Seal on väga palju keerulisi küsimusi,” ütles Innos viidates käivitamise keerukusele. Seni vastuseta küsimusi on ka kliinilisel poolel.
Alustada tuleks testprojekti
Kopsuvähi ravile spetsialiseerunud PERHi kirurg Tõnu Vanakesa on kindlasti päri, et skriininguga peaks alustama testprojekti vormis ja siis juba terve Eesti populatsiooni ulatuses. Ka tema sõnul on rahvusvahelised uuringud näidanud, et skriiningu tehniline teostatavus ei ole ehk kõige lihtsam. “Näiteks USAs läbi viidud KT-uuringutele tuli vaid 5% kutsututest. Kutsumine eeldab seega väga suurt ja tugevat koostööd esmatasandiga,” ütles Vanakesa. Ta lisas, et probleemne on kindlasti ka see, kuidas me defineerime riskirühmi. Vanakesa sõnul on nende huvi kaasata skriiningusse võimalikult palju inimesi. “Olen siiski kindel, et on vaid aja küsimus, millal me alustame skriiningprojektidega,” ütles Vanakesa.
Vahur Valvere sõnul käib paralleelselt Eestis toimuva vähitõrjeplaani väljatöötamisega tegevus ka mujal Euroopas. “Sügisel pani Euroopa vähimissioon kokku lõpliku dokumendi ja valmimas on ka Euroopa vähivastase võitluse plaan. Kopsuvähi sõeluuringu toetajad kindlasti väga loodavad, et skriiningu teema tuleb ka sinna plaani,” kommenteeris Valvere. Siis selgub ehk ka Euroopa üldine soovitus.
Vanakesa sõnul on Euroopas ja USAs läbi viidud uuringud näidanud, et skriining on ainult kopsuvähist põhjustatud suremust vähenenud kuni 25%. Metoodikad, mida kasutati radioloogiliste uuringute tulemuste interpreteerimiseks, olid küll natuke erinevad. “Euroopa uuring tõi välja, et pea 2/3 haigusjuhtumitest, mis avastatakse aktiivse skriiningu käigus, on algstaadiumis ja ravitavad. Kindlasti on patsiente, kellel haigus avastatakse hilises staadiumis, kuid see protsent on siiski piisavalt kõrge, et skriining Eestis käivitada,” rääkis Vanakesa.
Skriiningu kriteeriumiteks on vanus 55–75 eluaastat ja suitsetamise staaž pakkaastates. Euroopa ja USA uuringutes ei olnud arvesse võetud haiguseid, mis võivad soodustada kopsuvähi tekkimist, näiteks KOKi. Samuti on täheldatud, et patsientidel, kes on juba põdenud vähi erinevaid vorme ja terveks ravitud, on samuti suurem risk haigestuda kopsuvähki.
Elulemus paraneks
Innose sõnul soovitab Euroopa konsensusdokument kasutada permaniseeritud riski mudeleid ja mitte panna rangeid kriteeriumeid. “Mitte ainult nii vana ja nii palju suitsetanud, vaid lisaks tuleks arvesse võtta erinevaid tegureid – sotsiaaldemograafilisi, sotsiaalmajanduslikke, KOKi ja muid kaasuvad haigused, perekonnaanamneesi ning teiste vähipaikmete esinemist. Välja on toodud, et ka ekspositsioon asbestile võib oluliselt suurendada kopsuvähi riski,” rääkis Innos.
Kopsuvähiskriiningu teeb võimalikuks KT-uuringu hea kättesaadavus, kuid Vanakesa sõnul tuleb arvestada siiski uuringuga seotud kulude ja personali ressursiga - põhiline koormus langeb siiski radioloogidele. “Meil on u 800 kopsuvähi esmasjuhtu aastas. Kui me suudame tervendava eesmärgiga opereerida neist 200 patsienti, siis see 25% on maailma kontekstis üsna kõrge näitaja,” leidis Vanakesa.
Toimetaja: Violetta Riidas
Artikkel on ilmunud 23.02.21 Meditsiiniuudiste portaalis aadressil https://www.mu.ee/uudised/2021/02/23/tuleks-alustada-kopsvahi-soeluuringu-testprojekti.