Pealehele
Geenitest ja geeniandmetel otsuste tegemine on trend, mille kasvamist on võimaldanud teaduse areng. Vähk tekib siis, kui inimrakkude DNAs tekivad muutused, mida keha ei suuda ära tunda ega parandada. Iga vähk on geneetiliselt eristuv - nii nagu on erinevad ka inimesed. Kui inimene on haigestunud vähki, siis on tema vähigenoomi profiilist võimalik leida väga spetsiifilisi kasvajale omaseid mutatsioone ja ümberkorraldusi. Selliseid teste, mis neid mutatsioone analüüsivad, nimetatakse vähigenoomi testideks.
Dr Kersti Oselin, Regionaalhaigla onkoloog räägib lähemalt, kellele võiks vähigenoomi testi teha ja miks ehk mis teadmist nii patsient kui raviarst vähigenoomi testist saada võivad.
Tule kuula, mida räägivad vähiravis kasutatavast täppisdiagnostikast oma ala eksperdid!
Ürituse korraldaja on Roche Eesti OÜ
Veebiloengut saab kuulata teisipäeval, 13. aprillil 15:30–16:30 siit: https://fb.me/e/3Ma4Oxalg