Audit annab võimaluse peeglisse vaadata

Regionaalhaigla kiiritusravi keskuses ei vaadata audititele kui kohustuslikule „linnukese tegemisele“. Vastupidi – neid nähakse võimalusena endale otsa vaadata ja küsida: kas me teeme oma tööd parimal võimalikul viisil ning kas patsient saab kõige paremat ja turvalisemat ravi? 

Tekst: Heli Lehtsaar 

Fotod: Regionaalhaigla 

„Audit annab kõigepealt kindlustunde meie enda inimestele, et teeme asju õigesti. Aga samal ajal aitab see märgata ka kohti, kus saab ja peab paremini,“ ütleb kiiritusravi keskuse juhataja Kätlin Tiigi. Lisaks on auditid seadusest tulenev nõue – kliinilise tulemuslikkuse, ohutuse ja kvaliteedi parandamise eesmärgil tuleb välisaudit teha iga viie aasta järel ja siseaudit kord aastas. Regionaalhaigla kiiritusravi keskus on aga astunud sammu kaugemale ja kutsunud audiitorid ka siis, kui selleks otsest kohustust ei ole. 

Miks auditeerida kiiritusravi? 

Kiiritusravi on väga täpne ja tehniline ravimeetod, kus vigadele ruumi olla ei tohiks. Regionaalhaiglas kasutatavad neli lineaarkiirendit on kiiritusravitehnika uus põlvkond. Tegemist on täppiskiiritusravi masinatega, mis – nagu nimigi ütleb – võimaldavad ülitäpselt sihtida ioniseeriva kiirguse doosi patsiendi vähkkasvajale, säästes kõrvalasuvaid kudesid ja organeid. Täppisravi eeldab patsiendi ravimeeskonda kuuluva onkoloogi, meditsiinifüüsiku ja radioloogiatehniku õigesti koostatud raviplaani ning vastavalt sellele tehtud ravi, rääkimata hästi koordineeritud meeskonnatööst. Kui kuskil lipsab sisse viga, võib see mõjutada paljusid patsiente, eriti kui tegemist on süsteemse veaga. 

„Kui mina mõõdaksin kiirendist väljuvad doosid valesti ja õpetaksin nooremaid kolleege samamoodi, siis teeksime lõpuks kõik koos valesti. Või teine näide: kui kiiritatakse kas rinda või kopsu, peab ravidokumentidesse kindlasti kirja saama, kas kiiritati paremat või vasakut poolt. Salvestatud peavad saama ka raviplaani arvulised andmed ja doosijaotus, sest paljud patsiendid saavad ravi korduvalt ja kvaliteetsete andmete olemasolu aitab teha ohutuid raviplaane,“ toob Kätlin Tiigi näiteid, miks pilk väljastpoolt kulub töö kontrollimiseks marjaks ära. 

Hiljuti toimus kolmas QUATRO audit 

Kiiritusravi keskuse pikaajaline auditipartner on olnud Rahvusvaheline Tuumaenergia Agentuur (IAEA). Keskus on 2009. ja 2019. aastal läbinud QUATRO ehk kiiritusravi kvaliteediauditi ning mõlemal korral tunnustas IAEA kiiritusravi keskust kompetentsikeskusena. Praegu valmistutakse järgmiseks QUATRO auditiks, mis toimub 9.–13. veebruarini ja mille eesmärk on hinnata Regionaalhaigla täppiskiiritusravi kvaliteeti. 

„QUATRO on meie jaoks suur audit,“ kirjeldab Tiigi. „Audiitorid on nädal aega kohapeal. Nende meeskonnas on arst, meditsiinifüüsik ja radioloogiatehnik – inimesed, kes töötavad ise igapäevaselt kiiritusravis.“ See tähendab, et audiitorid ei analüüsi keskuse ravitööd ainult paberitega tutvudes, vaid võtavad osa igapäevatööst: vaatavad koos arstide ja meditsiinifüüsikutega raviplaane, käivad konsiiliumites, viibivad koos radioloogiatehnikutega konsooliruumis, kust patsiendi ravi juhitakse, ja kontrollivad kiirendi seadistamist, mõõdavad doose jmt. 

Eelmine, 2019. aastal toimunud QUATRO audit hindas kiiritusravi keskuses läbiviidava intensiivsusmoduleeritud kiiritusravi kvaliteeti. Ligi saja lehekülje pikkuses auditiraportis anti soovitusi nii kiiritusravi keskusele, Regionaalhaiglale, Keskkonnaametile kui ka riigile. Kätlin Tiigi sõnul on keskus kõik soovitused praeguseks ellu viinud. 

Üks olulisemaid samme oli 2020. aasta lõpus toimunud üleminek kolmelt ravi planeerimise süsteemilt ühele. „Varem kasutusel olnud kolm eri süsteemi tekitasid segadust ja suurendasid riske, eriti info liikumisel süsteemide vahel.“ 

Teine oluline teema oli patsientide identifitseerimine. Audit juhtis tähelepanu riskile, mis kaasneb patsientide nimepidi protseduurile kutsumisega. Arvestades, et kiiritusravi keskuses käib iga päev ravil 150–160 patsienti, võib korraga ooteruumis olla mitu sama nimega inimest, samuti võib ähmis patsient nime valesti kuulda ja seetõttu ekslikult ravikabinetti astuda. Vältimaks vale inimese ravile sattumist, on keskus asunud juurutama biomeetrilist ehk näotuvastusel põhinevat patsientide identifitseerimise lahendust. 

Audit on toonud esile ka teemasid, mida kiiritusravi keskus ega Regionaalhaigla ise lahendada ei saa. Näiteks radioloogiatehnikud ja meditsiinifüüsikud ei ole Eestis ametlikult tervishoiutöötajad, kuigi nad teevad iga päev otsuseid, mis mõjutavad otseselt patsiendi ravi. „See on ühelt poolt seaduste omavahelise vastuolu ja teiselt poolt patsiendi turvalisuse küsimus,“ rõhutab Tiigi. „Meie saame sellele riigi tähelepanu juhtida ning olemegi seda mitme erialaorganisatsiooni nimel korduvalt teinud, kuid midagi pole muutunud,“ on Kätlin Tiigi nõutu. 

Värske koostöö soomlastega 

Lisaks ammusele partnerlusele IAEA-ga algatas kiiritusravi keskus 2025. aastal koostöö Soome auditiettevõttega Aurevia. Mullu septembris saabuski Mustamäe meditsiinilinnakusse Aurevia kolmeliikmeline arstist, meditsiinifüüsikust ja radioloogiatehnikust koosnev audititiim, mis keskendus kiiritusravi saavate eesnäärmevähi patsientide kliinilistele juhtumitele. Kahe päeva jooksul vaadati üle patsientide raviplaanid, ravi dokumenteerimine ning raviprotokollide kasutamine ja uuendamine. 

„Vigu ei tuvastatud ja audiitorite järeldus oli, et meil on eesnäärmevähi kiiritusravi heal tasemel. Küll aga toodi välja üks praktiline soovitus: töökavas peab olema ette nähtud aeg personali ühisteks aruteludeks ja ohujuhtumite analüüsiks. Seni on meil kogu tööaeg olnud minutipealt patsientidega täidetud,“ nendib Kätlin Tiigi. Nüüd on keskus otsustanud hakata aruteluaegu teadlikult tööajakavadesse sisse kirjutama. Kogu protseduuride osakonna 50-liikmelise meeskonna jaoks on 2026. aastasse planeeritud kolm aruteluaega, väiksemate töötajate rühmade kaupa toimub kohtumisi tihemini. 

Kui audiitorid on majas, muutub keskuse töö paratamatult intensiivsemaks. „Need on pikad päevad. Sageli alustame varem ja lõpetame hiljem, intervjuud ja arutelud võivad kesta õhtuni,“ tunnistab Tiigi. Näiteks kahepäevase Aurevia auditiga oli hõivatud kogu kiiritusravi keskuse juhtide meeskond, samuti paarkümmend protseduuride osakonna töötajat arstidest-õdedest kuni radioloogiatehnikute, meditsiinifüüsikute ja sekretärideni välja. Seega on paratamatu, et auditi ajal väheneb pisut ka ravi kättesaadavus. 

Kokkuvõttes näeb Kätlin Tiigi välisauditeid võimalusena saada tagasisidet oma tööle ja tõuget arenguks. „Audiitorid tulevad teistest riikidest ja teistest keskustest. Neil on teistsugune kogemus ja praktika – sealt võib tulla väga häid mõtteid, mida me ise ei oskakski küsida. Kui audiitor ütleb, et teete oma tööd hästi, siis see tähendab päriselt midagi. Ja kui nad ütlevad, et siin saab paremini, siis on see võimalus areneda.“ 

 

Kiiritusravi Regionaalhaiglas 

Kätlin Tiigi

  • Esmakordselt raviti üle 2000 patsiendi – viimase viie aasta jooksul on tõus pea 25%. 

  • Peaaegu pooled patsiendid on Tallinnast. 

  • Eesnäärme radikaalne kiiritusravi on viimase kolme aastaga tõusnud üle 30%. Võrreldes prostatektoomiaga on see nüüdseks eelistatud raviviis tänu parematele kõrvaltoimete profiilile. 

  • Alustasime eesnäärme stereotaktilist kiiritusravi – ravikordi on viis ja enamasti ei ole selle kõrval enam tarvis hormoonravi, millel on meeste jaoks häirivad kõrvaltoimed. 

  • Teostame aastas pea 80 000 radioloogilist kujutist kiirenditel patsientide positsioneerimiseks raviasendisse. 

  • Meil on 84 töötajat seitsmest personaligrupist: arstid, õed, hooldajad, radioloogiatehnikud, insenerid, meditsiinifüüsikud, sekretärid. 

  • Kollektiivi staažikamad töötajad on töötanud kiiritusravis üle 55 aasta. 

  • 2025. aastal oli üle 7800 koolitustunni. 

  • Keskuses koolitati praktilise töö raames 40 residenti/tudengit/praktikanti. 

  • Keskuses on teoksil ligi 20 teadus-arendusprojekti ja kliinilist uuringut. 

  • Avaldasime 13 rahvusvahelist publikatsiooni, sh näiteks ajakirjas The Lancet. 

 

Artikkel ilmus Regionaalhaigla ajakirjas 2026/1: www.regionaalhaigla.ee/haiglast/ajakiri