Intensiivravi õed digilahenduste eesrindel

Regionaalhaigla on ainus haigla Eestis, kus kõik intensiivravi osakonnad on paberivabad. Ka e-intensiivi konfigureerimise tiim on ainulaadne, koosnedes intensiivravi õdedest.

Tekst: Marina Lohk
 

E-intensiivi juurutamise meeskonda (nn konfitiimi) kuuluvad intensiivravi osakonna õendusjuhi kogemusega õde Piret Sillaots ja veel neli õde, kes töötavad samaaegselt erinevates intensiivravi osakondades: Taivo Pihlak, Stefani Blüm, Marian Välling ning Dmitry Shmatkov. „Üldjuhul tegelevad erinevate arvutiprogrammidega IT-spetsialistid, aga meil on selleks viieliikmeline intensiivravi õdede meeskond. Nad töötavad igapäevaselt palatis patsientide kõrval ja saavad töö käigus tekkinud ideed süsteemi parendamiseks kohe sisse viia. Samuti mõistavad nad paremini teistelt kasutajatelt tulnud programmi muutmise ettepanekuid,“ märgib Regionaalhaigla intensiivravikeskuse ülemarst Kairi Marie Riigor.

Meeskonna liige Taivo Pihlak kirjeldab, et varem kasutati intensiivis paberil jälgimislehte, kuhu läksid 24 tunni jooksul kirja kõik patsiendi elulised näitajad, kõik tema ravimid ja teostatud protseduurid, nüüd aga on selleks arvutiprogramm, millega on ühendatud kõik aparaadid – tänu sellele saavad kogutud andmed automaatselt dokumenteeritud.

„Üks suur hüpe on see, et varem pidime digitaliseeritud andmed iga tunni või kahe tagant jälgimislehele kirja panema. Nüüd jääb see vaheetapp ära ning andmed on ühtlasi täpsemad, kuna need saadetakse jooksvalt otse programmi,“ lisab täiskohaga e-intensiivi õena töötav Piret Sillaots. Uue ööpäeva alguses tuli andmed varem ka uuele lehele ümber kirjutada, millega paratamatult kaasnes vigade tekkimise oht, mida nüüd ei teki – andmed liiguvad uude ööpäeva edasi kuni korralduse lõppemiseni.

Põhikohaga teises intensiivravi osakonnas töötav Taivo Pihlak sattus meeskonda enda sõnutsi suhteliselt juhuslikult. „Olen keskkooli ajal hobi korras IT ja kodeerimisega tegelenud. Kui pakuti, et hakatakse sellist meeskonda looma, olid mul juba oma mõtted olemas, mida teha tahaks, ja otsustasin liituda,“ märgib ta.

Ta toob näiteks, et alguses oli programmi kasutada kohati keeruline – mõne kindla infoväljani jõudmiseks, mida õdedel tuleb päeva jooksul korduvalt täita, võis kuluda kümneid sekundeid või isegi terve minut. „Tahtsin need esimese asjana käeulatusse tuua. Lisaks oli paljusid asju raske programmi kirja panna, sest puudusid vastavad lahtrid.“

Kolmandas intensiivravi osakonnas töötava Marian Vällingu sõnul sai e-intensiivi programm algselt seadistatud võimalikult sarnaseks paberil jälgimislehega. Ent edaspidi on seda vastavalt vajadusele ja kasutajate soovidele muudetud järjest käepärasemaks. Väga mugav on töös patsientidega seegi, et vajalikke andmeid saab õde vaadata nii otse patsiendi kõrval kui ka oma tööpostil asuvast arvutist.

„Ajasääst võrreldes paberiga on metsik. Me dokumenteerime kordades rohkem kui varem paberil, aga ajaline sääst on samuti kordades. See on väga suur asi,“ tõdeb Taivo Pihlak. Ka patsiendi väljakirjutamisel teeb e-intensiiv töö oluliselt lihtsamaks ning annab võimaluse saada kiiresti põhjaliku ülevaate patsiendi seisundist haiglas viibimise ajal koos tabelite ja graafikutega.

Suur hulk infot mugavalt ühes kohas

E-intensiivi programmi ostmisel oli kaks võimalust: kas valida valmis toode, kus muudatuste tegemine käib ainult läbi tootja, või sellisel kujul, et seda saab haiglas koha peal endale sobivamaks muuta. Regionaalhaigla valis viimase variandi.

„On kindlasti suur pluss, et saame programmi vastavalt enda vajadustele muuta. Tootja kaudu oleks see protsess väga pikk. Mulle tundub, et meil on sattunud siia inimesed, kes teevad seda tohutult hea meele ja huviga, ja nii on hea,“ märgib Piret Sillaots.

Üks intensiivi eripärasid lisaks erinevate aparaatide, patsientidele manustatavate ravimite ja vastavate andmete rohkusele on ka süstlapumbad, mille kaudu manustatakse ravimeid kindla kiirusega. „Intensiivis on kõik täpse kiirusega, see on elu ja surma küsimus,“ tõdeb Taivo.

E-intensiivi programm on ka selles vallas väga lihtne ja mugav – arst sisestab korralduse, millist ravimit on vaja manustada ja millise kiirusega, õele tuleb vastav info nähtavaks ja kui ta süstlapumba käima paneb, kajastub see samuti programmis. Kõik patsiendil kasutatavad vahendid, näiteks kanüüli, saab täpselt ära märkida ‒ milline see on, kus asub, millal on see sisestatud, millal eemaldatud.

Kõik, mis on patsiendile vaja teha ja mis on juba tehtud, on programmis väga ülevaatlikult näha. Lisaks teeb programm kasutajate eest nii mõnegi arvutuse, mis varem tuli paberil käsitsi teha. Näiteks rehkendab see automaatselt välja vedelikubilansi, aga ka erinevad skoorid patsiendi seisundi hindamiseks ja ka Tervisekassa raviarvelduse jaoks. „Varem oli meil paberi peal suur tabel ja öösel lõi õde neid punkte käsitsi kokku. Praegu on meie mugavus see, et vajutame arvutist „täida ja arvuta“ ning kui kõik on eelnevalt korrektselt dokumenteeritud, siis see töötab automaatselt,“ kirjeldab Marian.

Päris programmeerimisega e-intensiivi tiimi liikmed ei tegele, küll aga saavad nad kasutada programmi sees olevat arendusmoodulit, mis võimaldab ehitada olemasolevatest komponentidest – lahtritest, rippmenüüdest – ehk justkui legoklotsidest uut sisu. Programmis on eraldi arsti vaade, õe vaade ja hooldaja vaade. „Need me oleme suures osas ise teinud,” märgib Taivo.

Hea vaheldus igapäevatööle

Programmi seadistamine on intensiivraviosakondades patsientidega tegelevatele õdedele hea vaheldus igapäevatööle. Kui Marian Vällingule pakkus tiimiga liitumist tema osakonna õendusjuht, siis teises intensiivravi osakonnas töötav Stefani Blüm oli samal ajal alustanud õpinguid TalTechi e-tervise magistrantuuris ning palus ise Piret Sillaotsa, et ta tiimi võetaks. „Paar aastat tagasi poleks ma osanud arvatagi, et mulle hakkab programmi muutmisega tegelemine niivõrd meeldima,“ toob Stefani välja.

Kõige suuremaks e-intensiiviga seotud väljakutseks peab ta praegu uuenduste ootamist. „Meie konfigureerijatena teame, mis on selle programmi suuremad puudujäägid, ja kui väga me ka ei sooviks, et see oleks kasutuses mugavam, ei saa me kõiki asju iseseisvalt muuta. Suuremad muudatused tulevad programmi arendajatelt ning kahjuks võib nende sisseviimine võtta vahel väga kaua aega.“

Nii Stefani kui ka Mariani arvates on tore, et tiimi kuuluvad õed on eri osakondadest, tuues töösse erinevaid kogemusi ja oskusi. „Eri osakondade tööharjumused kujundavad ka seda, kuidas töötajad programmi kasutavad. Muudatusi ja uuendusi tehes tuleb selle kõigega arvestada. Selle jaoks oleme teinud õdedele ja varsti ka arstidele koolitusi, et tutvustada programmi võimalusi ja uuendusi,“ räägib Marian Välling.

Kui alguses tehti tööd ainult terve tiimiga, siis nüüd on igaühel graafikus iseseisev tööpäev e-intensiivis. Korra nädalas saadakse kokku kogu tiimiga. Taivo sõnul algab iga tööpäev e-intensiivis osakondade külastamisega – nii saab kohe infot, kas öö jooksul on olnud programmi kasutamisega probleeme või on kellelgi tekkinud ettepanekuid. See võimaldab pakilisemad mured kohe ära lahendada.

Kui tiimi igapäevaste ülesannete hulgas on kasutajatoe pakkumine, seadmete ja arvutite ühendusvigadega tegelemine (näiteks kui hingamisaparaat ei saada andmeid arvutisse), siis kõige suurema osa tööst moodustab siiani programmi seadistamine ise. „Meil on tegemist vajavate tööde nimekirjas ligi 500 ülesannet. Ühele ülesandele kuluv aeg võib ulatuda minutist kuni sadade tundideni,“ räägib Taivo. Lisaks tuleb tegeleda uute seadmete süsteemi lisamise ja personali koolitamisega. Hiljuti sai valmis ka mahukas programmi kasutusjuhend.

Taivo on võtnud enda isikliku projektina ette e-intensiivi üldkuva taasloomise. „Selle käigus käin üle ja teen mugavamaks suurema osa programmist, liikumise programmis sees ja andmete sisestamise.“ Suurim väljakutse on tema jaoks praegu tasakaalu leidmine õe töö ja konfitiimi töö vahel. Ehkki tiimis töötab ta ainult veerand koormusega, pöördutakse tema poole e-intensiivi puudutavate muredega sageli ka siis, kui ta tegeleb parasjagu patsientidega ega saa muule keskenduda.

Dmitry Shmatkovil, kes töötab põhikohaga kardiointensiivis, tekkis huvi programmi juurutamisesse panustamise vastu siis, kui ta sai osaleda Soome spetsialistide korraldatud koolitusel. Tema sõnul on aja jooksul selgunud, et tiimis on igaühel oma tugevad küljed – kellel head tehnilised oskused, kellel suurepärased suhtlemisoskused, kes kirjutab väga ilusti kirju ja oskab hästi organiseerida. „Aga kõik see poleks võimalik, kui meil ei oleks super toetust.“

Dmitry hinnangul on kõige suurem kasu programmist selle kasutamisega võidetav aeg. „Aeg, mille saame pühendada patsiendile ja tema igapäevastele väljakutsetele, millega ta haiglas viibides kokku puutub.“ Taivo toonitab ka info kättesaadavuse aspekti. „Kui varem tahtis kuu aega haiglas olnud patsient teada saada, kuidas tal läks või mida talle tehti, siis tuli lugeda käsitsi kirjutatud, kohati loetamatut teksti. Digitaalsena on see info väga kergesti loetav ning ülevaatlik.“ Samuti võimaldavad digitaliseeritud andmed teha väga lihtsalt statistikat.

Paberil jälgimislehtedega töötamist ei kujuta e-intensiivi kasutajad enam üldse ette. Marian meenutab COVID-19 aega, kui e-intensiivi programm oli juba mõnda aega kasutusel olnud, aga kuna sellega oli probleeme, oli tekkinud paus ning kasutusele oli jälle võetud paberil jälgimisleht. Et COVID-osakond oli nii-öelda must ala, kust ei tohtinud midagi välja viia, siis iga tööpäeva alguses läks õde patsiendi jälgimislehega printeri juurde ja skaneeris selle sisse, et andmed oleks ka väljaspool osakonda kättesaadavad.

„Hetkel ei kujuta me enam ette, et peaksime taas kõike paberil dokumenteerima hakkama!“ tõdeb ka haigla intensiivravikeskuse õendusjuht Piret Kleemann.

Mis on e-intensiiv?

E-intensiiv on kliiniline infosüsteem, mis kogub reaalajas teavet patsiendi voodi ääres asuvatest meditsiiniseadmetest ja kuvab need andmed koheseks ülevaatamiseks arvutis.

Regionaalhaiglas hakati e-intensiivi esimest korda kasutama 2021. aastal, ent kuna töö pikaajaliste patsientidega tegi programmi aeglasemaks, jäi seda esialgu, kuni probleemide lahendamiseni, kasutama ainult kardiointensiiv. 2023. aasta septembris hakkasid e-intensiivravi programmi uuesti kasutama ka I‒III intensiivravi osakonnad.

Tänaseks on e-intensiiviga liitunud ka kõik Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivravi osakonnad peale lasteintensiivi. Teised Eesti haiglad on e-intensiivi vastu huvi tundnud, kuid ei ole seda veel kasutusele võtnud, mis tähendab, et andmeid talletatakse siiani paberile.

Rohkem aega patsientidele

Dr Kairi Marie Riigor, Regionaalhaigla intensiivravikeskuse ülemarst-juhataja

Andmete automaatne dokumenteerimine annab personalile rohkem aega patsientidega tegeleda, aitab igapäevast töövoogu parandada, tagab parema patsientide eest hoolitsemise ja patsientide ohutuse. Lisaks saame kogutud andmeid analüüsida ja selle alusel oma tööd tõhustada.

Kliinilisel poolel on palju lihtsam, kui intensiivravi pädevusega õel on ka IT-pädevus. Eriti oluline on see igapäevases kasutajatoe pakkumises, kui jooksvaid probleeme aitavad lahendada inimesed, kes teevad sedasama tööd ja saavad aru meie spetsiifikast.
Oleme väga tänulikud, et meil on selline väike pühendunud e-intensiivi meeskond. Et neil oleks jõudu ja jaksu seda ka edaspidi teha!

Programm võimestab õdesid ja soodustab koostööd

Piret Kleemann, Regionaalhaigla intensiivravikeskuse õendusjuht

Programm aitab veelgi täpsemalt dokumenteerida ning ka töövoogu paremini järgida, et midagi ei ununeks. Digitaalsed andmed on tulevikus kasutatavad ka uuringutes, doktoritöödes.

Programmi konfigureerimises osalemine võimestab meie õdesid, annab neile uusi oskusi ja teadmisi tervishoiu digimaailmast ning soodustab õdede omavahelist koostööd ja kommunikatsiooni.

Intensiivraviõed konfigureerijatena toovad praktilise kogemuse palatist otse programmi seadistamise „tulipunkti“ ja see annab võimaluse kohe reageerida ja uuendusi sisse viia.

Panus, mida meie e-intensiivi õed igapäevaselt programmi toimimisse annavad, on hindamatu!