НА ГЛАВНУЮ СТРАНИЦУ
Vähi süsteemravi on muutumas mittespetsiifilisest keemiaravist personaliseeritud sihtmärkraviks, mille tulemusel saab mõjutada vähirakule omaseid molekulaarseid tunnuseid ning mutatsioone. See omakorda viib kasvaja taandumise või hävimiseni organismis.
Ravi: Paranenud on ka raskemate haigete ravi
Tõnis Metsaots
Regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku onkoloog
Sihtmärkravi on võrreldes keemiaraviga vähem toksiline, sest see mõjutab vähem organismi normaalseid rakke. Ka rinnavähiravis on kasutusele võetud uued sihtmärkravimid, mis parandavad ka agressiivsemate vähivormidega patsientide ravi. Tervistava ravi puhul kombineeritakse parima ravitulemuse saavutamiseks sihtmärkravi keemiaraviga.
Sihtmärkravimid parandavad prognoosi
Rinnavähk on kõige sagedasem vähivorm naistel. Eesti Vähiregistri värskeimatel andmetel diagnoositi 2017. aastal rinnavähk 760 naisel, mis on 18% kõigist vähidiagnoosidest.
Suurem osa rinnavähkidest diagnoositakse staadiumis, kui vähk pole veel rinnast ja regionaalsetest lümfisõlmedest kaugemale levinud. Sellisel juhul on tegemist varase rinnavähiga, kus ravi eesmärgiks on patsiendi tervistumine. Täpsema ravitaktika eesmärgil jaotatakse rinnavähke lisaks anatoomilisele levikule (ehk staadiumile) ka bioloogiliste alatüüpide alusel erinevateks vormideks.
Ligikaudu 20% juhtudest on rinnavähi rakkude pinnal liigselt HER2 ehk inimese epidermaalse kasvufaktori 2. tüüpi retseptoreid. Selliseid kasvajaid nimetatakse HER2-positiivseteks. HER2-positiivsed rinnavähid on ajalooliselt olnud agressiivsemad, ravile halvasti alluvad ja patsiendid lühema elulemusega kui
HER2-negatiivsed vähid. HER2-positiivsed rinnavähid annavad kirurgilise ravi järgselt ka rohkem retsidiive. Seetõttu on nendel patsientidel vajadus efektiivsema ravi järele. Parandades varase rinnavähi esmast ravi, suureneb potentsiaalne võimalus tervistuda.
Kuni 2019. aastani saime HER-positiivse varase rinnavähi ravis kasutada vaid ühte bioloogilist ravimit: trastruzumabi. Tegemist on monoklonaalse antikehaga, mis blokeerib spetsiifiliselt HER2-retseptorit. I staadiumi HER2 positiivse rinnavähi puhul alustatakse üldjuhul kirurgilise raviga, millele järgneb aasta operatsioonijärgset HER2 vastast sihtmärkravi trastuzumabiga koos vähendatud mahus (4 tsükli) keemiaraviga. Sellise staadiumi ja ravi korral on patsientide 5 aasta haigusvaba elulemus selgelt üle 90%. Paraku umbes 55% juhtudest diagnoositakse rinnavähk juba II või III staadiumis, kus kasvaja algkolle rinnas on üle 2 cm suurune või levinud rinnaga piirnevatesse lümfisõlmedesse (regionaalne levik).
Nendel patsientidel tekib vaatamata keemiaravile, sihtmärkravile trastuzumabiga, kirurgilisele ravile ja kiiritusravile umbes 20–25% juhtudest siiski haiguse retsidiveerumine – haiguse taasteke lokaalselt või kaugsiirete näol. Tänapäeval loetakse metastaatilist ehk kaugsiiretega haigust paraku ravimatuks. Seega vajame tõhusamaid ravivõimalusi, et nende patsientide prognoosi parandada.
Eesti patsientide ravi tõhustamiseks oleme onkoloogidena järjepidevalt esitanud haigekassale taotlusi uute efektiivsete ning tõenduspõhiste ravimite kasutusse võtmiseks. Seda eesmärgiga, et meie patsientide süsteemravi ja sellest tulenev prognoos oleks võrdne maailma juhtivate onkoloogiakeskustega.
2020. aastast saame haigekassa rahastusega kõigil II ja III staadiumiga HER2-positiivse rinnavähiga patsiendel kasutada operatsioonieelset kaksiksihtmärkravi trastuzumabi ja pertuzumabiga, mida parima ravitulemuse nimel kombineerime keemiaraviga.
Seega on II ja III staadiumi HER2-positiivse rinnavähiga patsientide kaugtulemused on märgatavalt paranenud.
Kaugtulemused on paranenud
Kahe sihtmärkravimiga kombineeritud ravi võimaldab üle 60% juhtudest (vs 40% vaid ühe antikeha ehk trastuzumabiga) saavutada rinnavähi suhtes täieliku ravivastuse. See tähendab, et operatsioonijärgses kasvajapreparaadis puudub kasvajaline komponent – vähist on alles jäänud vaid armkude.
Patsientidel, kes saavad kaksikantikehaga täieliku ravivastuse, on prognoos väga hea – 5 aasta haigusvaba elulemus on keskmiselt 90%. Seega, pertuzumabi lisamine trastuzumabi ning keemiaravi kombinatsioonile operatsioonieelses ravis parandab täieliku ravivastuse määra, saavutades seeläbi paremaid kaugtulemusi rinnavähi tervistavas ravis.
Paraku 40% patsientidel jääb haigus vaatamata maksimaalsele operatsioonieelsele ravile jääkasvaja rinda või lümfisõlmedesse alles. Neil on kasvaja bioloogiliselt agressiivsem ning operatsioonieelse keemiaravi suhtes resistentsem. Nende patsientide puhul jääb haiguse kõrge taastekkimise risk püsima ja rinnavähi retsidiveerumise tõenäosus võrreldes täieliku ravivastuse saanutega üle kahe korra kõrgem.
Patsiendid, kelle kasvaja operatsioonieelse raviga täielikult ei taandu, vajavad seega tõhusamat operatsioonijärgset ravi ehk adjuvantravi. Eesmärk on vältida haiguse kordumist ja progresseerumist ravimatuks ehk metastaatiliseks haiguseks. Suurepärase uudisena on tänu haigekassale alates sellest aastast neile patsientidele kättesaadav uut tüüpi antikeha ja keemiaravi kombinatsioonpreparaat – trastuzumabemtansiin. Mainitud preparaat registreeriti Euroopa ravimiameti poolt operatsioonijärgseks kasutuseks 2019. aasta detsembris.
Selle ravimi puhul on antikeha trastuzumabile lisatud väga tugev keemiaravi preparaat DM1, mida tavatingimustes inimesele manustada ei saaks liigse toksilisuse tõttu. Kuna aga keemiaravi komponent on antikehaga seotud, siis toimib see ainult vähirakkudes. Uuemat tüüpi ravim parandab märgatavalt haigusvaba elulemust: kõige värskemate andmete alusel paraneb 3 aasta haigusvaba elulemus poole võrra, ehk 77% asemel olid haigusest vabad 88,3% patsientidest, mida võib nii agressiivse haigusega patsientidel pidada väga heaks tulemuseks.
Kokkuvõtteks saame tänu uutele ravivõimalustele pakkuda II ja III staadiumi HER2 positiivse rinnavähiga patsientidel nn rätseparavi, kus operatsioonieelne ravi võimaldab määrata kasvaja haigustundlikkust. Läbi selle saame valida kõrgema taastekke riskiga patsiente, et nende ravi täiendavalt eskaleerida. Selle eesmärgiks on saavutada parim tervistumise tõenäosus.
Uute haigekassa poolt heaks kiidetud ravivõimaluste najal saame uhkusega öelda, et Eesti patsientidele pakutav varajase HER2-positiivse rinnavähiga ravi on maailmas tipptasemel ja oma võimalustelt paljudest teistest lähipiirkonna riikidest ees.