Eesnäärmevähk – väga head ravivõimalused

​Fotol: ​Regionaalhaigla onkoloog dr Mikk Saretok

Foto: PERH

Küsis: Evelin Kivilo-Paas

Regionaalhaigla onkoloog dr Mikk Saretok rõhutab, et varakult avastatud eesnäärmevähk on väga hästi ravitav.

Eestis diagnoositakse igal aastal ligi tuhandel mehel eesnäärmevähk, mis on siinse meeste seas kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Regionaalhaigla onkoloogi dr Mikk Saretoki sõnul on haiguse ravivõimalused viimastel aastatel kiiresti arenenud ning patsientide elukvaliteet paranenud.

Kui varem avastati eesnäärmevähk sageli alles haiguse kaugelearenenud faasis, siis nüüd leitakse see tänu tõhusale esmatasandi ja eriarstide koostööle üha sagedamini juba varases staadiumis. Tavaliselt tuvastatakse haigus vereproovi põhjal tehtava PSA-testi abil. Enamasti on see küll vanemaealiste meeste haigus, kuid kasvajaid leitakse ka 50–60-aastastel meestel.

Varajane diagnoosimine on oluline, kuna eesnäärmevähk ei anna varases faasis erilisi sümptomeid. Kaebused tekivad alles siis, kui haigus on juba levinud. Riskide hindamiseks ja varajaseks avastamiseks soovitab dr Saretok alla 40-aastastel meestel teha PSA-test. Kui tulemus jääb alla 1,0 ng/ml, on eesnäärmevähi risk väga madal.

Üks suurimaid läbimurdeid diagnostikas on olnud PSMA PET-uuringu kasutuselevõtt alates 2018. aastast. See võimaldab hinnata kasvaja levikut tunduvalt täpsemalt ning aitab seetõttu ka ravi paremini suunata. Täpsem diagnoos võib muuta haiguse staadiumit kuni 20% juhtudest. „Kui leiame neljanda staadiumi patsiendil mõne üksiku siirde, saame alustada kohe radikaalse raviga ning selle ära kiiritada. Kiirituses on toimunud hästi palju tehnoloogilisi uuendusi, mis aitavad ravida täpsemini, kõrgemas doosis, ning patsient saab suure tõenäosusega – 80–90% – terveks, seejuures rahuldava kõrvaltoimete profiiliga,“ selgitab dr Saretok.

Ravivõimalused on täienenud ka radioisotoopravi ning uute hormoonmanipulatsioonide kasutuselevõtuga. Üha enam rakendatakse intensiivset kolmikravi, mis on näidanud häid tulemusi ka kaugele arenenud haiguse korral.

Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt on Eesti meeste eesnäärmevähi viie aasta elulemus 94% – tulemus, mis on võrdväärne Soome ja Taani näitajatega. Isegi IV staadiumis diagnoositud haigusega patsientidel on võimalik elada kvaliteetset elu – pooled neist elavad vähemalt viis aastat pärast diagnoosi.

Eesti meeste teadlikkus on samuti kasvamas. Kui varem mindi arsti juurde alles siis, kui tervis oli juba väga halb, siis nüüdseks tunnevad mehed üha enam huvi ennetuse ja varase avastamise vastu. Tervishoiuasutused pakuvad meestele kontrollpakette ning perearstide kutseid tervisekontrolliks võetakse paremini vastu.

Eesnäärmevähi puhul ei ole teada kindlaid riskitegureid, kuid haigestumise riski aitab vähendada üldine tervislik eluviis: normaalkaal, füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine ja krooniliste haiguste kontrolli all hoidmine. „Tahetakse ise rohkem oma tervise heaks ära teha, mitte ravida hädasid,“ võtab dr Saretok kokku viimaste aastate positiivse trendi.