Pealehele
Enam kui sajand on kiiritusravi olnud vähiravi alus ning pooled vähihaigetest vajab oma raviteekonnal ka kiiritusravi. Vähihaigestumuse kasv, erinevate vähipaikmete varase avastamise strateegiad ning elulemuse paranemine toovad kaasa kiiritusravi laiema kasutamise ning näidustuste lisandumise vähiravis.
Autor: Maire Kuddu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku kiiritusravi keskuse juhataja
Viimasel kahel kümnendil on vähiravis toimunud kaks olulist muutust. Ravi suundub haigusele fookustatud ravilt patsiendikesksele lähenemise poole – see tähendab, et valik konkureerivate ravimeetodite vahel arvestab optimaalset riski ja kasu suhet patsiendi perspektiivist lähtudes. Jagatud raviotsus on kompleksne protsess, kus fookuses on patsiendikesksed tulemusnäitajad (1).
Kiiritusravi valdkonnas on toimunud märkimisväärne tehnoloogiline revolutsioon: innovatiivsed tehnoloogiad (intensiivsus- ja mahtmoduleeritud ning stereotaktiline kiiritusravi, prootonravi) võimaldavad ravi personaliseerida, mis omakorda tähendab, et ravi muutub komplekssemaks ja ressursimahukamaks (1).
Vähiravi kliinilised strateegiad arenevad ja muutuvad ajas – lisandub uusi ravinäidustusi.
Kõige aktuaalsema näitena saab tuua oligometastaatiliste kasvajate (OMK) potentsiaalselt tervistava ravi kiiritusravi aspektist käsitletuna. II faasi randomiseeritud kliinilised uuringud on näidanud elulemuse paranemist kiiritusravi lisamisel süsteemravile OMK korral ning mitme III faasi randomiseeritud uuringu tulemusi on oodata lähiaastatel. ESTRO ja EORTC on välja töötanud oligometastaatiliste kasvajate klassifikatsiooni konsensuslikud soovitused, mida prospektiivselt hinnatakse uuringus OligoCare. Rahvusvahelisest küsitlusest, kus osales üle 1000 radioonkoloogi, selgus, et üle 60% vastanutest kasutab igapäevaselt SBRT (stereotactic body radiotherapy) oligometastaatiliste kasvajate ravis (2).
Lähiaastatel prognoositakse olulist andmeteaduse rolli suurenemist vähiravis, sealhulgas tehisintellekti (TI) ja suurandmete (SA) analüüsi kaasamist. Vähiravis on just kiiritusravi see valdkond, mis kõige enam sõltub nüüdisaegsest infotehnoloogiast. Juba praegu peaks kiiritusravi meeskonda kaasama erinevate valdkondade andmeteadlasi (meditsiini- ja bioinformaatikaspetsialisti, kujutiste analüütiku, biostatistiku) ning TI (3).
Digimeditsiin saab toetada pidevalt arenevaid/õppivaid TI platvorme, mis on suutelised integreerima olemasolevaid andmeid (kliinilisi, kuvamis-, bioloogilisi ja geneetilisi andmeid, ravikulusid jt), et koostada valideeritud ennustavaid mudeleid, mis omakorda võimaldab arendada raviotsuseid toetavat süsteemi.
Vähiravi personaliseerimine saab toetuma multioomilistele (radio/genoomika) andmetele, mis toetavad klinitsiste kõige optimaalsema raviviisi valikul, vähendades sealhulgas ravi kõrvaltoimeid ja üleravimist ning optimeerides kõiki olemasolevaid ressursse (1).
Kasutades multioomilist lähenemist, on võimalik leida uusi meetodeid vähiravis, leida ravile uusi sihtmärke ning parandada haigete elukvaliteeti.
EORTC on avaldanud oma raportis kiiritusravi kliiniliste uuringute prioriteedid. Nendeks prioriteetideks on kiiritusravi ning nüüdisaegse süsteem- ja immuunravi koostoime optimeerimine, uute ravitehnoloogiate tõenduspõhisus ja kuluefektiivsus (prootonravi, FLASH kiiritusravi, adaptiivne kiiritusravi), oligometastaatiliste kasvajate ravi, radio- ja molekulaarbioloogiliste biomakerite identifitseerimine ning TI kaasamine erinevate strateegiate väljatöötamisel (2).
Lisaks kliinilistele uuringutele kaasatakse üha enam reaalmaailma multioomilisi andmeid pidevalt õppivatesse TI platvormidesse. See omakorda aitab analüüsida tõenduspõhisust ja kuluefektiivsust kiirelt arenevates valdkondades, nagu selleks on kiiritusonkoloogia (4).
Kiiritusravis on pikk kogemus digiteeritud ja struktureeritud andmete kogumisel, mille põhjal saab liikuda teadmistepõhise kiiritusravi suunas (knowledge-guided radiotherapy) (5).
Allikas: https://www.med24.ee/onkoloogia/kiiritusonkoloogia-muutuv-roll-ja-n%C3%…