Pealehele
“Üks mu patsient ei soostunud minema vähioperatsioonile oma mehe pärast. Ta otsustas, et ei lase endal rinda ära lõigata. Kahjuks on see naine tänaseks surnud ja mees kasvatab üksi väikest poega,” räägib Põhja-Eesti Regionaalhaiglas vähihaigeid nõustav Merike Värik. Kuigi rasvumise ja keskkonna saastatuse tõttu vähki haigestumine üha kasvab, siis sellesse suremist on võimalik vähendada, kui vaid inimene õigel ajal ravi saab. Eestis sureb vähki 700 inimest aastas.
Väriku sõnul maksis viivitus ja mehele meeldida tahtmine rängalt kätte. “Naine ei julgenud minna operatsioonile ja lasi õige aja mööda,” ütles ta.
Kui esimeses staadiumis vähki saab ravida 90% juhtudest, siis neljandas staadiumis on 15% juba päris hea tulemus
Värik ise on rinnavähi võitnud ja olnud samas võitluses toeks nii oma emale, vanaemale, tädile kui ka mitmetele teistele sugulastele. 12 aasta eest sai tema halvim unenägu reaalsuseks. “Kõigepealt läksin arsti juurde kontrolli, tehti mammograaf, ja kui ma ootasin vastust, oli see minu elu kõige hullem aeg,” kirjeldas Värik. “Kukkusin täiesti auku. Kuigi olin üsna teadlik, jälgisin ennast, käisin kontrollis, avastati mul tänaseks 12 aastat tagasi, 9. mail 2010. aastal teise staadiumi vähk.”
Kõik arvavad, et haigeks ei jää
Diagnoosile järgnes operatsioon ja pool aastat kestnud keemiaravi. Nüüd tahab vähist paranenud Merike enda elujõu ja aktiivsusega süstida tervenemisusku teistelegi diagnoosi saanutele ja seista selle eest, et aina rohkem avastatakse vähk varases staadiumis ehk tõuseks sõeluuringutel osalemise sagedus. Et paljudel juhtudel annab vähk endast sümptomitega teada alles viimastes staadiumites, on see haigus jätkuvalt Eestis südame-veresoonkonnahaiguste järel kõige sagedasem surmade põhjustaja.
Ometi on veel pikk tee minna, sest pooled sõeluuringutele kutsututest ei tule lihtsalt kohale. Eestis avastatakse vaid iga viies vähijuhtum sõeluuringute abil, ülejäänud tuvastatakse juhusliku kontrolli käigus või tervise tuntaval halvenemisel.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla günekoloog-vanemarsti Eva-Maria Niine-Roolahti sõnul on tal raviga liigselt viivitanud naistest kahju. “Nad tulevad juba väga kaugele läinud haigusega või lihtsalt ütlevad, et mul ei olnud mingit häda ning ma ei näinud vajadust günekoloogi juurde tulla,” rääkis ta. “Kui nad oleksid kasvõi mõni kuu varem tulnud, oleksime saanud palju rohkem nende heaks ära teha.”
Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog-juhtivarst Tiina Tuul lisas, et pea iga teine inimene arvab, et temal kasvajahaigust ei tule. “Arvatakse, et kuna ei ole kellelgi seda perekonnas või lähedaste seas olnud, siis ei ole ka mul,” selgitas ta. “See on miski, millest ei julgeta mõelda ja mida ei seostata iseendaga.”
Värik lisas, et kui inimene tunneb end hästi, ei oska ta halbadele asjadele mõelda. “Kui ma tunnen end hästi ja olen terve, siis ei tahagi ma mõelda sellistele teemadele,” sõnas ta. “See on küllaltki depressiivne. Inimesed tahavad elada toredat elu.”
Vähiravi on teinud lääne meditsiinis läbi tohutu arengu. Üks kardetumaid diagnoose maailmas tähendab tänapäeval tihti vaid ühte operatsiooni ja täielikku tervenemist. Mitmeid eluaastaid saab paljudel juhtudel lubada isegi metastaatilistele haigetele, kellel on vähisiirded levinud organismi mitmetesse elunditesse. “Varem arvati, et kui sul on avastatud kasvaja, siis varsti sured,” lausus Tuul. “Tänasel päeval see enam nii ei ole. Rinnavähi patsiendid elavad viis aastat ja kauem ka siis, kui need on metastaatilised haigused, ja nad elavad aktiivselt: käivad tööl, kasvatavad lapsi, elavad täisväärtuslikku elu.”
Tervise arengu instituudi (TAI) registrite osakonna juhataja Piret Viiklepa hinnangul sõltub ravi edukus vähi paikmest, vormist ja ulatusest – kas see on metastaasidega või lokaalne kasvaja. Samuti inimese vanusest, kaasuvatest haigustest, eluviisidest ja usaldusest meditsiinisüsteemi vastu. “Vähiravis tuleb uuendusi, uusi ravimeid ja ravimeetodeid peale väga kiiresti,” märkis ta. “Eesti vähiravi ja arstid on maailmatasemel, inimesele püütakse leida sobiv individuaalne raviplaan.”
Uuringud üliolulised
Kaitstud ei ole vähktõve eest keegi, kuid paranemise toob varajane avastamine. Võtmeküsimus seisneb selles, kui palju on haigus jõudnud organismi laastada hetkeks, mil see avastatakse. “Üldiselt on vähieelsed seisundid ligi sada protsenti ravitavad,” ütles TAI vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo. “Vähi esimestel staadiumitel on see tavaliselt 90% ligi, ja kui see on juba neljandas staadiumis, siis on 15% päris hea tulemus.”
Vähieelne seisund on haiguslik seisund, mis võib vähiks areneda. “Näiteks emakakaela vähi puhul on selleks kõrge riskitüübiga papilloomiviirusesse nakatumine,” selgitas Viiklepp. “HPV on seksuaalsel teel leviv viiruste grupp, mille seos emakakaelavähiga on väga tugev, sest suur osa emakakaelavähkidest on põhjustatud HPV infektsioonist. On teada rohkem kui sada eri HPV tüüpi, neist vähemalt 14 on seotud emakakaela vähi tekkega ja on nn kõrge riski tüübid.”
Kolme ülimalt levinud vähiliigi – emakakaelavähi, rinnavähi ja jämesoolevähi – puhul on võimalik haigestumist ennetada sõeluuringutel käies. Samas on Hollo sõnul Eestis arstide usaldamine natukene kehvem kui teistes põhjamaades. Endiselt levivad linnalegendid, et vähiravi on tohutute kõrvaltoimetega ja täielikuks paranemiseks on ka teisi viise. “Väga kurb on seda öelda, aga mul on olnud mitmeid patsiente, kes on loobunud ravist,” ütles Värik. “Need on peamiselt noored ja teadlikud patsiendid, kes arvavad, et nad on ise võimelised oma vähki küll kristallide, koputamiste, imedieetide või tilkadega ravima.”
Põhjused tubakas ja vale toit
Viiklepa sõnul on meditsiinis “töö tellija materjalist” ja kui varasemas elus pole enda tervist hoidnud, võib koos vähiga olla juba hilja seda teha. “Posija poole pöördudes võib hing küll rahu saada, kuid kaugele arenenud kasvajat nii ei ravi,” märkis ta. “Paranevad ilmselt ainult need juhud, kus tegu vaid kasvaja “hirmuga” ja tegelikult kasvajat polnudki. Kahjuks kaugele arenenud kasvajate korral imesid ei juhtu ja alati soovitaks pöörduda vähiravi keskustesse.”
Viiklepp rõhutas, et vähiravi oleneb siiski vähi paikmest, levikust ja vormist, samuti on ravi talumine individuaalne, seega ei maksa ette karta vähiravi raskestitalutavust või ebamugavust.
2/3 vähijuhtumitest on seotud tubaka ja väärtoitumisega. Suitsetamine põhjustab koguni 80-90% kõigist kopsuvähi surmadest. Lisaks tubaka tarvitamisele on peamisteks välditavateks vähktõve põhjusteks vähene kehaline aktiivsus ja ülekaal, oma osa on ka alkoholil, ebatervislikul toiduvalikul ja ultraviolettkiirgusel.
Vaadeldes Eesti vähihaigestumuse andmeid, mis on kättesaadavad alates 1968. aastast, võib täheldada, et 50 aasta jooksul on vähijuhtude arv märgatavalt kasvanud. “Vähki diagnoositakse rohkem, kuna elanikkond vananeb,” tõdes Viiklepp. Kasvab ka elustiilist tingitud vähirisk. Euroopas prognoositakse 2035. aastaks vähihaigestumuse 25% tõusu. Eestis läheneb praeguste trendide jätkudes uute vähijuhtude arv 2030. aastal juba 11 000-le. Ühelt poolt on see tingitud rahvastiku vananemisest, teisalt elustiilist tulenevate riskitegurite (nagu rasvumine) mõjust.
Soolevähki haigestumine kasvab
Sagedamad pahaloomulised kasvajad meestel olid eesnäärme- ja kopsuvähk, mis moodustasid vastavalt 25% ning 13% kõigist vähi esmasjuhtudest meestel. Naiste hulgas diagnoositi kõige sagedamini rinnavähki ja naha mittemelanoomi, mis moodustasid vastavalt 19% ja 18% kõigist esmasjuhtudest naistel.
Naiste seas kasvab rinnavähki haigestumine, mis võib osaliselt olla tingitud sõeluuringu vanuse ülempiiri tõstmisest 69. eluaastani 2018. aastal “Nii nagu meestel, suureneb ka naistel käär- ja pärasoolevähki haigestumus,” märkis Viiklepp. “Ent hea küljena võib välja tuua emakakaelavähi haigestumuse vähenemise alates 2013. aastast. Seda võib seostada 2006. aastal alustatud sõeluuringu ennetava mõjuga. Peale selle saab viimastel aastatel täheldada nahamelanoomi ja kopsuvähi haigestumuse teatavat stabiliseerumist.”
Eestis on järjest vähem vähke, mille korral meie ellujäämise protsent Põhjamaade omale alla jääb.
Vähi teke ja areng inimese organismis on pikaajaline protsess. Näiteks papilloomiviirusega nakatumisest kuni vähi tekkeni kulub 10-25 aastat. “Ka on aeglane jämesoolevähi areng ning soolestiku esmaste muutuste avastamine. Näiteks polüübid arenevad vähiks aeglaselt,” märkis Viiklepp. “Õigel ajal kontrolli minek aitab haigusele aegsasti jälile saada ja alustada kaasaegse raviga, mistõttu ravitulemused on head.”
Igal aastal haigestub rinnavähki 1000 naist
- Värskeimad TAI andmed vähktõve kohta pärinevad 2019. aastast, mil Eestis registreeriti 8891 vähki esmahaigestumist. Sellest 4431 diagnoositi meestel ja 4460 naistel.
- 2019. aasta 31. detsembri seisuga elas Eestis 66 215 inimest (26 861 meest ja 39 354 naist), kellel oli kunagi elu jooksul diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja, kõige sagedamini eesnäärmevähk või rinnavähk.
- 2019. aastal diagnoositi 51% meespatsientidel lokaalne kasvaja, kuid 18% patsientidel oli vähk diagnoosimise ajal juba andnud kaugele arenenud. Naispatsientidel olid samad näitajad vastavalt 53% ja 16%.
- 2019. aastal diagnoositi naistel I staadiumis 37% rinnavähijuhtudest, mis on 5% võrra rohkem kui aasta varem. IV staadiumi osakaal püsis 10% piires. Ka emakakaelavähki diagnoositi I staadiumis sagedamini kui 2018. aastal (32% vs 28%), ent samal ajal suurenes ka IV staadiumis diagnoositud juhtude osakaal (15% vs 12%). IV staadiumis kopsuvähki diagnoositi naistel ja meestel üle 40% juhtudest, samal ajal kui I ja II staadiumis diagnoositud juhtude osakaal kokku jäi alla 30%. Nahamelanoomi juhtudest diagnoositi I staadiumis meestel üle 40% ja naistel üle 50%. Jämesoolevähi juhtudest diagnoositi endiselt ligi veerand IV staadiumis.
- Igal aastal saab Eestis rinnavähi diagnoosi ligi 1000 naist. Rohkem kui neljandik naistest saab oma diagnoosist teada tänu sõeluuringule. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et sõeluuringute korraldamine on efektiivne, kui sellest võtab osa vähemalt 70% sihtrühma naistest. 2020. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 54% kutsutud naistest, mullu kerkis hõlmatus 60%-ni.
- Sõeluuringute kohta saab lisainfot küsida oma perearstilt või haigekassa infotelefonilt 669 6630. Vaata ka lisaks: www.soeluuring.ee Sõeluuringus osalemiseks ei ole vaja jääda kutset ootama. Kutse sõeluuringule on leitav ka patsiendiportaalist www.digilugu.ee (Terviseandmed → Saatekirjad)
- Aastal 2000 suri Eestis enne 65-aastaseks saamist vähki 1200 inimest. Tänu 1990ndatel alustatud tubakapoliitikale, inimeste elutingimuste ja terviseteadlikkuse paranemisele, samuti hüppeliselt paranenud ravivõimalustele, on see arv märgatavalt vähenenud ja jääb 2030. aastal eeldatavalt juba alla 700.
Mille järgi kahtlustada, et mul on vähk?
- Eesti Vähiliidu andmetel peetakse vähktõve ohumärkideks teadmata põhjusel veritsust või verejooksu, pikemaajalisi muutusi seedetegevuses, sünnimärkide muutumist või uute teket, aja jooksul süvenevaid neelamisraskusi, pikemaajalist või korduvat köha, pikemaajalist hääle kähenemist, urineerimisprobleeme, nahaaluste sõlmede teket ja suurenemist
- Samuti pikaajalist teadmata põhjusega palavikku, kõhnumist teadmata põhjusel, pikemaajalist valu, mille põhjus pole teada, mitteparanevaid teadmata põhjusel tekkinud haavandeid.
- Kaebuste korral tuleb pöörduda oma perearsti poole, kes vajadusel teeb uuringud ja suunab patsiendi edasi vähiarsti juurde.
Artikkel on ilmunud 1. juuni 2022 https://pealinn.ee/2022/06/01/kuigi-kasvajad-on-uha-paremini-ravitavad-…