Pealehele
„Väga kahju on nendest naistest, kes tulevad juba väga kaugele läinud haigusega või kes lihtsalt ütlevad, et mul ei olnud mingit häda ning ma ei näinud vajadust günekoloogi juurde tulla,“ rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla günekoloog-vanemarst Eva-Maria Niine-Roolah. „Kui nad oleksid kasvõi mõni kuu varem tulnud, oleksime saanud palju rohkem nende heaks ära teha.“
Vähiravi on teinud Lääne meditsiinis läbi tohutu arengu. Üks kardetumaid diagnoose maailmas tähendab täna tihti vaid ühte operatsiooni ja täielikku tervenemist. Võtmeküsimus seisneb selles, kui palju on haigus jõudnud organismi laastada hetkeks, mil see avastatakse.
„Üldiselt vähieelsed seisundid on ikka 100 protsenti ligi ravitavad,“ ütles Tervise Arengu Instituudi vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo. „Vähi esimestel staadiumitel on see tavaliselt 90% ligi ja kui see on juba neljandas staadiumis, siis on 15% päris hea tulemus.“
Et paljudel juhtudel annab vähk endast sümptomitega teada alles viimastes staadiumites, on see haigus jätkuvalt Eestis, südame-veresoonkonnahaiguste järel statistiliselt kõige sagedasem surmade põhjustaja.
Kolme ülimalt levinud vähiliigi, emakakaelavähi, rinnavähi ja jämesoolevähi, puhul on võimalik seda haigust ennetada käies sõeluuringutel.
Eestis avastatakse vaid iga viies vähijuhtum sõeluuringute abil, kõik ülejäänud tuvastatakse juhusliku kontrolli käigus või veel sagedamini, kui inimese tervis on juba tuntavalt halvenenud. „Väga kahju on nendest naistest, kes tulevad juba väga kaugele läinud haigusega või kes lihtsalt ütlevad, et mul ei olnud mingit häda, et ma ei näinud vajadust günekoloogi juurde tulla,“ rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla günekoloog-vanemarst Eva-Maria Niine_Roolah. „Kui nad oleksid kasvõi mõned kuud varem tulnud, oleksime saanud palju rohkem nende heaks ära teha.“
Inimesed ei usalda pakutavaid raviteenuseid
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas vähihaigeid nõustav Merike Värik on olnud toeks võitluses rinnavähiga nii oma emale, vanaemale, tädile kui ka mitmetele teistele sugulastele. Merike isegi on seetõttu terve oma elu elanud vähidiagnoosi hirmus. 12 aasta eest sai tema halvim unenägu reaalsuseks.
„Kõigepealt läksin arsti juurde kontrolli, tehti mammograaf ja kui ma ootasin seda vastust, oli see minu elu kõige hullem aeg,“ kirjeldas Põhja-Eesti Regionaalhaigla vähihaigete kogemusnõustaja Merike Värik. „See oli aeg, kus ma kukkusin täiesti auku. Kuigi ma olin üsna teadlik, jälgisin ennast, käisin kontrollis, siis avastati mul tänaseks 12 aastat tagasi 9. mail 2010. aastal teise staadiumi vähk.“
Diagnoosile järgnes operatsioon ja pool aastat kestnud keemiaravi. Täna tahab vähist paranenud Merike enda elujõu ja aktiivsusega süstida tervenemisusku teistelegi diagnoosi saanutele ja seista selle eest, et aina rohkem avastatakse vähk varases staadiumis ehk tõuseks sõeluuringutel osalemise sagedus. Kuid on veel pikk tee minna, sest pooled sõeluuringutele kutsutud Eesti inimestest ei tule lihtsalt kohale.
„Eestis on arstide usaldamine ja nende pakutavate teenuste uskumine natukene võib-olla kehvem kui teistes Põhjamaa riikides,“ märkis Hollo.
Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog-juhtivarst Tiina Tuul lisas, et pea iga teine inimene arvab, et temal kasvajahaigust ei tule. „Arvatakse, et kuna ei ole kellelgi seda perekonnas või lähedaste seas olnud, siis ei ole ka mul,“ selgitas ta. „See on miski, millest ei juleta mõelda ja mida ei seostata iseendaga.“
Paljud noored inimesed on ravist loobunud
Värik lisas, et kui inimene tunneb end hästi, ei oska ta halbadele asjadele mõelda. „Kui ma tunnen end hästi ja ma olen terve, siis ei tahagi ma mõelda sellistele teemadele,“ sõnas ta. „See on küllaltki depressiivne teema. Inimesed tahavad elada toredat elu.“
Siinkohal on täiesti eraldi probleem endiselt levivad linnalegendid, et vähiravi on tohutute kõrvaltoimetega ja täielikuks paranemiseks on ka teisi viise. „Mul on väga kurb seda öelda, aga mul on olnud mitmeid patsiente, kes on loobunud ravist,“ ütles Värik. „Need on peamiselt ikka noored ja teadlikud patsiendid, kes arvavad, et nad on ise võimelised oma vähki küll kristallide, koputamiste, imedieetide või tilkadega ravima.“
Vähiravi ja diagnostika areneb iga päevaga ning juba täna saab ka paljudel juhtudel mitmeid eluaastaid lubada isegi ka metastaatilistele haigetele, kellel on vähisiirded levinud organismi mitmetesse elunditesse. „Kui varasemalt arvati, et kui sul on kasvaja avastatud, siis varsti patsient sureb,“ lausus Tuul. „Tänasel päeval see enam nii ei ole. Rinnavähi patsiendid elavad viis aastat ja kauem ka siis kui need on metastaatilised haigused ja nad elavad igapäevaselt aktiivselt, käivad tööl, kasvatavad lapsi, elavad täisväärtuslikku elu.“
Värik ütles, et üks tema patsient ei soostunud minema operatsioonile oma mehe pärast. „Ta otsustas, et ei lase endal rinda ära lõigata ja kahjuks on see naine tänaseks surnud,“ sõnas ta. „Ta ei julgenud minna operatsioonile ja lasi õige aja mööda. Mees kasvatab täna üksi väikest poega.“
Sõeluuringute abil on võimalik rasket haigestumist ära hoida vaid kolme vähi liigi puhul, küll aga on teada, et 2/3 vähijuhtumitest on seotud tubaka ja väärtoitumisega. Suitsetamine põhjustab koguni 80 kuni 90 protsenti kõigist kopsuvähi surmadest.
Kaitstud ei ole vähktõve eest keegi, kuid paranemise tagab varajane avastamine.
Artikkel on ilmunud 17.05.2022 https://pealinn.ee/2022/05/17/eestis-avastatakse-vaid-iga-viies-vahijuh…