Kodulähedane keemiaravi jõuab Kärdlasse ja Narva 

Kui Tallinna, Tartu ja mõne väiksemagi Eesti paiga vähihaigetel on võimalik keemiaravi saada kodu lähedal, siis paljude eestimaalaste jaoks tähendab järjekordne keemiaraviprotseduur pikka ja tihti ebamugavat teekonda kodust kümnete, kui mitte sadade kilomeetrite kaugusele. Õnneks on paljude Hiiumaa ja Ida-Virumaa patsientide jaoks kurnavad sõidud peagi minevik. 

Tekst: Heli Lehtsaar-Karma 

Fotod: Aivar Kullamaa 

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kogemus vähiravi pakkumisel väljaspool Mustamäe meditsiinilinnakut ulatub 2014. aasta oktoobrisse, mil koostöös Pärnu kolleegidega alustati Pärnu Haiglas ambulatoorse keemiaraviga. Sellest ajast peale käivad Regionaalhaigla onkoloogid Helis Pokker ja Regina Rooneem regulaarselt suvepealinnas vastuvõtte tegemas ning paljud patsiendid saavad oma raviskeemis ette nähtud järjekordse keemiaravi kuuri kohapeal, mitte ei pea võtma ette teekonda Tallinna. Tõsi, osa patsiente, kelle ravi eeldab viibimist statsionaaris ehk haiglas, ravitakse endiselt Mustamäel.  

Neile, kes keemiaraviks haiglas viibima ei pea, on kodulähedase keemiaravi võimalus ülioluline, sest olenevalt patsiendi raviskeemist võib ta keemiaravi vajada iga kahe-kolme nädala tagant, kuid on ka selliseid raviskeeme, kus tuleb protseduuril käia igal nädalal. Arvestada tuleb sedagi, et sageli saadab patsienti tema lähedane, kes peab end töö- ja muudest kohustustest päevaks vabaks võtma, et olla patsiendile toeks nii vaimselt kui ka füüsiliselt: keemiaravi kuur ei pruugi olla kõige lihtsamini talutav. 

Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Helis Pokker rõhutab, et kuigi patsientidel on tõepoolest sageli hirm, et pärast keemiaravi on väga paha olla, on tänapäeval ravivõimalused võrreldes varasemaga laiemad, nii et osade ravimite kõrvaltoimed on kergemad ja paremini talutavad. „Kasvajate süsteemravi, mida rahvasuus keemiaraviks kutsutakse, on väga kiiresti arenenud. Lisaks keemiaravis kasutatavatele tsütostaatikumidele (ravimid – toim.) on vähiravis kasutusel bioloogiline ravi, immuun- ja hormoonravi ning sihtmärkravi. See, kuidas me neid tsütostaatikumidega kombineerime, sõltub patsiendi haigusest ja raviskeemist, kuid need raviviisid mõjuvad üldjuhul patsiendi enesetundele leebemalt kui tsütostaatikumid. Ka tänapäevane toetusravi on palju tõhusam. Seetõttu võibki patsient süsteemravi taluda kas ilma kõrvaltoimeteta või leebete kõrvaltoimetega, nii et see ei sega tavapärase elu jätkamist,“ selgitas dr Pokker, lisades, et muidugi on ka inimesi, kelle jaoks on keemiaravi raskesti talutav.  

Ravimite lahustamise peen ja ohtlik kunst 

Tõsiasjas, et vähiravis kasutatavad ravimid manustatakse peamiselt veenisisese tilkinfusioonina, peitub ka põhjus, miks keemiaravi ei saa teha igal pool – ravimite valmistamiseks sobivaid tingimusi pole lihtne luua. Nii tuligi Pärnu Haiglas keemiaraviga alustamiseks teha suuri ümberkorraldusi. Esmalt ehitati kasvajavastaste ravimite lahustuskeskus, sest toksilisi preparaate tavatingimustes lahustada ei tohi. „Need lenduvad hõlpsasti ja seetõttu peab lahustamine toimuma personalile ohututes tingimustes. Regionaalhaiglas on lahustuskeskus olemas alates 2008. aastast ning meie proviisorite kogemus ja toetus Pärnu Haigla apteegi koosseisus oleva lahustuskeskuse rajamisel oli väga suur,“ selgitas dr Pokker.  

Lisaks lahustamiskeskusele oli Pärnus vaja kasutusele võtta ka uus IT-lahendus. CATO-nimelise lahenduse abil, mis Regionaalhaiglaski kasutusel, jõuab info vajamineva ravimi kohta arsti arvutist apteeki. Seal tehakse ravim valmis ning õed omakorda näevad CATO-st manustamisjuhiseid ja kannavad sinna pärast protseduuri tegemist kogu vajaliku info. Veel tuli Pärnu Haiglasse rajada päevaravi osakond ja koolitada välja õed, sest keemiaravis kasutatavate ravimite käsitsemisel ja manustamisel on kindlad nõuded.  

Regionaalhaigla keemiaravi keskuse õendusjuht Elina Peri rääkis, et esialgu käisid Pärnu Haigla õed töö spetsiifikat õppimas Regionaalhaigla päevaraviosakonna õdede juures. Edaspidi töötati välja 60-tunnine koolitusprogramm, kus võivad osaleda kõik Eestis onkoloogiliste patsientidega tegelevad õed. „Koolitusprogrammi jooksul omandatakse spetsiifilised teadmised ja oskused süsteemravi läbiviimiseks. Lisaks peavad õed oskama patsiente ravi ajal jälgida ja vastata nende küsimustele,“ selgitas Elina Peri. Kõigi nende teadmiste ja oskuste omandamine võtab aega ja seetõttu on mõistetav, miks keemiaravi õdede töösse sisseelamine kestab kauem kui teiste valdkondade õdedel.  

Lisaks ravi spetsiifika tundmisele peavad õed oskama ja suutma toetada ka patsiendi lähedasi, sest Elina Peri sõnul on lähedased sageli palju rohkem närvis kui patsient ise. „Onkoloogiaõde peab suutma emotsionaalse pingega toime tulla, teisi aidata, aga ka ennast säästa, sest muidu põleb läbi. Meie õed ja hooldajad on imelised inimesed! Tunnen nende üle uhkust!“ kinnitas Elina Peri. „Kui perearstid ütlevad, et üks pereõde on kulla hinnaga, siis ma isegi ei oska öelda, mis hinnaga on onkoloogiaõde,“ viskas Peri küsimuse õhku.  

Tänavu on onkoloogiaõdede koolitamisel samm edasi astutud: maikuus valmis mõisteid ja teooriat sisaldav e-õppe kursus, mille saab läbida enne 60-tunnise koolitusprogrammi kallale asumist. Sellise teooriakursuse vastu tundsid õed ise huvi. „Sooviti, et oleks võimalik läbida n-ö ABC-tasemel teemad, et saaks end tööd alustades ja hiljem ka koolitusele minnes kindlamalt tunda,“ selgitas Peri. Märkimist väärib seegi, et Regionaalhaigla 60-tunnine onkoloogiaõdede koolitusprogramm on Eestis üks väheseid, mis on kinnitatud Euroopa Onkoloogiaõdede Ühingus. 

Kärdlas Pärnu kogemust kopeerida ei saa 

Õed, kes on Regionaalhaigla onkoloogiaõdede kõrval selle töö spetsiifikat õppinud, töötavad ka Hiiumaa Haiglas. Just selle, Eesti suuruselt teise, kuid vähem kui 10 000 elanikuga saare pealinn Kärdla on järgmine paik, kuhu Regionaalhaigla jõuab keemiaravi pakkuma.  

„Hiiumaa Haigla on Regionaalhaigla tütarhaigla. Soov muuta hiidlaste vähiravi hõlpsamini kättesaadavaks on meil olnud kaua. Tänavu suvel alustamegi Hiiumaa haiglas kodulähedase keemiaraviga. Küll aga ei lähe me Hiiumaale sama mudeliga nagu Pärnusse, mis on Eesti mõistes suur piirkond ja kus on korraga ravil paar-kolmkümmend patsienti. Hiiumaal on patsiente tunduvalt vähem ja nad saavad ka väga erinevat ravi,“ selgitas dr Pokker. Seetõttu pole Kärdlasse lahustuskeskuse ehitamine otstarbekas, vaid Regionaalhaigla onkoloogide ja haigla apteegi juhi Kristjan Kongi koostöös valiti välja ravimid, mida on võimalik Hiiumaale transportida ja seal kasutada. „Ampluaa pole küll nii lai nagu Pärnus, kuid siiski muutub vähiravi kättesaadavus vähemalt osa hiidlaste jaoks paremaks,“ kinnitas dr Pokker.  

Kärdlas asuvas haiglas on keemiaraviprotseduuride tegemine sealsete õdede õlul, kes saavad vajaduse korral pealinna kolleegidega konsulteerida. Regionaalhaigla onkoloogid Kärdlasse sõitma ei pea, protseduuride kulgu jälgib ja turvab kohapealne sisehaiguste arst. Tõsi, pealinnas oma raviarsti juures peavad patsiendid ikka aeg-ajalt käima, kuid mitte enam nii tihti kui varem, sest kontaktis saab olla kaugvastuvõtu, näiteks videokõne teel.  

Kodulähedane keemiaravi ka Narva  

Peagi pole tarvis kodust kaugele keemiaravile sõita ka Ida-Virumaa vähihaigetel. Regionaalhaiglas veab kodulähedase keemiaravi Narva jõudmist onkoloog Niina Kippasto. Koostöö piirilinna patsientidega on Regionaalhaiglal juba ammu, sest onkoloog Olga Konovalova on käinud alates 2014. aastast Narva polikliinikus konsultatsioone tegemas ja patsientidele on tagatud ka suukaudne keemiaravi, kuid nn tilguti alla on sõidetud tihti siiski pealinna. Samas on kodulähedase keemiaravi võimalus Ida-Virumaal olemas alates 2018. aastast, mil Tartu Ülikooli Kliinikum alustas keemiaraviga Ida-Viru Keskhaiglas, mis asub Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas. Dr Niina Kippasto nentis oma patsientide kogemuste põhjal, et keelebarjäär on üks põhjustest, miks paljud Ida-Virumaa venekeelsed patsiendid Kohtla-Järve asemel siiski Tallinna sõidavad. Ka Narva ja Kohtla-Järve vahelise ühistranspordi olukord pole kiita. Ühtlasi elavad paljude Ida-Viru patsientide lähedased pealinnas ja seegi on põhjus, miks valitakse vähiraviks Tallinnas asuv keskus.  

Tänavu sügisel hakkavad piirilinna haiglas kord nädalas vastuvõtte tegema Regionaalhaigla onkoloogid Niina Kippasto ja Olga Konovalova, samuti hematoloog Olga Kostina. Narva haigla õed on läbinud koolitusprogrammi ja käinud pealinna kolleegide juures ka töökohapõhises õppes. Dr Kippasto lisas, et esialgu tuleb Narva kaasa ka Regionaalhaigla keemiaravi õde, et olla Narva õdedele uues töös toeks ja julgustuseks. „Pikemas perspektiivis rajatakse Narva ka ravimite lahustuskeskus, kuid kuni selle valmimiseni lahustame ravimid Regionaalhaigla apteegis ja saadame Narva Haiglasse. Samuti tuleb kasutusele võtta infosüsteem, mille abil jõuab info arsti arvutist lahustuskeskusesse ja sealt omakorda õdedeni,“ tutvustas dr Kippasto eesootavaid tegemisi. 

Üks on aga selge – ilma suurepärase meeskonnatöö ja tugeva tahteta poleks keemiaravi keskust sündinud ei Pärnu Haiglas ega hakatud pidama laienemisplaane Hiiumaale ja Narva. „Pärnu oli pioneer. Sealse ambulatoorse keemiaravi keskuse loomise õnnestumise üks alustalasid oli Pärnu Haigla ravijuhi dr Veiko Vahula toetus,“ kiidab dr Pokker. Tõhus koostöö on Regionaalhaigla tohtritel ka Hiiumaa ja Narva kolleegidega, nii et pole põhjust kahelda – kodulähedane keemiaravi jõuab kohe-kohe ka hiidlaste ja ida-virumaalasteni.  

Mitte ainult meditsiiniline mure 

Kodulähedane keemiaravi ei saa oma spetsiifilisuse tõttu jõuda päris iga abivajaja kodu lähedale. Seetõttu rõhutab dr Helis Pokker, et Eesti riigil tuleb tähelepanu pöörata ka küsimustele, mis jäävad meditsiinivaldkonnast väljapoole. „Transport ei tohi saada probleemiks arsti juurde jõudmisel. Patsiendile, kes ei suuda üksinda arsti juurde tulla, peaks olema tagatud sotsiaaltöötaja abi, et kogu koorem ei langeks perekonna ja laste õlgadele,“ rõhutab dr Pokker ja lisab, et mõistagi ei puuduta need murekohad ainult vähiravi.  

Kus saab Eestis keemiaravi kodu lähedal? 

• Eestis on kaks multimodaalset ehk kõiki vähiravivõimalusi pakkuvat keskust: Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Keemiaravi keskus on Ida-Tallinna Keskhaiglas.  
• Regionaalhaigla teeb ambulatoorse keemiaravi läbiviimisel koostööd Pärnu Haiglaga, tänavu alustatakse keemiaraviga ka Hiiumaa Haiglas ja Narva Haiglas.  
• Tartu Ülikooli Kliinikum korraldab keemiaravi Ida-Viru Keskhaiglas Ahtmes. Narva Haiglas toimuvad onkoloogi ja hematoloogi konsultatiivsed vastuvõtud. 
• Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogid kureerivad keemiaravi Kuressaare Haiglas.  

Artikkel ilmus Regionaalhaigla ajakirjas 2022 nr 2