НА ГЛАВНУЮ СТРАНИЦУ
Robotkirurgia annab arstile tööriista, mis aitab operatsioone teha millimeetri täpsusega, ilma käevärinata ka väga keerukates ning raskesti ligipääsetavates piirkondades. Kolmemõõtmeline pilt ja kõrgresolutsiooniga optiline suurendus, millele lisandub ka taktiiline tundlikkus, võimaldavad vältida konflikte närvide ja veresoontega, mis on eriti oluline näiteks eesnäärme- ja vaagnapiirkonna operatsioonidel. Regionaalhaigla on võtnud eesmärgiks tuua see tipptehnoloogia Eestisse ning viia kirurgia uuele täpsuse ja turvalisuse tasemele.
Tekst: Stina Eilsen
Fotod: Raul Mee
Ühel sügishommikul on Regionaalhaigla nõupidamiste saali kogunenud ootusärevuses heatujulised meedikud. Kohe tutvustatakse siin Eestis esimest korda Da Vinci Xi robotkirurgiasüsteemi. Keset saali teevad viimaseid ettevalmistusi algavaks ettekandeks ja esitluseks robotkirurgia eestvedajad dr Toomas Ümarik ja dr Erast-Henri Noor.
Kirurgia on teinud viimastel kümnenditel läbi justkui kolm revolutsiooni. Kui avatud kirurgia oli oma ajastu meistrite tööriist – täpne, kuid suurte lõikehaavadega –, siis laparoskoopiline kirurgia muutis 1990. aastatel kõik. Hetkel seisame silmitsi uue hüppega, mida maailmas tuntakse kui kirurgia 3.0: robotassisteeritud kirurgia ehk RAK.
„Robotassisteeritud kirurgia on väga suur samm edasi ravikvaliteedis,“ rõhutab dr Ümarik. „Seda saame rakendada paljude operatsioonide puhul, sealhulgas onkoloogilises kirurgias. RAK tähendab järgmist taset täpsuses ja võimalustes minimaalinvasiivses kirurgias. Statistika näitab, et robotassisteeritud kirurgia kasutamine aitab märgatavalt vähendada tüsistusi.“
Kirurgi sõnul on eelised enim väljendunud keeruliste operatsioonide korral ja kitsastes tingimustes, nagu näiteks eesnäärme-, pärasoole, emaka jm väikese vaagna kirurgia, söögitoru, kõhunäärme, transoraalse ja keskseinandi kirurgia puhul. Võrreldes tavaoperatsiooniga on kirurgi käsutuses seitsme vabadusastmega liigendatud instrumendid, nn robotkäte vahendusest tekkiv stabiilsus ning 3D-visualiseerimine.
Patsiendile tähendab see väiksemat verekaotust, vähem valu, lühemat haiglas viibimist ja kiiremat naasmist igapäevaellu, selgitavad arstid. „Kiiresti koju minev probleemideta patsient on meie unistus,“ muheleb dr Ümarik.
Regionaalhaigla arstid on käinud Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal ja USA-s vastava süsteemiga tutvumas ning saanud juba käe n-ö valgeks. Aga ka RAK-iga alustamisel tuleb uuesti läbida õpikõver, mis on õnneks lühem kui laparoskoopilisel kirurgial. Selleks, et saada vajaminev kompetents, on märksõnaks harjutamine ja veel kord harjutamine ning vastava sertifikaadi saamiseks tuleb sooritada astmeline eksam maksimumpunktidele. Regionaalhaigla arstid on selleks igati valmis.
Tark, kuid mitte iseseisev abiline
„Kirurg, kes robotiga opereerib, ise patsiendiga kokku ei puutu – kõik tema liigutused vahendab robotiplatvorm,“ selgitab dr Noor.
Ta istub demonstratsiooni ajal konsooli taga ja õmbleb svammi – klassikaline õppeelement, millega robotassisteeritud kirurgia omandamist alustatakse. See täpne töö nõuab suurt keskendumist, suurel ekraanil on võimalik jälgida tema töö tulemust.
„Õmblemine on üks keerulisemaid asju, mida laparoskoopiliselt teha,“ ütleb Noor. „Robot teeb selle lihtsamaks – liigutused on stabiilsed, pilt on 3D-s ja tööasend ergonoomiline. See tähendab vähem füüsilist pinget ja suuremat täpsust.“
Dr Toomas Ümarik lisab: „Masin on siin pigem orja rollis – ta ei mõtle ega tee midagi iseseisvalt. Peremees on ikka kirurg. Robot lihtsalt vahendab meie liigutusi palju täpsemalt, kui teised instrumendid seda suudaks. Seda karta, et kusagil „keegi teine otsustab“, ei ole põhjust.“
Vilumust kasvatavad arvutimängud
Huvi RAK-i vastu on suur. „Uuringud on näidanud, et nooruses arvuti- ja videomänge mänginud kirurgid on robotassisteeritud kirurgias osavamad ning omandavad oskusi kiiremini,“ räägib dr Noor.
„Robotplatvormi juhtimine sarnaneb mängulise keskkonnaga – enne pärisoperatsioone tuleb läbida kõik õpitasemed ja saada igas etapis maksimaalne tulemus.“
Seetõttu on robotkirurgia loomulik samm põlvkonnale, kes on üles kasvanud digitaalses maailmas.
Professor Peep Talving, Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja, rõhutab, et robotkirurgia ei ole pelgalt peen tehnoloogiline uuendus, vaid reaalne kvaliteedihüpe Eesti tervishoius.
„Eesti peab selle arenguga kaasa minema. Regionaalhaigla on selleks valmis – meil on laiapõhjaline kirurgiline kompetents, kõige suuremad ravimahud ja väga suur erialade haare.
Regionaalhaigla on piirkondliku haiglane keskkond, kus robotkirurgia saab loomulikult kasvada ja laieneda edaspidi ka teistesse haiglatesse.“
Inimese ja tehnoloogia koostöö kõrgeim vorm
Robotassisteeritud kirurgia on praeguseks kasutusel kõigis Põhjamaades, samuti Leedus. Poolas on 65 ja Tšehhis 25 haiglat, kus selline süsteem on püsivalt kasutusel. Eesti on veel nende riikide kõrval tühja lahtrina, kuid see võib muutuda juba lähiaastail. „Kui soovime pakkuda oma patsientidele sama taset, mida võimaldatakse meie naaberriikide haiglates, peame astuma selle sammu,“ ütleb professor Talving. „See ei ole luksus, vaid loomulik arenguetapp minimaalinvasiivses kirurgias, millest edasised arengud lähtuvad.“
Arstide sõnul peaks minimaalne eesmärk olema aastas 300–350 operatsiooni ühel platvormil, et saavutada kirurgide, anestesioloogide, meditsiinitehnikute ja tugiteenuste vilumus. Alles piisava mahu korral muutub investeering tasuvaks ja tagab kvaliteedi.
Robotkirurgia ei tähenda, et masinad võtaksid arstide töö üle. Vastupidi – see on inimese ja tehnoloogia koostöö kõrgeim vorm, kus arst juhib ja tehnoloogia võimendab. „See on samm, mida meie patsiendid väärivad,“ ütleb professor Talving.
Huvitavaid fakte robotassisteeritud kirurgiast
1. Robotkirurgia ei tähenda, et operatsiooni teeb robot.
Kõiki liigutusi juhib kirurg ise – robot on justkui ülitäpne „käepikendus“, mis teeb kirurgi käte liigutused oluliselt stabiilsemaks ja täpsemaks. Tegelikult on „robot“ vaid töövahend, mis ei tee ühtegi liigutust iseseisvalt.
2. Esimene ülemaailmselt tuntud robotoperatsioon tehti juba 2001. aastal.
Prantsuse kirurg Jacques Marescaux teostas nn Lindberghi operatsiooni, mille käigus eemaldas ta 68-aastaselt naispatsiendilt sapipõie, viibides ise New Yorgis, samal ajal kui patsient oli Strasbourgis Prantsusmaal. Operatsioon tehti läbi kiire andmesideühenduse, mis pani aluse kaugkirurgia kontseptsioonile.
3. Maailmas on kasutusel üle 10 000 robotkirurgiasüsteemi, millest enim levinud on Intuitive DaVinci.
Ainuüksi Euroopas töötab enam kui 2000 Da Vinci süsteemi, mis teevad igal aastal sadu tuhandeid operatsioone.
4. Kõige rohkem kasutatakse robotkirurgiat onkouroloogias ja onkoloogilises üldkirurgias, aga RAK liigub võimasalt ka rindkere-, pea- ja kaela- ning günekoloogilisse onkokirurgiasse
Näiteks on robotassisteeritud prostatektoomia (eesnäärme eemaldamine) ja nefrektoomia maailmas saanud „kuldseks standardiks“. USA-s tehakse juba üle 90% eesnäärmeoperatsioonidest robotiga.
5. Robotkirurgia aitab patsientidel kiiremini taastuda.
Uuringud näitavad, et RAK vähendab keskmist haiglas viibimise aega 1–2 päeva võrra võrreldes laparoskoopiaga ning operatsioonijärgne valu ja verekaotus on väiksemad, kuna kirurgilise sekkumise trauma on väiksem.
6. RAK-i täpsus on inimkäest kordi suurem.
Robotkäed suudavad teha liigutusi täpsusega kuni millimeetri murdosa ulatuses ja seda ilma käevärinata. Kiiresti arenevad ka taktilise tundlikkusega RAK-platvormid, mis võimaldavad sarnaselt inimkäega tajuda kudede omadusi.
7. Robotkirurgia areneb uueks „targa kirurgia“ etapiks läbi liitreaalsuse, mis kombineerib operatsioonitoas reaalse ja virtuaalse keskkonna.
Järgmise kümnendi trend on tehisintellekti lisamine robotplatvormidele, mis võimaldab kirurgil saada reaalajas tagasisidet kas enne või operatsiooni käigus tehtavast piltdiagnostikast, kirurgilise piirkonna verevarustusest ning platvorm võib teha andmepõhiselt kirurgile ettepanekuid patoloogiast ja kirurgilise sekkumise mahukuse osas.
8. Robotkirurgia võimestab kirurgi rolli läbi parema ergonoomika.
Robot võimaldab kirurgil keskenduda täpsusele ja otsustusvõimele, vabastades ta füüsilisest pingest. Pikad, tundidepikkused operatsioonid on roboti abil vähem kurnavad, mis tähendab ka vähem vigu ja paremaid tulemusi.
