НА ГЛАВНУЮ СТРАНИЦУ
Patoloogia digitaliseerimine on vajalik, et tagada eriala kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Digipatoloogia rakendatavuse, kulutõhususe ning eelarvemõju hindamiseks Eestis tehti analüüs, mille tulemused avaldati maikuus tervisetehnoloogia raportis „Digipatoloogia rakendamine Eestis“.
Tekst: Stina Eilsen
Eesti on liiga väike, et siinsed patoloogiakeskused igaüks eraldi eriala arengusse panustaksid, patoloogia eriala tuleb ühise koostööna digitaliseerida ning luua ühtne riiklik digipatoloogia võrgustik. Viimastel kümnenditel on toimunud valdkonnas kiire tehnoloogiline areng digitaliseerumise suunas ning juba ammu ei ole patoloogi põhiliseks tööriistaks ainult valgusmikroskoop.
Rakendamise võimalused Eestis
Eesti patoloogia spetsialistide eestvedamisel koostati ülevaade digipatoloogia rakendamise võimalustest Eestis, raporti koostamiseks kulus 14 kuud ning selles osalesid Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi tervisetehnoloogiate hindamise keskuse (TÜ TTH) analüütikud ning Regionaalhaigla patoloogiakeskuse ja meditsiinitehnikateenistuse spetsialistid.
Tänaseks on paljud patoloogialaborid nii Euroopas kui ka mujal maailmas oma töö edukalt digitaliseerinud, kuid üheski riigis ei ole veel õnnestunud luua ühtset riiklikku digipatoloogia võrgustikku.
Digipatoloogia hõlmab endas nii uuringumaterjalist digitaalsete tervikslaidide valmistamist kui ka digitaliseerimisel saadavate andmete haldamist, jagamist, tõlgendamist ja arhiveerimist digikeskkonnas.
Digipatoloogia täiustab ja toetab patoloogide tööd, võimaldades laiendada diagnostilisi võimalusi, standardida uuringute hindamist, parandada uuringute kvaliteeti ning uuringuvastuste kättesaadavust.
Raviotsuseid mõjutav teave
Lisaks annavad tarkvaralahendused haiguse kohta täiendavat raviotsuseid mõjutavat prognostilist teavet, milleni jõudmine valgusmikroskoopias oleks kas võimatu või ebarealistlikult ajakulukas.
Digipatoloogia perspektiiv koos tehisintellektiga võimaldab muuta patoloogi töö efektiivsemaks ja täpsemaks ning rakendada lahendusi ja uusi, seni kättesaamatuid uuringumeetodeid, tagamaks patsiendi parima käsitluse ja ravi.
Raportis võrreldi digipatoloogiat valgusmikroskoopiaga ning digipatoloogia rakendatavust, lisandväärtust ja eelarve mõju, tagamaks Eesti ülene jätkusuutlik, kvaliteetne ja kaasaegne patoloogia teenus.
Teksti on retsenseerinud ja tagasisidestanud nii Tervisekassa kui ka Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi tervisetehnoloogiate hindamise keskus.
Raportit saab lugeda siit:
https://hdl.handle.net/10062/109002