НА ГЛАВНУЮ СТРАНИЦУ
Vähk: Võitlusse panustab suur hulk spetsialiste
Riina Kütner, Regionaalhaigla kirurg-onkoloog, rinnavähi töögrupi juht
„Küll see teie töö on ikka raske,“ ütlevad vahel meie patsiendid ja tuttavad. Tegelikkuses pole onkoloogide töö raskem teiste kolleegide omast, küll aga kindlasti huvitav, elukestvat õpet vajav ja õpetav.
Onkoloogia on kiiresti ja pidevalt arenev valdkond just süsteemravi osas ja igal aastal läbib uuringuid mitu uut ravimit. Osa neist siiski reaalsesse kasutusse ei jõua, kuid üsna mitu on ka Eestis igapäevapraktikas kasutusel.
Ravimite toimeefekti ja kõrvaltoimetega kursisolek nõuabki pidevat enesetäiendamist. Lisaks medikamentoossele ravile on onkoloogias väga suur osa patsientidega suhtlemisel, mis nõuab kohati lausa psühholoogi võimeid. Arstiteaduskonda vastuvõtul suhtlemisoskusi ei hinnata, kuid vahel tundub, et võiks… Siinkohal õpetabki meid elu- ja töökogemus, kuidas kohandada rangeid ravijuhiseid patsiendi ning tema haiguse eripära ja vajadustega.
Rinnavähiravi nõuab laiaulatuslikke teadmisi
Rinnavähi ravi on eelkõige multidistsiplinaarne ja eeldab hästitoimivat meeskonda, kuhu kuuluvad teiste hulgas ka uurivad arstid – nii radioloogid kui ka patoloogid, kelle abiga haigusest üldse teada saame. Patoloogid ehk koeuurijad võimaldavad täpsustada, millise iseloomuga on konkreetne kasvaja, kas leebem või agressiivsem. Vastavalt sellele pannaks arstide konsiiliumis paika raviplaan. Alati peame muidugi arvestama ka patsiendi üldseisundit, kaasuvaid haigusi ning tema ravisoove ja -soostumust.
Kui haigus võimaldab alustada operatsiooniga (mis on ainus tervendav ravivõimalus), siis alustavad ravi kirurgid. Viimasel ajal teeme tihedasti koostööd ka plastikakirurgidega, kelle abil saame rinna eemaldamise järel patsiendi soovi korral selle asendada, taastada. Kas sellised otsused tehakse konsiiliumis.
Operatsiooni järgselt ootame taas abi patoloogidelt, kes aitavad otsustada, milline ravi oleks konkreetsele patsiendile pärast operatsiooni vajalik.
Meeskonna oluliseks oskas on onkoterapeudid. Viimasel ajal alustatakse üha sagedamini ravi süsteemraviga – kemoteraapiaga, bioloogilise raviga (või nende kombinatsiooniga) või siis hoopis hormoonraviga. Eriti agressiivsemat tüüpi kasvajate korral võimaldab süsteemraviga alustamine hinnata kasvaja alluvust ravile ja mitte harva ka täieliku raviefekti saavutamist – sellisel juhul me opipreparaadis enam vähirakke ei leiagi ja kasvajast on järel ainult armkude.
Kui patsiendil vaatamata algselt läbitud ravile mõne aasta pärast siiski kaugsiirded tekivad, aitavad taas süsteemravi arstid leida optimaalseid võimalusi haiguse kontrolli all hoidmiseks. Kiiritusravi arstid osalevad raviprotsessis algse ravi juures, säilitatud rinnanääre vajab kindlasti järelkiiritust ning vahel peab kiiritama ka mastekoomiaarmi ning ümbritsevaid lümfiregioone.
Kaugsiirete korral on kiiritusest abi nii valuvaigistaval kui ka kasvajarakke hävitaval eesmärgil. Uusima meetodina rakendatatakse täpselt suunatud ehk stereotaktilist kiiritust, mis võimaldab võimalikult vähe kahjustada kollet ümbritsevat kude näiteks ajumetastaaside korral. Kindlasti on meile suureks abiks taastusravi arstid, kes õpetavad patsientidele operatsioonijärgselt võimlemist ja abistavad patsiente ka lümfipaisu korral massaažiga.
Regionaalhaiglas on tublid õde-nõustajad, kes teevad ka iseseisvaid vastuvõtte, kergendades nii arstide tööd kergemate raviprotseduuride korraldamisel ning patsientidele raviteekonna selgitamisel.
Vajadusel kaasatakse psühholoog ja kogemusnõustaja
Kahjuks ilmnevad ligi kolmandikul esmase ravi läbinud patsientidest hiljem siiski kaugsiirded, mis võivad põhjustada valu ja kahtlemata löövad patsiendi ka psüühiliselt tasakaalust välja. Siinkohal on abiks psühholoog, kelle poole võib alati pöörduda abi ja nõu saamiseks, aga ka kogemusnõustaja, kes enda läbitud teekonna baasil oskab alati head nõu anda.
Eraldi tubli ning Euroopa tasemel akrediteeritud meeskonna moodustab palliatiivravi üksus, kuhu kuuluvad valuraviarstid, kes alati oskavad soovitada sobivat valuraviskeemi. Kui aktiivravi võimalused on ammendunud, siis palliatiivravi koordinaator aitab leida võimalusi patsiendile koduraviõe leidmiseks või põetusravi osakonda hospitaliseerimiseks. Meie meeskond kohtub nädala 3–4 korral erinevates konsiiliumites, kus leiame igale patsiendile sobiva raviteekonna ja meetodid.
Meeskonna kogenumate liikmete järelkasvuna on sirgunud tublid ja aktiivsed noored kolleegid, kellele võime julgelt loota ka tulevikus. Oleme suurim rinnavähi ravi keskus Eestis ja soovime oma patsientidele alati parimat ravi pakkuda!