Koroonakriisi eriolukorra ajal avas Regionaalhaigla vähipatsientidele mitu infotelefoni. Statistika näitab, et nõustamistelefonid olid patsientide seas populaarsed ja hinnatud.
Keemiaravi patsientide toetamiseks ja nõustamiseks avatud infotelefonil aitasid arstid ja õed esimese kuu jooksul patsiente ja nende lähedasi 266 korral. „Tajusime üsna ruttu COVID-19 infotelefoni vajadust ning täna saame kinnitada, et see oli ja on jätkuva eriolukorra tingimustes hea mõte ning vajalik samm,“ lausus Regionaalhaigla keemiaravi keskuse juhataja dr Anneli Elme. „Koroonakriis tekitab inimestes ärevust, hirmutunnet, ebakindlust ja stressi. Vähihaigetele, kel on niigi kanda oma haiguse ränk koorem, lisandus leviva viiruse ja kehtestatud liikumiskeelu tõttu muret veelgi. Patsientidele tekitab hirmutav olukord ohtralt lisaküsimusi: mis saab minu vähiravist, kui ohtlik on mulle viirusega nakatumine, mida saaksin ise teha, et mitte viirusesse haigestuda? Kuidas hooldada pandeemia ajal vähihaiget, kas haiglad on ikka avatud?“ Keemiaravi infotelefonile helistasid patsiendid ja nende lähedased üle kogu Eesti. Lisaks anti nõu perearstidele, kes pandeemia ajal on toeks vähihaigetele ja nende peredele. „Oleme rahustanud patsiente ja kinnitanud neile, et me ei ole neid unustatud ning plaanitud ravi jätkub. Samuti oleme selgitanud, et kui patsiendil tuli ravi nakkusohu vältimiseks siiski ajutiselt peatada, siis on see haige huvides,“ lausus dr Elme.
Ka kiiritusravi patsientide nõustamiseks ja toetamiseks avatud infotelefon õigustas end – helistajate tunnustavast tagasisidest nähtus, et sellega on loodud võimalus saada spetsialistilt oma probleemile kiiret lahendust, värskeimat infot ja kindlustunnet ärevas olukorras. Kiiritus- ja samaaegset keemiaravi saavate patsientide nõuandetelefonile on väga erinevate probleemidega helistanud nii vähihaiged, nende lähedased kui ka perearstid üle Eesti. „Patsiendid on sel keerulisel ajal olnud äärmiselt mõistvad ja koostöövalmid ning saanud aru, et kõik muudatused ravis ja mõnel juhul ravi edasilükkamised on ohutud ning tehtud rahvusvaheliste soovituste alusel eesmärgiga just neid endid kaitsta, et pakkuda kokkuvõttes kõigile võimalikult kiiresti parimat ravi,“ ütles kiiritusravikeskuse juhataja dr Maire Kuddu.