Hea koostöö on heade inimsuhete tulemus

Tipptehnoloogilisest protseduurist üksi jääb väheks, kui ei järgne asjakohast järelravi. Ning kui madalamates ravietappides pole pädevat käsitlust, pole ka tipptasemel ravi võimalik, leiab Pärnu Haigla ravijuht dr Veiko Vahula.

Pärnumaa tõmbekeskus on ajalooliselt olnud Tallinn, tõdeb dr Vahula. Nii seob ka Pärnu Haiglat pikaaegne võrgustikuline koostöö mitmes diagnostika- ja ravivaldkonnas just Regionaalhaiglaga: konsulteeritakse nii ambulatoorselt, elektroonselt kui ka statsionaarselt, osaletakse konsiiliumites.

Kõrgema etapi haiglasse saadetakse haigeid reanimobiiliga, haiglatranspordi ja kiirabiga. Näiteks mullu viidi Regionaalhaiglasse üle 149 Pärnu Haigla statsionaarravi haige, lisaks haiged, kes suunatakse Pärnu Haiglast ja hospitaliseeritakse Regionaalhaiglas.

„Ükski perfektselt sooritatud tipptehnoloogiline protseduur või operatsioon ei anna patsiendile mitte midagi, kui ei järgne asjakohast järelkäsitlust samas ja järgmistes ravietappides,“ lausub dr Veiko Vahula. „Tipptasemel ravi polegi võimalik, kui sellele ei eelne pädevat ja õigeaegset diagnoosimist ja haige käsitlust ka madalamates ravietappides. Kui tahame patsientidele parimaid ravivõimalusi pakkuda, saab seda teha vaid kollegiaalses koostöös,“ arvab ta.

„Öeldakse, et koostöö on lahendus peaaegu kõigile probleemidele. Samas on see ka kõige kallim, ressursimahukam, keerulisem ja sageli vähemefektiivne töövorm,“ märgib dr Vahula. „Tõelise koostöö muudavad võimalikuks ainult head inimesed, kellel on siiras soov midagi ühiselt saavutada. Hea koostöö on seega tegelikult heade inimsuhete tulemus – nendesse tasub panustada rohkelt ja järjepidevalt.“

Onkoloogia edulugu

Kümme aastat tagasi alustati Pärnu Haiglas onkoloogiliste haigete süsteemraviga. Seda hindab dr Vahula suurimaks edulooks, mille eest on ka patsiendid ülimalt tänulikud. Teedrajav projekt sündis tänu dr Helis Pokkeri ning dr Regina Rooneeme eestvedamisele. Dr Vahula selgitab, et koostöö onkoloogias toimub Regionaalhaigla konsiiliumite juhtimisel ja otsustamisel ning Regionaalhaigla onkoloogide ravitööna kohapeal. Ta märgib, et kohapealsest onkoloogi visiidist üksi ei piisa – vaja on moodustada ka pädev kohalik meeskond, luua tingimused ambulatoorseks ja päevaraviks, arendada apteeki ja luua nõuetekohane lahustamiskeskus, osaleda ravimite ostu ühishangetes, arendada infosüsteeme (CATO) ning ohtlike jäätmete käitlemise süsteemi.

Sarnaselt areneb praegu ka koostöö hematoloogia valdkonnas. „See on pidev protsess, mis areneb dünaamiliselt koos meditsiini arenguga, võimaluste muutustega ning olemasolevate hematoloogide kättesaadavusega,“ ütleb dr Vahula.

Süsteemravi liikumine elukohalähedasemaks on tema sõnul trend kogu maailmas ja onkoloogid aktsepteerivad seda. „Ka perearstide roll on kasvamas – osa süsteemravi vahendeid on juba saadaval tableti või süstelina ning kasutatavad ka esmatasandis. Siin on oluline pädev konsillaarne otsus kõrgemast ravietapist, mis meil töötab üha paremini ning areneb jõudsalt ka hematoloogias,“ räägib dr Vahula võimalikust tulevikustsenaariumist.

„Ka onkokirurgiline tegevus elukoha lähedal ei ole saatanast, kui see on pädev, kvaliteetne ning seda juhivad konsiilium ja vastava pädevusega onkokirurgid kõrgemas etapis. Meil ei ole kunagi olnud ambitsiooni üle oma varju hüpata ning püüda tegutseda väljaspool oma pädevust ja võimalusi,“ kinnitab dr Vahula. Selleks et koostööd onkoloogiavaldkonnas veelgi edendada, on Pärnus palgatud onkoloogiliste haiguste raviteekondade koordinaator, kes on saanud juba Regionaalhaiglas koolituse ning loob suhtlusvõrgustikke.

Lisaks onkoloogiale ja hematoloogiale toob dr Vahula välja kirurgia. „Regionaalhaigla on koolitanud meile äärmiselt tubli kirurgiakliiniku juhataja dr Margus Krabi, kes arendab koos oma Pärnu meeskonnaga süstemaatiliselt ka kirurgilise koostöö aspekte, sealhulgas koostöös Regionaalhaiglaga.“

Tippspetsialistide jagamine edendab kohapealset kompetentsi

Iga haigla eelistab tervishoiutöötajad ise palgata, ütleb dr Vahula. „Personalipoliitiliselt, tööõiguslikult, töökorralduslikult ja juriidiliselt eelistame alati palgata tervishoiutöötajad vahetult ise, mis loob kõige suurema selguse töökorralduses ja vastutuse jagamisel,“ selgitab ta. Samas on praegune paratamatus, et tippspetsialistid töötavad mitme tööandja juures. Dr Vahula näeb selles võimalust: „See on väga hea viis raviasutuste vahelist koostööd ja vastavat eriala edendada, teadmisi levitada ning kohapealset personali koolitada. Selliste koostöömudelite tulemusena areneb kompetents ka madalama etapi raviasutuses, kuhu tekivad uutmoodi haiged, keda õpitakse kohapeal paremini käsitlema.“ Ta märgib, et eks igal ravil – kirurgilisel, kiiritusravil, süsteemravil – on ka märkimisväärseid kõrvaltoimeid. „Kui patsiendid saavad nendele paremat käsitlust kohapeal, võtab see natuke maha pinget niigi ülekoormatud tipphaiglatelt.“

Ühised hanked ületavad haiglate piire

Apteekidevaheline koostöö on hädavajalik süsteemravi ja kalli medikamentoosse ravi pakkumiseks, milleks korraldatakse haiglaid hõlmavaid üleriigilisi ühishankeid. Tulevikus võib see hõlmata isegi ravimite maaletoomist. Ühishanked aitavad säästa ressursse, vältides korduvat hanketööd eri haiglates ja võimaldades märkimisväärset kokkuhoidu.

Koostöö toimib ka verekeskusega, näiteks ostetakse doonorite analüüse ja veresobitamisi, immunohematoloogia analüüside kvaliteedikontrolli teenust ja veretooteid. Koostöö parandamiseks on tehtud ettepanek osta ühiselt vereteenistuse kulutarvikuid ja meditsiiniseadmeid ning koos müüa doonorite plasmat ühise hanke raames.

Regionaalhaigla ja Pärnu Haigla koostöö

• Regionaalhaiglalt osteti mullu nii labori- kui ka patoloogiateenuseid. Järgmiseks aastaks on laborileping sõlmitud küll Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kuid analüüse, mida pole mõistlik või võimalik Tartust tellida, tellitakse endiselt Regionaalhaiglast.
• Regionaalhaiglalt ostetakse radioloogiateenuseid, näiteks radioloogilisi uuringuid, sõeluuringuid, radioloogide kaugtööteenuseid.
• COVID-19 kriisi lahendamine andis väärtusliku koostöökogemuse ning tõi esile vajaduse parandada kriisivalmidust ja elutähtsate teenuste toimepidevust. Kriisideks valmistumisel on oluline koostada ja kooskõlastada erinevaid kriisiplaane, et tagada sujuv toimimine ka rasketes olukordades.