НА ГЛАВНУЮ СТРАНИЦУ
Dr Helis Pokkeri sõnul on onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku tulevikuprioriteedid personaliseeritud vähiravi, sealhulgas CAR-T ravi arendamine, kiiritusravikeskuse uued kanjonid ning onkogeriaatriliste hindamiste laialdane juurutamine igapäevasesse praktikasse. Eesmärgiks on tänapäevane ja veelgi patsiendisõbralikum vähikliinik.
Tekst: Eli Lilles
Onkoloogia ja hematoloogia tulevik on dr Pokkeri sõnul järjest personaliseeritum ja täppisravikesksem. „Muutused ei tule korraga revolutsioonina, vaid pidevalt, võimaldades kasvajarakku üha täpsemalt mõjutada,“ märgib ta.
Praegu on kõige personaliseeritum ravi CAR-T (kimäärse antigeeni retseptoriga T-rakkude teraapia), kus ravim valmistatakse patsiendilt kogutud T-lümfotsüüte kasutades. Laboris muundatakse neid selliselt, et patsiendile tagasi kantuna tunnevad needsamad rakud ära kindla märklaua ehk antigeeni vähiraku pinnal. CAR-T rakud aktiveeruvad ja hävitavad vähirakud. „Vähiravi aspektist praegu enam personaalsemaks minna väga ei saagi,“ ütleb dr Pokker ja selgitab, et esimesena tuleb CAR-T aitama hematoloogiliste kasvajatega patsiente.
Üha enam liigutakse biomarkeril põhineva ravi suunas: hakatakse veelgi täpsemalt valima, millisele patsiendile konkreetne ravi sobib. „See seab suurema surve ka laborile ja diagnostikale laiemalt üha uute arenduste läbiviimiseks ja tehnoloogiate kaasajastamiseks,“ ütleb dr Pokker. Kui praegu on NGS (Next Generation Sequencing ehk tuumorigeeni sekveneerimine) mõeldud veel selekteeritud patsientidele, siis lähiaastatel muutub see sama igapäevaseks nagu immuunohistokeemia või vereanalüüsidest määratavad kasvajamarkerid. „Me ei oska enam prognoosi ega raviplaani paika panna, kui ei tea molekulaargeneetilisi markereid,“ rõhutab ta.
Üks täppisonkoloogia suuremaid muutusi on nn tissue-agnostic-lähenemine, kus ravi ei määrata enam nii nagu senini ainult selle järgi, millisest elundist kasvaja pärineb, vaid kasvaja molekulaarsete iseärasuste alusel. „See tähendab, et sama geneetilise muutusega kopsu-, soole- või kilpnäärmevähk võib tulevikus saada sama sihtravi. Patoloogia jääb endiselt vähidiagnostika nurgakiviks, kuid molekulaardiagnostika roll raviotsustes kasvab kiiresti,“ nendib dr Pokker.
Dr Pokkeri sõnul kuuluvad immunoteraapia, rakuravi ja uue põlvkonna sihtmärkravimid praegu onkoloogia kõige kiiremini arenevate valdkondade hulka. Kui esimesed immuunkontrollpunktide inhibiitorid muutsid vähiravi juba enam kui kümme aastat tagasi, siis nüüd liigub areng järgmise põlvkonna ravimeetodite suunas. Üha enam kasutatakse bispetsiifilisi antikehi, mis toovad immuunrakud ja kasvajarakud omavahel kokku ning aitavad organismi kaitsesüsteemil vähki efektiivsemalt hävitada. Samuti on kiiresti laienemas antikeha-ravimkonjugaatide ehk ADC-de kasutamine, kus vähirakku ära tundev antikeha viib tsütotoksilise ravimi otse kasvajarakku. „See võimaldab suurendada ravi täpsust ja vähendada süsteemseid kõrvaltoimeid,“ ütleb dr Pokker.
Oluline tulevikusuund on ka vedelbiopsia, kus tavapärase koetüki asemel otsitakse verest biomarkereid või kasvaja DNA-d, et jälgida raviefekti või ravijärgselt haiguse tagasitulekut. Kasvaja DNA määramine vedelbiopsiast igapäevasesse kliinilisse praktikasse veel jõudnud pole, kuid esimesed uuringud on olemas. „Arvestades siiski kompuutertomograafiliste uuringute suurt kiirguskoormust, oleks see väga suur samm patsiendi ohutuse suunas ning lisas ka patsiendi vaates kergesti teostatav – lihtsalt üks vereproov,“ leiab dr Pokker.
Onkogeriaatriline hindamine aitab raviotsuse tegemisel
Samal ajal toob elanikkonna vananemine onkoloogiasse uusi väljakutseid. Ühel ja samal patsiendil esinevate kaasuvate haiguste hulk kasvab ning üha olulisemaks muutub polüfarmakoloogia.
Vanemaealiste osakaalu tõus kasvatab vähiravis nii töömahtu kui ka vajadust raviotsuseid mitmest vaatenurgast läbi mõelda. „Elanikkonna vananemine ja ka kaasuvate haiguste parem diagnoosimine tähendab, et enne vähiravi algust on vaja hinnata organismi üldist seisundit ehk teha onkogeriaatriline hindamine, mis annab vastused organismi üldise tervise kohta.
Tavaliselt mõistetakse geriaatriat kui eakate ja multimorbiitsete patsientide tervise, haiguste, funktsionaalse võimekuse ja elukvaliteedi hindamise ning raviga tegelevat arstlikku eriala. „Onkogeriaatria ei piirdu ainult patsiendi vanusega, vaid vähiravide eelselt võib onkogeraatrilist hinnangut vaja olla ka alla kuuekümneaastastel patsientidel,“ selgitab dr Pokker. „Noorematel patsientidel on ravi sageli agressiivsem, vanemaealiste puhul on aga keskne küsimus, kuidas hoida elukvaliteeti, toimetulekut ja kasvaja kontrolli all nii, et see ei progresseeruks. Onkoloog peab teadma, kas organism peab ravile vastu ja kas patsient saab sellest tegelikult kasu – see puudutab nii ravimeid kui ka suuri onkoloogilisi operatsioone,“ lisab ta.
Dr Pokkeri sõnul on onkogeriaatriline hinnang enne vähiravi alustamist eakamatele või polümorbiidsetele patsientidele hädavajalik: „Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on hindamisega alustatud juba mõned aastad tagasi, kuid see vajab laiendamist. Tervisekassa on tulemuspõhise rahastamise juures onkogeriaatria ära märkinud, mis näitab, et selline hindamine peaks saama vähiravis igapäevapraktika loomulikuks osaks.“
Kiiritusravi laiendamine: uute kanjonite jaoks ruumi jagub
Kiiritusravi on üks kolmest vähiravi ankurerialast ja tehnoloogiliselt väga kallis valdkond. Suurel osal juhtudest on tegemist lokaalse haiguse ravi ehk potentsiaalselt tervistava raviga.
Dr Pokker selgitab, et praegu on Regionaalhaiglas neli kanjonit, milles neli kiirendit ja kõik töötavad: kaks kiirendit kümme tundi ning kaks kaheksa tundi päevas. Lähiaastatel on tema sõnul vaja juurde kolme kanjonit, kuigi omaette küsimus on, kas kohe ka kolme kiirendit. „Eesmärk on siiski olemasolev aparatuur maksimaalselt ära koormata. Lisakanjonite jaoks on ruum välja vaadatud ja projekteerimine käib. Hea on see, et uued kanjonid saab ehitada praeguste juurde ning uut korpust selleks ehitada ei ole vaja,“ leiab ta.
„Minu jaoks, ja ka ravikvaliteedi aspektist, on oluline põhimõte, et ravimeeskonnal oleks piisavalt suur hulk patsiente, sest meditsiinis maksab lisaks raamatuteadmistele ka kogemus. Kiiritusravi on väga täpne meeskonnatöö, kuhu kuuluvad lisaks kiiritusravi onkoloogidele ka meditsiinifüüsikud, radioloogiatehnikud, dosimetristid, insenerid, õed-nõustajad ja hooldajad. Hea ravitulemuse saavutamiseks peab kogu ravimeeskond igal tasandil hästi kokku kõlama. Seetõttu pean õigeks kiiritusravi võimaluste laienemist just Regionaalhaigla vähikliiniku külge,“ lisab ta.