Eestis algab rakendusuuring kopsuvähiga vähipatsientidel täppisdiagnostika mõju hindamiseks igapäeva praktikas

Aasta tagasi alanud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ja Roche Eesti OÜ kopsuvähialase ühisprojekti elluviimiseks moodustatud meeskonna juhtimisel algab Eestis uus rakendusuuring. Seni on meeskond keskendunud kliiniliste andmete koondamisele ja Kaiku Health tarkvara abil patsientide aktiivsemale kaasamisele raviprotsessi, kuid uue alamprojektiga uuritakse, kas ja kuidas muutuksid raviotsused, kui onkoloogil oleks ravi personaliseerimiseks ravi alustamisel teada detailne info patsiendi vähirakkude bioloogiast.

“Tavapäraselt määratakse kopsuvähi diagnoosimise käigus kopsuvähi alatüüp ning uuritakse seejärel kahte kuni kolme kasvajaraku biomarkerit, et leida patsiendi haigusele sobivaim ravim. Paljudes riikides on vähigenoomi uurimiseks kasutusel täppisdiagnostika vahendid, mis määravad vähirakkudes üle kolmesaja biomarkeri. Täna ei ole sellised testid Eesti arstidele ega patsientidele veel vabalt kättesaadavad,” sõnas Roche personaalmeditsiini valdkonna juht Andre Koit. “Mul on hea meel, et meie senine kopsuvähialane ühisprojekt kolme haiglaga on saanud küllaldast rahvusvahelist tähelepanu, ning meil on tekkinud võimalus selline uuring läbi viia Eestis. Taolisi uuringuid usaldatakse vähestele riikidele. Me saame anda meie haiglatele ja arstidele võimaluse maailmas ainulaadse rakendusuuringu läbi viimiseks ning tean, et mitmed riigid ootavad huviga uuringu tulemusi.”

Uuring “FoundationOne Liquid CDx vähigenoomi testi kasutamine sihtmärkravi ja raviresistentsuse hindamiseks” viiakse läbi kõigis Eesti kolmes vähiraviga tegelevas haiglas. Valimisse kuuluvad levinud adenokartsinoomi alatüübiga kopsuvähipatsiendid. Vähigenoomi test teostatakse enne süsteemravi alustamist ning teist korda kui haigus progresseerub ravi ajal. Kordustesti tegemine võib aidata raviarstil hinnata progresseerumise põhjusi, selgitada ravimresistentsuse mehhanisme ja aidata ravi edasisel valikul, st ravi personaliseerimisel.

“Vähk on keeruline haigus ning näiliselt sarnaste patsientide haigus võib raku tasandil olla väga erinev ja vajada seeläbi väga erinevat ravistrateegiat,” tõi välja uuringu vastutav uurija dr Kersti Oselin Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. “Uuringus osalevatele patsientidele tehakse kõik tavapärased analüüsid ja sellele  lisandub vähigenoomi test. Ravimeeskond hindab seejärel, kas vähigenoomi raportist selgunud  teadmine mõjutab algset raviotsust. Teisisõnu, me saame teada, kas vähigenoomi testi rutiinsel kasutusel on mõju kopsuvähi adenokartsinoomiga patsientide ravikäsitlusele ja -tulemile.”

 Uuringus kasutatakse metoodikat, kus vähigenoomi testi teostamiseks piisab vaid tavalisest vereproovist. Selleks kasutatakse ettevõtte Foundation Medicine poolt arendatud FoundationOne Liquid CDx vähigenoomi teste. Uuringusse kaastakse suurusjärgus 150 kopsuvähiga patsienti. Projekti ajaline kestus on 18 kuud ning eelduslik tulemuste analüüs toimub 2023. aasta alguses.

FoundationOne Liquid CDx  on järgmise põlvkonna sekveneerimise meetodil põhinev in vitro diagnostiline vahend, mis võimaldab määrata kasvaja geenimuutusi soliidtuumorite korral. FMI Liquid test on mõeldud geenimuutuste määramiseks kasvajarakkudest eraldunud perifeerses veres tsirkuleerivast DNA-st. Vähigenoomi testidest lähemalt: https://vahigeenid.ee